Väegrupp Nord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
65. rida:
Väegrupp moodustati 1. septembril 1939, nimetati ümber [[väegrupp B|väegrupiks B]] 3. oktoobril ja formeeriti uuesti [[väegrupp C|väegrupi C]] osadest Väegrupp Nordina mais 1941.
==Sõjategevus Idarindel==▼
[[Pilt:Operation Barbarossa corrected border.png|pisi|300px|Barbarossa plaan]]
Väegrupi Nord eesmärk oli [[Operatsioon Barbarossa|operatsiooni Barbarossa]] käigus Leningradi ja Leedu, Läti ja Eesti NSV-de alade vallutamine ning selle lähtepositsioonid olid [[Ida-Preisimaa]]l. Barbarossa plaani järgi ründas väegrupp Nord läbi Leedu, Läti ja Eesti NSV Leningradi suunas, [[väegrupp Mitte]] läbi [[Valgevene NSV|Valgevene]] Moskva suunas ja [[väegrupp Süd]] pidi vallutama Kiievi ja Ukraina ning tungima seejärel [[Volga
▲==Sõjategevus Idarindel==
▲Väegrupi Nord eesmärk oli [[Operatsioon Barbarossa|operatsiooni Barbarossa]] käigus Leningradi ja Leedu, Läti ja Eesti NSV-de alade vallutamine ning selle lähtepositsioonid olid [[Ida-Preisimaa]]l. Barbarossa plaani järgi ründas väegrupp Nord läbi Leedu, Läti ja Eesti NSV Leningradi suunas, [[väegrupp Mitte]] läbi [[Valgevene NSV|Valgevene]] Moskva suunas ja [[väegrupp Süd]] pidi vallutama Kiievi ja Ukraina ning tungima seejärel Volga jõeni ja Põhja-Kaukaasiasse.
===Sõjategevus 1941. aastal===
Väegrupi Nord väed tungisid 24. juunil [[Leedu NSV]] ja [[Valgevene NSV]] aladele ning hõivasid [[Vilnius]]e ja [[Kaunas]]e. 26. juunil 1941 jõudsid väegrupi Nord [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[Erich von Manstein]]i LVI soomuskorpus [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] [[Daugava]] jõe joonele. [[1. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Riia ajalugu#Teine maailmasõda ja okupatsioonid|Riia]].
76. rida:
Väegrupi Nord koosseisu kuulunud [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] ja [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad osalesid peale Läti vallutamist, [[Pihkva–Riia raudtee]]st lõuna pool pealetungilahingutes Loode-Venemaal [[Pihkva]], [[Novgorod]]i ja [[Leningrad]]i suunal, Punaarmee [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägede vastu. [[4. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Ostrov]]i ning [[8. juuli]]l Pihkva Loode-Venemaal. 16. armee 58. jalaväediviisi pealetungi tulemusena langes [[Gdov]] (Oudova) [[17. juuli]]l ning [[19. juuli]]l jõudsid 58. jalaväediviisi väed Narva jõe idakaldale [[Vasknarva]] lähistel.
Väegrupi Nord vägede pealetung jätkus 1. septembril, tankiüksused 4. tankiarmeest vallutasid [[Laadoga]] jõel, Leningradist ida pool [[Schlüsselburg]]i, samal ajal kui 16. armee vallutas [[24. august]]il [[Novgorod]]i ning jõudis seejärel välja [[Laadoga järv]]e juurde [[Leningrad]]ist ida pool. 17. septembril viidi 4. tankiarmee [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] koosseisu, mis tungis peale Moskvale. Leningradi piiramine tehti ülesandeks 16. ja 18. armeele.
[[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|Saksa vägede liikumine Venemaa [[Leningradi oblasti]]s 1941. aasta septembrist - detsembrini]]
{{Vaata|Leningradi blokaad}}
[[10. oktoober|10. oktoobril]] 1941 alustasid Saksa väegrupi Nord [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] väed pealetungi [[Tihvin]]i ja [[Äänisjärv]]est [[Laadoga]]sse voolava [[Sviri jõgi|Sviri jõe]] vasakul kaldal asuva [[Lodeinoje Pole]] suunal, et ühineda Soome vägedega [[Svir]]i jõel. Saksa I korpus ja XXXIX motoriseeritud korpus dislotseerus [[Kiriši]]st, [[Ljuban]]ist ja [[Tšudovo]]st lõuna pool, [[Volhovi rinne|Volhovi rindel]] asusid kaitsel Punaarmee 52. armee ja 4. armee. [[Tihvini pealetungioperatsioon]]i tulemusel vallutasid Saksa väed [[8. november|8. novembril]] [[Tihvin]]i ning katkestasid raudteeühenduse Leningradiga.
| |||