Vaive vald: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vaive vald''' ([[läti keel]]es ''Vaives pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Cēsis]]e linnaga, [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]] [[Priekuļi vald|Priekuļi]] ja [[Veselava vald|Veselava vallaga]], [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]] [[Taurene vald|Taurene]] ningja [[Dzērbene vald|Dzērbene vallaga]] janing [[Amata piirkond|Amata piirkonna]] [[Skujene vald|Skujene]], [[Amata vald|Amata]] ningja [[Drabeši vald|Drabeši vallaga]].

Vaive valla eelkäijaks oli '''Veismaņi vald''', mis moodustati [[Veismaņi mõis|Veismaņi]], [[Zekleri mõis|Zekleri]] ja [[Rucka mõis]]a maadest, osaliselt liideti sellega ka [[Võnnu kirikumõis]]ale kuulunud alasid. Aastal 1925 nimetati see ümber Vaive vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 56 km².<ref name="Wv7FH" /> Aastal 1945 moodustati vallas Rīdzene ja Vaive külanõukogu, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Rīdzene külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeriti Vaive külanõukogu ja selle maad liideti Priekuļi külanõukoguga. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas (moodustati Rāmuļi ja Priekuļi külanõukogu maadest). ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Priekuļi külanõukogu maadest, ent osa Vaive külanõukogu alasid arvati Drabeši külanõukogu koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Skujene ja Priekuļi külanõukogu maadest.<ref name="NzDw2" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Cēsise piirkonda.

Vald asub [[Vidzeme kõrgustik]]ul; mitmed sealsed tipud ulatuvad 200 m üle merepinna (Ziedu kalns —– 201,2 m, Lazdukalns —– 225,2 m, Spilvas kalns —– 236 m, valla idapiiril ka Jurģu kalns 211,3 m). Valla tähtsamad jõed on [[Amata jõgi]], [[Raunis]] ja [[Vaive jõgi]]. Vallas on üle 20 järve, nende seas ka Dziļūksnis (Dziļūkstis, Dziļūksnietis, Dziļūksne järv) -– 1,2 ha, Klebēķētis (Klabēķītis, Klabeki või Klebeķi järv) -– 1,8 ha, Kapainītis pindalaga alla 1 ha, Kūlūni (Kuļāni) järv -– 1,7 ha, Lambardi järv pindalaga alla 1 ha, Lazdiņš (Drabeši valla piiril) - – 1 ha, Gaucis (Gauči järv) -– 11,2 ha, Lejase veskijärv Vaive jõel -– 2,1 ha, Mazumsi järv -– 25,9 ha, Rāmuļi järv (Raganiņas) -– 2,8 ha, Raunis (Rauņa) -– 2,2 ha ja Vidusezers pindalaga alla 1 ha.<ref name="zQ6Fy" />

Looduskaitse all on Krīvi mänd, Dāvida dzirnavase allikad, Ausekļis Ramatase Jurģukalnsi dendropark, Plūči mänd, Raunise nõlvad ja Rāmuļi tammed. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub [[Gauja rahvuspark|Gauja rahvuspargis]].<ref name="eD5FL" />

Vallas on kolmteist [[küla]]. Valla keskuses [[Vaive]]s (''skrajciems'') oli 2007. aastal 31 elanikku. Sama staatusega on veel kolm küla – Mežmaļi 40 elanikuga aastal 2018, Pūtēji 14 elanikuga aastal 2001 ja Rāmuļi 23 elanikuga aastal 2018. Kaks küla on staatusega ''vidējciems'' -– Krīvi 158 elanikuga aastal 2017 ja [[Rīdzene]] 374 elanikuga aastal 2018. Seitse valla küla on staatusega ''mazciems'' – Eicēni 24 elanikuga aastal 2007, Lielmaņi 9 elanikuga aastal 2007, Pinderes 30 elanikuga aastal 2007, Rāmuļmuiža 5 elanikuga aastal 2007, Slaņķi 38 elanikuga aastal 2007, Veismaņi 49 elanikuga aastal 2018 ja Ģūģeri 28 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="9vNvX" />