Kaliningrad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
53. rida:
[[1807]]. aastal vallutasid linna lühikeseks ajaks prantslased.
 
Terve 19. sajandi jooksul toimus kaitserajatiste kaasajastamine. Ehitati hulk [[bastion]]e ja [[vallikraav]]e millest suurem osa on säilinud tänapäevani. [[Arhitektuurimälestis]]tena pakuvad huvi [[neogootikauusgootika|neogootiliseduusgooti stiilis]] linnaväravad.
 
Linn kasvas jõudsalt. Aastal [[1782]] oli Königsbergis 31 368, [[1888]] – 140 909, [[1910]] – 249 600, [[1939]]. aastal – 373 464 elanikku.
107. rida:
 
==Sadamad==
[[Pilt:Kaliningradi kanal.jpg|thumb|21 m laiune laev Georg Ots tekitas kitsas kanalis võimsa ahtrilaine|link=Special:FilePath/Kaliningradi_kanal.jpg]] Kaliningradis on mitu kauba[[sadam]]at, neist suurima kaubakäibega Kaliningradi Merekaubasadam, mille koosseisus on ka ajalooline elevaator. Sadama(te) edasist arengut takistab sissesõidukanal, mis seab piirangud laevade suurusele ja liiklussagedusele. Kanalis on võimalik korraga vaid ühes suunas liikuda piirkiirusega kuni 9 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], mistõttu on eeskätt liinilaevad üle viidud [[Baltiisk]]i sadamasse.
 
Linna merega ühendavas 1901. aastal avatud 43 km pikkuses kanalis on laevatee 50–80 m lai ning 9–10,5 m sügav<ref> Калининградский морской канал. Kaliningrad, 2001 (vene keeles) </ref>.