Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
 
== Eellugu ==
Paavst [[Clemens V]] viis 1309. aastal paavstitooli Itaalia poliitilise anarhia tõttu Prantsusmaale [[Avignoni vangipõlv|Avignoni]], kus Prantsusmaa kuningast sai paavstitooli ''custos ecclesiae'' (kiriku hoidja), Avignonis resideerinud paavstid olid kõik prantslased, sealsetest kardinalidest kaks kolmandikku niisamuti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Saard, Riho|pealkiri=Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Argo|lehekülg=222}}</ref> Alates 1378. aastast valiti paavst nii Roomas kui Avignonis. Seega tekkis katoliku kirikus 67 aastaks olukord, kus korraga olidoli võimul kaks paavsti,. ja midaSeda tuntakse läänekiriku SuurSuure skisma nime all. Võitlus paavstitooli ümber kujunes üheks teguriks suurvõimude omavahelises jõukatsumises, mis samal ajal Euroopa maailmajaos toimusid. Nende arengute tulemusena oli paavstivõim sisuliselt kaotanud oma senise poliitilise mõjukuse. 1409. aastal toimunud Pisa kirikukogul üritati uuesti kiriku ühtsus taastada. Nii Avignoni paavst [[Benedictus XIII]] kui ka Rooma paavst [[Gregorius XII]] kuulutati ametist tagandatuks ning asemele valiti Pisa paavst Alexander V. Kuna ametist vabastatud paavstid keeldusid ametist lahkumast, siis kukkus Pisa kirikukogu läbi ning kahe paavsti asemel oli neid ajutiselt kolm ning ühelgi ei olnud piisavalt autoriteeti, et teda kõikjal paavstina oleks tunnustatud.<ref>Saard, Riho (2013), lk 226</ref>
 
== Konstanzi kirikukogu ja Suure skisma lõpp ==