Benedictus XVI: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
19. rida:
[[1941]] pidi Joseph Ratzinger astuma [[Hitlerjugend]]isse. Samal ajal hukati Saksamaa eutanaasiaprogrammi alusel üks tema [[Downi sündroom]]iga sugulane. [[1943]] teenis Ratzinger [[õhutõrje]] abiväes [[München]]i lähedal Ludwigsfeldis asuvate [[BMW]] [[tehas]]te kaitsetöödel, sealt saadeti ta hiljem [[Unterföhring]]isse ja [[Innsbruck]]i, kust nende abiüksus saadeti edasi [[Gilching]]isse. Gilchingis teenis Ratzinger [[hävituslennuk]]ite baasis sidetöödel. [[10. september|10. septembrist]] [[20. november|20. novembrini]] [[1944]] püstitas Ratzinger [[Ungari]] [[piir]]i ääres tankitõkkeid. [[detsember|Detsembris]] 1944 [[mobilisatsioon|mobiliseeriti]] ta [[armee]]sse ja saadeti esmalt [[õppus]]tele Traunsteini. Terviseprobleemide tõttu ei osalenud Ratzinger õppustel, teda ei saadetud ka [[rinne|rindele]], vaid ta teenis mitmetes toimkondades. [[Aprill]]is või [[mai]]s [[1945]] põgenes Ratzinger väeosast ja saabus koju, kust ta taheti taas armeesse mobiliseerida. Pärast Saksamaa [[okupatsioon|okupeerimist]] vangistati ta liitlasvägede poolt ja ta viibis [[USA]] hallatavas sõjavangide [[laager|laagris]] [[Ulm]]i lähedal, kust vabanes [[19. juuni]]l 1945. 120-[[kilomeeter|kilomeetrise]] kodutee läbis Ratzinger hääletades.
[[Pilt:PopeBenedicts1stHome.jpg|pisi|300px|vasakul|Paavst Benedictus XVI sünnikoht [[Marktl am Inn]]is]]
Joseph Ratzinger asus 1945 õppima [[Freising]]i vaimulikus [[seminar]]is. Ta sai [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1950]] [[diakon|alamdiakon]]iks, [[29. oktoober|29. oktoobril]] 1950 diakoniks ja [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[29. juuni]]l [[1951]] preestriks kardinal Faulhaberi poolt Freisingi [[toomkirik]]us. Ratzinger asus [[1947]] õppima Müncheni vaimulikus seminaris ja seejärel [[Müncheni ülikool]]is [[teoloogia]]t ja [[filosoofia]]t. Ta oli mõjutatud [[Gertrud von le Fort]]i, [[Ernst Wiechert]]i, [[Fjodor Dostojevski]], [[Elisabeth Langgässeri]], [[Theodor Steinbüchel]]i, [[Martin Heidegger]]i ja [[Karl Jaspers]]i töödest. 11. juulil [[1953]] sai ta [[doktorikraad|teoloogiadoktor]]iks [[väitekiri|väitekirjaga]] "Volk und Haus Gottes in Augustins Lehre von der Kirche." [[21. veebruar]]il [[1957]] sai ta Müncheni ülikooli professoriks väitekirjaga "Die Geschichtstheologie des heiligen Bonaventura." [[1962]]–[[1965]] osales Ratzinger [[Vatikani II kirikukogu]]l kardinal [[Joseph Frings]]i nõunikuna. [[1972]] asutas ta koos [[Hans Urs von Balthasar]]i ja [[Henri de Lubac]]iga teoloogiaajakirja "[[Communio (ajakiri)|Communio]]". Pärast pikaajalist akadeemilist karjääri teoloogiaüliõpilase ja -professorina mitmes Saksamaa ülikoolis nimetas paavst [[Paulus VI]] ta [[1977]]. aastal Müncheni ja Freisingi peapiiskopiks ja kardinaliks, mis oli ebatavaline edutamine nii väikese pastoraalse kogemusega isiku puhul. Joseph Ratzinger oli kardinal 28 aastat, enne teda oli selles ametis paavstidest viimati veel kauem [[Benedictus XIII]].
Kardinal Ratzinger oli üks [[Johannes Paulus II]] lähemaid kaastöölisi ning mõjukamaid isikuid [[Vatikan]]is. Ta osales [[30. september|30. septembrist]] 29. oktoobrini [[1977]], [[26. september|26. septembrist]] [[25. oktoober|25. oktoobrini]] [[1980]], [[29. september|29. septembrist]] 28. oktoobrini [[1983]], [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[30. oktoober|30. oktoobrini]] [[1987]], 30. septembrist 28. oktoobrini [[1990]], [[2. oktoober|2. oktoobrist]] 29. oktoobrini [[1994]] ja 30. septembrist [[27. oktoober|27. oktoobrini]] [[2001]] maailma piiskoppide [[sinod]]il. Ta osales [[24. november|24. novembrist]] [[8. detsember|8. detsembrini]] [[1985]] erakorralisel maailma piiskoppide sinodil, [[28. november|28. novembrist]] [[14. detsember|14. detsembrini]] [[1991]] [[Euroopa]] piiskoppide [[assamblee]]l, [[10. aprill]]ist [[8. mai]]ni 1994 [[Aafrika]] piiskoppide assambleel, [[16. november|16. novembrist]] [[12. detsember|12. detsembrini]] [[1997]] [[Ameerika]] piiskoppide assambleel, [[29. aprill]]ist [[14. mai]]ni [[1998]] [[Aasia]] piiskoppide assambleel, [[22. november|22. novembrist]] 12. detsembrini 1998 [[Okeaania]] piiskoppide assambleel ja 1. oktoobrist [[23. oktoober|23. oktoobrini]] [[1999]] Euroopa piiskoppide assambleel. Kardinal Ratzinger osales [[16. september|16. septembrist]] [[24. september|24. septembrini]] [[1978]] [[Ecuador]]is peetud III [[Neitsi Maarja]] [[kongress]]il. Tema soovitusel avaldati [[26. juuni]]l [[2000]] [[Fatima]] kolmas saladus. [[3. jaanuar]]il 1999 oli kardinal Ratzinger paavsti saadik [[Paderborn]]is ja [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2002]] Regensburgis. [[11. mai]]l 2003 oli ta [[legaat]] [[Poola]]s, kus tähistati [[750]] aasta möödumist püha [[Stanisław]]i kanoniseerimisest. [[27. märts]]il [[2004]] oli Ratzinger paavsti esindaja [[Viin]]is kardinal [[Franz König]]i matustel. Pärast [[Johannes Paulus II]] surma pidas Ratzinger oma eelkäijale [[missa|reekviemimissa]]t. Kardinal Ratzinger osales 3 [[konklaav]]il 1978–2005. Viimane paavst, kes kardinalina osales 3 konklaavil, oli [[Clemens XII]].
| |||