Erinevus lehekülje "Jaspis" redaktsioonide vahel

Lisatud 186 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
(artiklist Kaltsedoni erimid)
[[Pilt:Jasper.pebble.600pix.bkg.jpg|pisi|Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm]]
[[Pilt:Jaspi verd, montjuic, barcelona.jpg|pisi|Jaspis]]
[[Pilt:Estonian Museum of Natural History Specimen No 178068 photo (g229 g229-431 jpg).jpg|pisi|Austraaliast pärineva bretšastunud jaspise ümarlihv. [[Eesti Loodusmuuseum]]i kogu]]
'''Jaspis''' (inglise ''jasper'', kreeka ''jaspis'', pärsia ''ysam''<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=jasper "Jasper"] at etymonline.com</ref>) on läbipaistmatu [[Peitkristalne struktuur|peitkristalne]] [[kivim]] ([[poolvääriskivi]]), peenkristalse [[kvarts]]i ja kaltsedoni<ref>{{cite web |url=http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/gemstones/sp14-95/chalcedony.html |title=U.S. Geological Survey, Chalcedony Site|publisher=www.USGS.gov}}</ref> tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja [[savi|saviosakestest]]. Tavaliselt kujunevad jaspised [[opaal]]i sisaldavate settekivimite moondel ja dehüdratiseerumisel.<ref>{{cite web |url=http://www.mindat.org/min-2082.html |title=Jasper |publisher=Mindat.org}}</ref>
 
Jaspis on väärtuslik [[nikerdkivi|nikerd]]- ja [[dekoratiivkivi]]<ref name="TEA"/>.
 
Ajaloolised jaspise leiukohtad on [[Dekkani kiltmaa]], kus teda võib leida koos [[ahhaat|ahhaadiga]], ja [[Egiptus]]. Tänapäeval on teada leiukohti üle terve [[Maa]] näiteks [[Prantsusmaa]]l, [[Austraalia]]s, [[USA]]-s, [[Hiina]]s, [[Mongoolia]]s, [[Brasiilia]]s ja [[Madagaskar]]il. Erilise tuntuse on saavutanud [[Uural]]i [[Orski]] leiukoht, kus leidub huvitavate mustritega kaltsedoni erimeid. Jaspis oli [[Venemaa Keisririik|Vene-Venemaa TsaaririigisKeisririigis]] tuntud juba [[Peeter I]] ajal, kes saatis oma "maagitundjad" Uuralisse jaspist tooma. Läbi ajaloo on jaspist kasutatud hoonete kaunistamiseks. <ref>Raukas, Anto (1982). Kalliskivid.</ref>
 
== Viited ==