Tallinna 21. Kool: erinevus redaktsioonide vahel

16. oktoobril 1903 kirjutati [[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]: “2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud.” Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.

Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek “kõrgema algkoolimaja ehitamiseks”. Arhitektiks määrati linnanõunik [[Artur Perna]]. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kahjuks ei läinud kõik nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi “pragukool”.

Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 [[Enn Murdmaa]]), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja [[Tallinna 26. Algkool|26. Algkool]], siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost.

21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja [[Riho Päts]] organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu “Sõnajalaõis”, “Neetud talu” jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega.

Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. E.Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.

1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede [[Raua tänava lahing|relvastatud vastuhakk]] Punaarmeele[[Punaarmee]]<nowiki/>le. [[Sidepataljon]], mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister [[Tõnis Rotberg]] ja kuus Punaarmee soomusautot.

Kooli direktoriks sai [[Artur Tiki]], kes jäi direktoriks 19 aastaks. Selle aja jooksul ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni.

Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt [[Heli HärmsoniHärmson]]<nowiki/>i projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel.

1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor [[Arvo Tamsare]] algatusel.

Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, [[Tallinna ReaalkooliReaalkool]]<nowiki/>i, [[Tallinna Inglise KolledžiKolledž]]<nowiki/>i, [[Tallinna Prantsuse LütseumiLütseum]]<nowiki/>i ja [[Gustav Adolfi GümnaasiumiGümnaasium]]<nowiki/>i) vaheline koostöö liit.