Muusika: erinevus redaktsioonide vahel

[[Cassiodorus]], kes seoses seitsme [[Vabad kunstid|vaba kunsti]] mõiste kasutuselevõtuga lõi seose antiik- ja keskaja teaduse vahel, defineeris muusikat kui "õpetust, mis avaldub arvudes" (''disciplina, quae de numeris loquitur''). Sellist loogilis-ratsionaalset arusaama jagasid ka [[Alkuinus]] ja [[Rabanus Maurus]]. [[Sevilla Isidor]] leidis, et "muusika koosneb kõlava rütmi ja laulmise kogemusest" (''Musica est peritia modulationis sono cantique consistens''). Kõlale ja meeltele orienteeritud arvamust jagasid ka [[Dominicus Gundisalvi]], [[Robert Kilwardby]], [[Bartholomaeus Anglicus]], [[Walter Odington]] ja [[Johannes Tinctoris]].<ref name="kdD5C" />

 

*''musica mundana'' – kosmiline muusika, mis tähendab kogu [[universum]]i harmoonilist korraldust, milles väljenduvad kõik looduse seaduspärasused (need on samuti seotud arvudega) ja mis tekib [[taevakeha]]de liikumisel. Inim[[kõrv]] seda muusikat ei kuule (põhjuste üle vaieldi ägedalt).

*''musica humana'' – inimeste muusika, mis vastab inimese keha ja [[hing]]e proportsioonidele. Hing seoti sfääride harmooniaga ja tal usuti olevat muusikaline korraldus. Ka sellel astmel on tegemist sümboolse, mitte reaalse muusikaga, kuigi kõne alla tuleb ka inimese mõjutatavus muusikast.