Redaktsioon: 9. juuni 2019, kell 02:51 redigeeri 62.65.236.182 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. juuni 2019, kell 23:31 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
17. rida: '''Glasgow''' on [[Suurbritannia]]s asuva [[Šotimaa]] suurim [[linn]]. TaSee asub Lääne-Šotimaal [[Clyde'i jõgi\|Clyde'i jõe]] kaldal. See suubub [[Firth of Clyde]]'i ~~nimelisse~~ lahte, kust saab sõita [[Põhjaväin]]a kaudu [[Iiri meri\|Iiri merre]]<ref>[[Suur maailma atlas]], lk 54–55</ref>. Suuruselt teine jõgi Glasgow's on [[Kelvini jõgi]], mis on andnud nime Kelvini parunitele ja sealtkaudu on ~~nime~~nimetuse saanud ka [[temperatuur]]i mõõtühik [[kelvin]]. Glasgow on olnud asustatud juba sajandeid, sest koht Clyde'i jõe kaldal sobis kalurite peatuspaigaks. [[Antoninus Pius]]i rajatud [[Antoninuse vall]] läbib tänapäeva Glasgow' kesklinna. == Ajalugu == 30. rida: [[1285]]. aastal ehitati üle Clyde'i jõe [[Glasgow' sild]]. [[Glasgow' Ülikool\|Glasgow' ülikool]] asutati [[1451]]. aastal. [[1478]]. aastal hakati linna ehitama ka ilmalikke kivihooneid. 36. rida: Keskajal tabas linna mitu [[katk]]u[[epideemia]]t, aastatel [[1350]], [[1504]], [[1574]] ja [[1584]]. Alates [[1707]]. aastast kuulub Glasgow Suurbritannia koosseisu. See andis Glasgow'le, nagu kogu Šotimaale, juurdepääsu [[Briti impeerium]]i tohutule turule, sealhulgas [[Põhja-Ameerika]]le. [[Clyde'i jõgi]] oli madal ega võimaldanud suurtel laevadel sadamasse sõita. Sellepärast rajati Firth of Clyde'i kaldale eeslinn [[Port Glasgow]], kuhu laevad sõita said, sest Firth of Clyde on sügav. Glasgow sai kiiresti [[tubakas\|tubaka]], [[suhkur\|suhkru]] ja [[puuvill]]aga kauplemise keskuseks. Sajandi lõpul käis üle poole Briti tubakakaubandusest Glasgow' kaudu. [[1821]]. aastal möödus Glasgow rahvaarvu poolest Šotimaa pealinnast [[Edinburgh]]ist. [[19. sajand]]i lõpul oli ta [[London]]i järel Suurbritannia suuruselt teine linn.

Glasgow: erinevus redaktsioonide vahel