Purjetamine: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Édouard Adam - The barquentine Herdis of the American Star Line (1919).jpg|pisi|300px| [[barkantiinBarkantiin]] täispurjeis ]]

'''Purjetamine''' (ka ''seilamine'') on tuule jõul [[Liikumine|liikumisviisliikumise viis]] tuule jõul, mis on ka [[Harrastuste loend|harrastus]] ja [[Spordialade loend|spordiala]], milleks kasutatakse [[Alus (merendus)|vee-]] ja [[Sõiduk|maismaasõidukeid]], mille '''peamine [[Mootor|jõuallikas]]''' on [[tuul]]. [[Tuuleenergia|Tuule jõudu]] rakendatakse [[Puri|purjelt]] [[purjelaev]]ale [[taglas]]e abiga.

Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on [[Purjelaud|purjelauad]] ja [[Svertpaat|svertapaadidsvertpaadid]], keskmist mõõtu on [[Kiiljaht|kiiljahid]] ning suuremaid purjekaid ehitatakse [[laev]]adena kõikide [[laevaehitus]]e tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teisena saab esile tuua [[puri|purjede]] tootmist, mida valmistatakse nii looduslikest- kui- ka kunstkiududest, alates [[puuvill]]asest riidest ja lõpetades [[Süsinikkiud|süsinikkiududega]]. Kolmas on kogu tagalseosasidtaglaseosi tootev tööstus. Kuna alates suurematest svertpaatidest ja kompromissjahtidest kasutatakse [[sisepõlemismootor]]eid tuulevaikuses ja kitsastel [[laevatee]]del, nagu kanalid või sadamate veealad, liikumiseks, siis on tähtsal kohal ka [[Päramootor|pära-]] ja statsionaarmootorite tootjad. Mõningatel juhtudel kasutatakse ka [[elektrimootor]]eid. Ajalooliselt on purjetamist kasutatud [[Mereveondus|mere-]] ja siseveteveonduses, purjelaevade hiilgeajaks loetaks {{kas|ajavahemikku 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni}}, mil hakati enim kasutama [[aurumootor|auru]]- ja [[sisepõlemismootor]]eid. Pärast [[1973. aasta naftakriis|1970. aastate naftakriise]] on otsitud laevaehituses võimalusi, et kasutades tuult, vähendada kauba-tuule jaabil reisilaevade kulusid [[fossiilkütus]]te põletamisel<ref name="vta" />.

'''A''' – '''Vastutuultvastutuult''' ei saa purjetada<br />

'''B''' – '''Tihttuultihttuules'''es saab '''loovida'''<br />

'''C''' – '''Külgtuulkülgtuules'''es peab arvestama suure triiviga<br />

'''D''' – '''Pakstaaktuulpakstaaktuul''' võimaldab allatuult purjetada<br />

'''E''' – '''Tagantuultaganttuule'''e kasutamisel on roolimine raskendatud

[[Õhk|Õhu]]liikumist saab kasutada [[keha]] liigutamiseks, asetades õhu[[vool (loodus)|vool]]u liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse [[kuju]]st, [[suurus]]est ning asendist tuule suhtes ([[ründenurk]]), hakkab keha [[Liikumine|liigutama]].

[[Pilt:Maler der Grabkammer des Menna 013.jpg|pisi|Purjetamine [[Vana-Egiptus]]es jõelaevaga [[Niilus]]el. ]]

[[Pilt:J Class sail plan.svg|pisi|J -klassi jahtidel purjetati 20. sajandi esimesel poolel Ameerika karikale ([[America's Cup]] auhinnale.)]]

== Purjekate tüübidPurjekatüübid ==

[[Pilt:Zeilwagen klasse 5 zeebranding.jpg|right|thumb|ratastegaRatastega maapurjekas rannaliival ]]

PiltFail:J34ior.jpg|Ilus [[düüs]] ees- ja suurpurje vahel

PiltFail:Goosewinging filtered.jpg|KaasaegneTänapäevane jaht purjetamas allatuult ning; rullgenua ja suurpuri on viidud &bdquo#x201E;liblikasse&rdquo#x201D;.

PiltFail:Green Voyager Tank Test.jpg|Purjeka mudeli katsetamine

PiltFail:Ra 2.jpg|Üks tuntumaid katseid taastada kunagine purjedega veesõiduk – [[Ra-II ekspeditsioon|Ra2]]. Kavand ja teostus [[Thor Heyerdahl]]i juhtimisel.

[[Pilt:Hro 20100105 2075802670.jpg|pisi| [[Hanse Sail]], [[Rostock]]is Saksamaal ]]