Võnkumistest matemaatiliselt kõige lihtsamini kirjeldatavad on süsteemid, kus [[niheSiire (mehaanika)|siire]] tasakaaluasendist ja samaaegne [[kiirendus]] on võrdelised ja võrdvastupidise suunaga (<math>\ddot{x} \propto -x</math>). Selliselt kirjeldatavat süsteemi nimetatakse harmooniliseks ostsillaatoriks.<ref>{{Raamatuviide|autor=I. Saveljev|pealkiri=Füüsika 1|aasta=1978|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=175}}</ref> Harmoonilise ostsillaatori võnkumisi nimetatakse aga [[Harmooniline võnkumine|harmoonilisteks võnkumisteks]].
* Juhul, kui nihkegasiirdega võrdvastupidine taastav jõud on ainuke süsteemis mõjuv jõud (puudub sumbuvus ja sundiv jõud) on tegemist [[Lihtharmooniline võnkumine|lihtharmoonilise võnkumisega]]. Lihtharmooniline on näiteks massi võnkumine [[Hooke'i seadus]]ele alluva vedru otsas, kui sumbuvust ei arvestata. Antud nihkeidsiirdeid tasakaaluasendist kirjeldab võrrand <math>x(t) = A\cos(\omega t -\varphi)</math>. Seega on nihesiire ajas sinusoidaalne, omab kindlat maksimaalset väärtust ehk [[Amplituud|võnkeamplituudi]], kordab ennast kindla aja järel (omab kindla väärtusega [[võnkeperiood]]i <math>T = 2\pi/\omega</math> ja omab [[algfaas]]i <math>\varphi</math>.
* Kui süsteemis mõjub lisaks nihkegasiirdega võrdelisele taastavale jõule ka sumbuvust tekitavaid jõude ei ole süsteemi nihesiire tasakaaluasendist enam sinusoidaalne. Sumbuvust tekitavad takistavad jõud võivad olla vastavalt vaadeldavale süsteemile erineva iseloomuga. Peamiselt käsitletakse sumbuvust tekitavaid jõude, mis on võrdelised nihkesiirde kiirusega (<math>F\propto v</math>).
* Lisaks nihkegasiirdega võrdelisele taastavale ja takistavatele jõududele, võib süsteemile mõjuda ka võnkumisi esilekutsuvaid ehk sundivaid jõude. Kõigi kolme olemasolu korral on tegu sumbuvusega harmooniline sundvõnkumisega, mille võrrand on järgmine::<math>\ddot{x} + 2 \zeta \dot{x} + x = F(t).</math>
