[[File:1860-russian-america.jpg|pisi|Vene Ameerika 1860. aastal]]
Eurooplaste esimene kokkupuude Alaskaga oli 1741. aastal, mil [[Vitus Bering|Vitus Beringi]]i juhtimisel toimus sinna [[Venemaa keisririik|Vene]] mereväe ekspeditsioon. Kui tema meeskond maailma parimaks karusnahaks peetud [[merisaarmas|merisaarma]] nahkadega Venemaale naasis, alustasid väikesed karusnahakaupmeeste liidud retki [[Siber]]i rannikult [[Aleuudid|Aleuudi saartele]]. Esimene püsiv Euroopa asustus rajati [[1784]]. aastal. Aastatel [[1774]]–[[1800]] läkitas [[Hispaania]] rea ekspeditsioone Alaskale, kaitsmaks oma huve Põhja-Ameerika looderannikul. [[1789]]. aastal rajati Nootka väina Hispaania asundus ja kindlus. Need ekspeditsioonid andsid nime sellistele paikadele nagu [[Valdez]], [[Bucareli väin]] ja [[Cordova]]. 19. sajandi alguses ja keskpaigas korraldas [[Vene-Ameerika Kompanii]] ulatusliku kolonisatsiooniprogrammi.
[[Baranofi saar]]el [[Alexandri saarestik]]us asuv [[Sitka]], mis kandis (aastatel [[1804]]–[[1867]] nime Uus-Arhangelsk,) sai Vene Ameerika pealinnaks ning jäi selleks ka pärast koloonia minekut Ameerika Ühendriikide võimu alla. Venelased ei jõudnud kunagi Alaska täieliku asustamiseni ning koloonia ei jõudnudki kasumisse. Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[William H. Seward]] juhtis 1867. aastal Alaska ostuläbirääkimisi, mille tulemusena osteti (vt [[Alaska ostmine]]) osariikAlaska [[30. märts]]il [[1867]]. aastal 7,2 miljoni USA dollari eest (tänapäeval ligikaudu 113 miljonit dollarit). Ruutkilomeetri hind oli umbes 4,74 dollarit.
Ostetud maa-ala administreerimises toimus mitmesuguseid muutusi. 1884. aastal sai Alaskast mitteametlikult Ameerika Ühendriikide osa ja [[11. mai]]l [[1912]] organiseeritud territoorium (millega seoses sai pealinnaks Juneau) ning [[3. jaanuar]]il [[1959]] kuulutati Alaska USA 49. osariigiks.
99. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal keskendus Aleuudi saarte kampaania kolmele Välis-Aleuudi saarele ([[Attu saar|Attu]], [[Agattu saar|Agattu]] ja [[Kiska saar|Kiska]]), mida okupeerisid [[Jaapan]]i väed 1942. aasta juunist [[1942|1943]]. aasta augustini. [[Unalaska]] (Dutch Harbor) muutus tähtsaks Ameerika Ühendriikide õhu- ja mereväebaasiks.
[[Lendliis]]i programmi raames lendasid USA sõjaväelennukid [[Kanada]] kaudu [[Fairbanks]]i ja sealt [[Nome]]'i. [[Nõukogude LiitNSVL|Nõukogude Liidu]] piloodid võtsid seal lennukite juhtimise üle, viies need võitluseks hitlerliku [[Kolmas Riik|Saksamaa]] vastu Nõukogude Liitu. Sõjaväebaaside rajamine kasvatas tugevalt osa Alaska linnade rahvaarvu.
