Vana-Vigala rahvamaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
'''Vana-Vigala rahvamaja''' on kolhoosiaegne hoone [[Vana-Vigala]] külas, kus tegutseb [[rahvamaja]].
 
Majas on piirkonna suurim peosaal. Suure saali pindala on 341 m² ja see mahutab kuni 250 istekohta. Seal on lava laiusega 8,5 m ningja sügavusega 5,5 m.
 
ArgipäevadelArgipäeviti kohtuvadtegutsevad rahvamajas erinevadsellised kollektiivid, sealhulgasnagu näitetrupp "Topelt-Kiiks", seltsing "Vigala kunstipada", Vana-Vigala Avatud Noortekeskus, ansambel "Vana Kooli Noored" ja FS "[[Kiitsharakad]]".
 
Rahvamaja juhataja on Astra Põlma.<ref>[http://www.rahvakultuur.ee/Vana-Vigala-rahvamaja_147?v=183&o=344 Vana-Vigala rahvamaja] Rahvakultuuri keskus</ref>
11. rida:
== Ajalugu <ref>[https://sites.google.com/site/vvigalarahvamaja/ajalugu Vana-Vigala Rahvamaja koduleht]</ref> ==
 
Hoone lasi ehistadaehitada kolhoos "Vabadus". Ehitus oli suurejooneline ja mahukas, algselt hoopis spordikeskuseks planeeritud. Pärast pikki vaidlusi ja läbirääkimisi valmis 1989. aasta hoopis Raplamaa suurima saaliga klubi, mis alustas tööd '''Vigala Maakultuurimaja''' nime all.
 
EsimeseksEsimene juhatajaksjuhataja oli energiline ja muusikalembelinemuusikalembene [[Helju Lüllmaa]].
 
Esimesed ringid olid naisansambel (juhendaja Helju Lüllmaa), võimlemisring (juh. Kersti Ruus), aeroobika (juh. Karin Tõldmaker, (juh. [[Helju Lüllmaa]]), naisrahvatantsurühm (juh. algul Merike Hints, hiljem Helmi Hibus ja Loide Enni). Tänaseks on Krista Tõldmakeri käe all võrsunud tantsurühmast folklooriselts [[Kiitsharakad]].
 
Esimene pidu peeti 19. oktoobril 1989. Tantsuks mängis seal Vigala muusikutest kokku pandud VIA "POLIC", kes varsti oma pillidega rahvamajas ka proove tegema hakkasid.
 
Sama aasta detsembrist sai Vigala rahvas võimaluse vaadata kino. Mehaanikuks oli Arvo Roosi.
25. rida:
1990. aastast kannab asutus '''Vana-Vigala Rahvamaja''' nimetust.
 
1994. aastast on rahvamaja juhatajaks Astra Põlma ja [[Helju Lüllmaa]] jätkas kunstilise juhina. 1997. aasta oktoobrist kuni 2000. aasta juulini oli rahvamaja juhataja kohusetäitjakskohusetäitja Arvo Roosi. 1998. aastal kaotati kunstilise juhi ametikoht.
 
== Kollektiivid ==
34. rida:
=== Muusikud ===
 
"POLIC"POLICI põhikoosesisupõhikoosseisus mängisid Raivo Kalso (kitarr ja vokaal), Valdo Nööp (kitarr), Veljo Nööp (trummid), Andrus Kanter (süntesaator) ja Vello Teern (basskitarr). Tänaseks on ansambel peale mitut kokkutulekut lõplikult laiali läinud.
 
Vigalas tegutseb muusikuna ansamblist ainult Raivo Kalso ja käib oma lugusid esitamas koos Meelis Pappega. Raivo Kalso on ansambli repertuaari parimad palad andnud välja sooloplaadina "POOLEL TEEL" ja koostöös Valdo Nööbi ja Maret Ermiga CD-l "ÜKSIK MUUSIK".
40. rida:
=== Näiteringid ===
 
1991. aasta jaanuaris loodi kultuurimajja juurde kunstilise juhi ametikoht ja sinna asus värskelt Viljandi Kultuurikooli lõpetanud Astra Põlma, kes juba varem siinseal praktikal olles näiteringi juhendas.
 
Trupp on asutatud 1990. aastal. Esimene etteaste toimus 23. veebruaril, mil esitati [[August Kitzberg]]i külakomöödiat "Kosjasõit". Alates aastast 2000 tuntakse kollektiivi Vana-Vigala näitetrupp [[Topelt-Kiiks]] nime all.
52. rida:
2000. aastal kolis [[Vana-Vigala Teeninduskool]]i ruumidest rahvamajja Mängukool.
 
Mängukool tegutses 2004. aastani korraldades korra nädalas väiklasteleväikelastele mängulisi õppepäevi.
Eriti vahvad olid mängukooli jõulu- ja kevadpeod. Kahjuks lõppes kooli tegevus seoses väikelaste vähenemisega kogukonnas.
Mängukooli õpetajateks on olnud [[Maiga Lints]], [[Virge Kaldma]], Ilona Pappe, Raili Roosi, Liina Kikas ja [[Jaanika Kuusik]].
 
Mängukooli juhendajate ja lapsevanemate tuumikust kasvas välja idee laste- ja noortehuvikeskuse loomiseks. Vanemad moodustasid seltsingu "Oma Soodu" ning koostöös Vigala Vallavalitsusega avati 5. veebruaril 2002 Vigala Noortekeskus.
 
Keskuse juhendajateks on olnud [[Ilona Pappe]], [[Virge Kaldma]], Riina Rasva, Anneli Ülemaante, Anu Tikerpalu, Ene Tikerpalu, Ille Roosi, Raili Roosi, Astra Põlma.