Erinevus lehekülje "Võrguadapter" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 314 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
{{toimeta}} {{keeletoimeta}}
{{Infoboks Arvutiseadmetele
| name = Võrgukaart (NIC)
| image = Network card.jpg
| caption = 1990ndatest pärit [[Ethernet]]i võrgukaart, mis ühendati emaplaadile läbi [[ISA siin]]i.
'''Võrguadapter''' või '''võrgukaart''' ([[inglise keel|inglise k]] ''network interface controller'' (''NIC'') ehk '''võrguliidese kontroller''') on [[arvuti]] või mõne muu [[sidevõrguseadmed|seadme]] [[riistvara]] osa, mille kaudu ühendatakse seade [[arvutivõrk]]u, nt [[Internet]]ti või [[kohtvõrk]]u.<ref>{{cite web|url=http://www.wisegeek.com/what-is-a-network-interface-card.htm |title=What is a Network Interface Card}}</ref>
 
Enamikul uuematel arvutitel on [[emaplaat|emaplaadile]] sisseehitatud võrguadapter, mis pakub kas [[Ethernet]]i liidest või traadita [[Wi-Fi]]-ühendust. Võrguadapter võib olla ka arvuti [[laienduskaart]] ehk võrgukaart, mis sisestatakse emaplaadi pessa. Eraldi võrgukaarti võib vaja minna, kui ühendatakse võrguliidese ehk ühenduspesa kaudu, mida emaplaat ei toeta, või kui on vaja luua ühendusiotseühendusi rohkemate seadmetega. Võrgukaart oli levinud vanemates arvutites.
 
Juhtmega võrgu puhul ühendatakse kahe seadme võrguliidesed [[võrgukaabel|võrgukaabli]]ga. Näiteks võib arvuti ja [[ruuter]]i omavahel ühendada Etherneti kaabliga. Võrguadapteril võib olla mitu võrguliidest ehk ühenduspesa. Kolme või enama seadme omavaheliseks andmevahetuseks on vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele seadmetele.
 
[[Arvutivõrk|Võrku]] ühendatud arvutid suhtlevad üksteisega kasutades [[võrguprotokoll]]e, saates üksteisele andmepakette.
 
==Võrguadapteri eesmärk==
Võrguadapter võimaldab arvutil või mõnel muul seadmel interneti kaudu suhelda. Sellel onmoodustab [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur|OSI mudelis]] nii [[füüsiline kiht|füüsilise kihi]] (inglise keeles ''physical layer'') kui kaja [[andmekihtkanalikiht|kanalikihi]] (''data link layer''). Füüsiline kiht ehktegeleb kõigeandmete aluminefüüsilise kihtedastamisega, suhtlebnäiteks otseelektrisignaalide riistvaragaedastamisega jakaabli tagabkaudu andmetevõi edastuseraadiolainete võrgusedastamisega ja füüsilisetraadita ühenduse internetigapuhul. Andmekiht onvastutab altpooltfüüsilises teine kiht, mis kontrollibkihis andmete õigsustedastamisel enne,esinenud kuivigade needavastamise füüsiliseleja kihileparandamise edasi annabeest. Võrguadapter[[Arvutivõrk|Võrku]] võimaldabühendatud kasutajatelseadmed omavahelsuhtlevad ühendudaüksteisega niikasutades juhtmega[[võrguprotokoll]]e ja kuisaates kaüksteisele juhtmetaandmepakette.
 
Kuigi on olemas ka teisi interneti tehnoloogiaidvõrgutehnoloogiaid (näiteks [[lubaringvõrk]]), on Ethernet levinud peaaegu kõikjal alates 1990-ndatest. Igal Ethernet-võrgukaardilEtherneti võrguliidesel on olemas unikaalne 48-bitine seerianumber, mida nimetatakse [[MAC-aadress]]iks. Seda hoitakse kaardil paiknevas [[püsimälu]]s. Igal Etherneti võrgus oleval arvutil peab olema võrgukaart oma unikaalse MAC-aadressiga. Tavaliselt onÜldiselt ohutusaab arvataeeldada, et ei ole olemas kahte samasuguse MAC-aadressiga võrgukaarti, kuna müüjad ostavad aadresse [[IEEE]]-st. (''InstituteUnikaalsed of Electrical and Eelectronics Engineers''). Sealaadressid määratakse kaartidele nende tootmise ajaks unikaalne aadressajal.
 
==Rakendamine==