Vabadussõjalased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 5366924, mille tegi Minnekon (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
Miacek (arutelu | kaastöö)
Eemaldatud muudatus 5366972, mille tegi 37.157.99.144 (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
21. rida:
== Eesti Vabadussõjalaste Liit ==
{{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Liit}}
Uus vapside organisatsioon, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] registreeriti Kohtu- ja siseministeeriumis 28. oktoobril 1933. Oktoobris 1933 võeti [[rahvahääletus]]el suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogu volitusi oli tunduvalt vähendatud. Rahvale oli tagatud nii riigikogu kui presidendi valimise roll, kui õigus algatada referendumeid ja eelnõusid isegi põhiseaduse muutmiseks. Rahvahääletusele ning [[1934]]. aasta valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest erakondlasteeriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks (Marksismi vastu võitlemise seadus), kuid see ei läinud läbi.
 
Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus, korrates nii [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] võitu 1923. aasta kohalike omavalitsuste valimistel.
 
1934. aasta aprilliks määratud [[Riigivanem]]a valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral [[Johan Laidoner]]i, kuieriti "erakondlase"tema majandustegevuse kriitika. Seati eesmärgiks saada Andres Larkale Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise puhul võimalikult palju hääli, mis oleks näidanud ülisuurt toetust vapsidele rahva seas. Larka saigi kaks korda rohkem toetusallkirju, kui teised presidendikandidaadid Päts, Laidoner ja Rei kokku (mis ei tähenda iseenesest, et ta oleks Riigivanemaks valitud). Samal ajal levisid kuuldused ja ähvardused, et vapsid ähvardavad Larka kaotuse korral riigipöördega ja teevad ettevalmistusi riigivõimu ülevõtmiseks vajaduse korral jõuga<ref>Artur Mägi. Kuidas valitseti Eestis. Tõrvik, Stockholm, 1951, lk. 88–89</ref>. Pinevas sisepoliitilise võitluse olukorras suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit [[Johan Laidoner]]i otsusega [[12. märts]]il 1934 kaitseseisukorra kestuse ajaks ja arreteeriti sadu selle aktiviste. Liidu formaalne esimees ja riigivanema kandidaat Andres Larka jäeti arreteerimata, kuna ta oli seaduslik Riigivanema kandidaat ja liidus tegelikku tähtsust ei omanud.
 
Kohtu- ja siseminister [[Johan Müller]]i otsusega nr. 2387 – 22. märtsist 1934 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “[[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]” (RT 1934, 26, 101). Valla-, alevi- ja linnavolikogudest heideti välja 916 [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine|Vabadussõjalaste Rahvaliikumise]] kandidaati.
37. rida:
[[Pilt:Estonian League of Freedom Fighters - Vaps Movement - Roman salute 1.jpg|pisi|A. Larka kõne poodiumil Peetritehases.]]
[[21. aprill]]il [[1938]] tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud [[I Riigivolikogu]] ja kujundatud [[I Riiginõukogu]], mis võtsid Vabariigi Presidendi ettepanekul esimese seadusena vastu [[Amnestiaseadus (1938)|Amnestiaseaduse]]. Seaduses on öeldud: ''Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst.'' Vabariigi President kuulutas Amnestiaseaduse välja 6. mail 1938. Selle seaduse alusel vabanesid kõik Eesti poliitvangid 7. mail 1938. Osa vapside juhte, sealhulgas Andres Larka, olid vanglast vabanenud juba eelmisel aastal.
 
 
==Vaata ka==