Võidupüha (9. mai): erinevus redaktsioonide vahel

Nõukogude Liidu valitsus ei kommenteerinud kuidagi Reimsi kapitulatsiooni, mida ta ametlikult ei tunnustanud, vaid luges sõja ametliku lõpu kuupäevaks 9. maid. {{kas|8. mail 1945}} võttis [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seaduse, millega 9. mai tehti Võidupühaks (''Праздник Победы'') ja töövabaks päevaks.<ref>http://base.garant.ru/198106/#friends</ref> 9. mailmai hommikul 1945 andis Stalin välja käskkirja, millega 9. mai tehti Võidupühaks.

Võidupüha oli vaba päev aastatel 1945-19471945–1947. 23. detsembril 1947 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse, millega loodi uus töövaba püha 1. jaanuaril -– Uus aasta. Selle seaduse esimene punkt aga muutis 9. mai tööpäevaks.<ref>http://base.garant.ru/70819134/</ref> On kahtlustatud, et asja taga seis Stalin, kes kadestas marssal Žukovit liigse populaarsuse eest.<ref>https://www.obzor.lt/news/n16003.html</ref>

Aastatel 1945-19471945–1947 eksisteeris Nõukogude Liidus veel üks töövaba Võidupüha -– Jaapani[[Jaapan]]i üle 1945. aasta septembris saavutatud võidu tähistamiseks, mida peeti 3. septembril. Seda Võidupüha tähistati küll ainult ühe korra töövaba päevana -– 1946. aasta septembris, sest juba 7. mail 1947 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse, millega 3. september muudeti jälle tööpäevaks.<ref>https://www.obzor.lt/news/n16003.html</ref> Selle kaotamise taga seisid tollased rahulääbirääkimised Jaapaniga. Siiski tähistati 3. septembril 1965 võitu Jaapani üle suurtükisaluutidega Moskvas[[Moskva]]s, liiduvabariikide[[liiduvabariik]]ide pealinnades, kangelaslinnades[[kangelaslinn]]ades, Habarovskis[[Habarovsk]]is, Vladivostokis[[Vladivostok]]is, Tšitas[[Tšita]]s, [[Petropavlovsk Kamtšatkal|Petropavlovskis Kamtšatkal]] ja [[Južno-SahhalinskisSahhalinsk]]is.<ref>http://www.itogi.ru/archive/2005/19/57588.html</ref>

20 esimese aasta jooksul peeti ainult üks võiduparaad -– 24. juunil 1945 Moskvas. Võidu 10. Võidu aastapäev oli tavaline tööpäev, kuigi õhtul lasti Moskvas, liiduvabariikide pealinnades ja kangelaslinnades suurtükisaluuti.

Valmistudes tähistama 20 aasta möödumist võidust Hitleri-Saksamaa üle võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidum {{kas|26. aprillil 1945}} vastu seaduse, millega 9. mai muudeti jälle töövabaks päevaks.<ref>http://base.garant.ru/6341190/</ref> Esimest korda pärast 1945. aastat toimus nüüd Moskvas [[Punane väljak|Punasel väljakul]] sõjaväeparaad, mis muutus nüüd iga-aastaseks. Paraadid toimusid ka kõigi liiduvabariikide pealinnades ja kangleslinnades. Kõige pompöössempompoossem oli paraad muidugi Moskvas, kus demonstreeriti maailmale demonstreeriti Nõukogude Liidu sõjalist võimsust.

Viimane Nõukogude-aegne sõjaväeparaad toimus Punasel väljakul 9. mail 1990. 1991. aastal otsustas tollane Nõukogude juhtkond keerulist sisepoliitilist olukorda arvestades paraadi ära jätta (7. novembril 1990 toimunud oktoobrirevolutsiooni aastapäeva paraadi ajal üritas demonstrantide kolonnis üle Punase väljaku liikunud Aleksander Šmonov kahe püssilasuga Gorbatšovi tappa; 1. mail 1991 maidemonstratsiooni ajal karjusid üle Punase väljaku liikunud demonstrandid [[Lenini mauseoleumimauseoleum]]i tribüünil seisnud Nõukogude juhtkonnale solvanguid).