Vikipeedia

Klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Toimetamise algus
Ajalugu, täiend.
1. rida:
 
{{vaidlustatud}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
 
'''Klooster''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''claustrum'' 'suletud paik') on ühisele vaimsele praktikale pühendunud inimeste ühendus ja selleks rajatud koht.
 
::{{Legaaldefinitsioon|"Klooster käesoleva seaduse [(Kirikute ja koguduste seadus]seaduse mõistes) on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769838 Kirikute ja koguduste seadus §2 lg 3]</ref>}}
 
==Ajalugu==
 
Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]] eKr tänapäeva [[India]] ja [[Nepaal]]i aladelt.
Esimesed kloostrid olid tõenäoliselt [[budism|budistlikud]] [[vihaara]]d (sanskriti ja paali keeles ''vihāra ''‘peatuspaik’), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses. Algupäraselt tähendas vihaara [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] ja tema järgijate pikemaajalist peatuspaika vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vihaara]</ref>▼
 
[[Hinduism]]is on teada [[1. aastatuhat|1. aastatuhande]] teisest poolest eKr pärinevaid kloostreid nimetusega '''matha''' ([[sanskriti keel]]es मठ, ''maṭha''), mis olid esialgu tugevasti seotud [[advaita]] vedanta traditsioonidega<ref>Encyclopædia Britannica Online 2009. [https://www.britannica.com/topic/matha]</ref>.
Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle [[Pärsia]] juudi [[esseenid]]e kogukondade kaudu [[Egiptus]]se, kus lisandusid koos [[kristlus]]ega ka seksuaalkeelud.
 
▲EsimesedUmbes kloostridsamal olidajal tõenäoliseltkujunesid esimesed [[budism|budistlikud]] kloostrid, '''[[vihaara]]d''' (sanskriti ja paali keeles ''vihāra '' ‘peatuspaik’), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses., Algupäraseltmis tähendas vihaaraolid [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] ja tema järgijate pikemaajalistpikemaajalisemad peatuspaikapeatuspaigad vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vihaara]</ref>
{{täienda}}▼
 
Kuna hinduistlikud ja budistlikud kloostrid tekkisid enam-vähem samaaegselt, siis pole selgust, kas ja kuidas nad teineteisele eeskujuks võisid olla.
==== Läänemaades ====
 
[[Pilt:JasnaGora.jpg|thumb|Jasna Góra kloostrikompleks [[Częstochowa]]s]]
[[Jainism]]is on kloostreid teada alates [[5. sajand eKr|5. sajandist]] eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara').
Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud [[monoteism]]i pooldajad [[Aafrika]], [[Süüria]], [[Egiptus]]e ja [[Väike-Aasia]] [[kõrb]]etesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama [[eremiit]]ideks (erakuteks) või [[munk]]adeks.▼
 
▲Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud [[monoteism]]i pooldajad [[Aafrika]], [[Süüria]], [[Egiptus]]e ja [[Väike-Aasia]] [[kõrb]]etesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama [[eremiit]]ideks (erakuteks) või [[munk]]adeks. Pärast [[Milano edikt]]i kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist [[askees]]iga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
 
Ehkki [[koraan]] eitab kloostri tähtsust, on [[islam]]imaailmas kloostritraditsiooni sugemeid eelkõige [[sufism]]is.
 
[[Taoism]]is sai kloostrikorraldus oluliseks 'Quanzheni koolkonnas' Põhja-Hiinas Jin dünastia ajal (1115–1234).<ref name=qtbta>{{cite web|title=Quanzhen Tradition|url=http://www.taoists.co.uk/main_files/quanzhen.htm|publisher=British Taoist Association}}</ref>
 
▲{{täienda}}
 
Pärast [[Milano edikt]]i kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist [[askees]]iga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
 
Ajapikku kujunesid kloostrid riigikõikjal olulisimateksolulisteks haridus- ja kultuurikeskusteks.
 
Läänemaise [[kloostri põhiplaan]]i eeskujuks on [[Sankt Galleni klooster|Sankt Galleni kloostri]] põhiplaan.
 
=== Eesti kloostrid= ==
{{Vaata| Eesti kloostrid}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Klooster"