Klooster: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toimetamise algus |
Ajalugu, täiend. |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
'''Klooster''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''claustrum'' 'suletud paik') on ühisele vaimsele praktikale pühendunud inimeste ühendus ja selleks rajatud koht.
::{{Legaaldefinitsioon|"Klooster
==Ajalugu==
Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]] eKr tänapäeva [[India]] ja [[Nepaal]]i aladelt.
Esimesed kloostrid olid tõenäoliselt [[budism|budistlikud]] [[vihaara]]d (sanskriti ja paali keeles ''vihāra ''‘peatuspaik’), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses. Algupäraselt tähendas vihaara [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] ja tema järgijate pikemaajalist peatuspaika vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vihaara]</ref>▼
[[Hinduism]]is on teada [[1. aastatuhat|1. aastatuhande]] teisest poolest eKr pärinevaid kloostreid nimetusega '''matha''' ([[sanskriti keel]]es मठ, ''maṭha''), mis olid esialgu tugevasti seotud [[advaita]] vedanta traditsioonidega<ref>Encyclopædia Britannica Online 2009. [https://www.britannica.com/topic/matha]</ref>.
▲
{{täienda}}▼
Kuna hinduistlikud ja budistlikud kloostrid tekkisid enam-vähem samaaegselt, siis pole selgust, kas ja kuidas nad teineteisele eeskujuks võisid olla.
[[Jainism]]is on kloostreid teada alates [[5. sajand eKr|5. sajandist]] eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara').
Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud [[monoteism]]i pooldajad [[Aafrika]], [[Süüria]], [[Egiptus]]e ja [[Väike-Aasia]] [[kõrb]]etesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama [[eremiit]]ideks (erakuteks) või [[munk]]adeks.▼
▲Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud [[monoteism]]i pooldajad [[Aafrika]], [[Süüria]], [[Egiptus]]e ja [[Väike-Aasia]] [[kõrb]]etesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama [[eremiit]]ideks (erakuteks) või [[munk]]adeks. Pärast [[Milano edikt]]i kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist [[askees]]iga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
Ehkki [[koraan]] eitab kloostri tähtsust, on [[islam]]imaailmas kloostritraditsiooni sugemeid eelkõige [[sufism]]is.
[[Taoism]]is sai kloostrikorraldus oluliseks 'Quanzheni koolkonnas' Põhja-Hiinas Jin dünastia ajal (1115–1234).<ref name=qtbta>{{cite web|title=Quanzhen Tradition|url=http://www.taoists.co.uk/main_files/quanzhen.htm|publisher=British Taoist Association}}</ref>
▲{{täienda}}
Ajapikku kujunesid kloostrid
Läänemaise [[kloostri põhiplaan]]i eeskujuks on [[Sankt Galleni klooster|Sankt Galleni kloostri]] põhiplaan.
==
{{Vaata| Eesti kloostrid}}
|