Alaska: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
Rahvastikuameti hinnangul oli 1. juuli 2008. aasta seisuga Alaskal 686 293 elanikku. See on 9,5% ehk 59 361 inimest enam kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal. See hõlmab ka viimase rahvaloenduse järgset loomulikku iivet 60 994 inimest (86 062 sündi miinus 25 068 surma) ja 5469 inimese suurust negatiivset rändesaldot. Immigratsioon kasvatas rahvaarvu 4418 inimese võrra, samas kui siseränne USA piires kahandas seda 9887 inimese võrra.
 
2000. aasta seisuga oli Alaska rahvaarvu poolest 48. osariik USA-s. Väiksema elanikearvuga olid [[Vermont|Vermonti]],i ja [[Wyoming|Wyomingi]]i jaosariik ning [[Columbia ringkond|Columbia]] osariigid.
 
Alaska on kõige hõredamalt asustatud Ameerika Ühendriikide osariik ja üks maailma hõredama asustusega alasid. Sealne asustustihedus on 0,42 inimest ruutkilomeetri kohta (1,0 inimest ruutmiili kohta). 2007. aastal oli Alaska [[SKP]] inimese kohta 40 042 dollarit, mis asetab ta USA osariikidest 15. kohale. 2010. aasta jaanuaris oli Alaska [[tööpuudus]]e määr 8,5%.
 
Osariigi elanikkond on ülekaalukalt [[Europiidne rass|europiidneeuropiidset rassi]]. 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli 69,3% Alaska elanikkonnast valgenahalised, 15,6% Ameerika [[indiaanlased]] ja Alaska põliselanikud, 4% Aasia päritolu ameeriklased, 3,5% [[afroameeriklased]], 0,5% Vaikse ookeani saarte põliselanikud ja 1,6% muudest rassidest. Kahest või enamast rassist põlvnes 5,4% alaskalastest. Hispaania ja [[latiinod|latiino]] päritolu elanikke oli 4,1%. Enim Alaska asukaid pärineb [[Sakslased|sakslastest]] – 20,2%. See on ka ainus rühm, mille arv ulatub üle 100 000 inimese. [[iirlased|Iiriiiri]] päritolu ameeriklasi on 2,7%, [[Inglased|Ingliseinglise]] päritolu 10,9%, [[Norralased|Norranorra]] päritolu 4,3% ja [[Šotlased|Šotišoti]] päritolu 3,1%.
 
2005.–20072005–2007. aasta küsitluse andmeil oli inglise keel ainus kodune keel 84,7%-l 5-aastastel ja vanematel alaskalastel. 3,5% Alaska elanikest kõnelesid kodus [[hispaania keel]]t, 2,2% muid [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeli]], 4,3% mõnd Aasia keelt ja 5,3% muid keeli.{{lisa viide}}
 
Alaska põliskeeli kõneleb 5,2% elanikkonnast. Kohalikke põliskeeli (ingl ''native languages'') on osariigis kokku 22. Need keeled jagunevad kahte põhirühma: [[eskimo-aleuudi keeled|eskimo-aleuudi]] ja [[naa-dene keeled]]. Alaskat kui Põhja-Ameerika kahe suurima keeleperekonna kodumaad on nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustati [[Beringi väin]]a kohal asunud maasilla kaudu.