Robert E. Lee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
|||
44. rida:
Elanud paar kuud pärast sõja lõppu Richmondis, kolis Robert E. Lee sõbra istandusse [[Cartersville]]'is. Soovides algselt küll tegeleda talupidamisega, otsustas ta siiski vastu võtta [[Lexington (Virginia)|Lexingtonis]] asuva [[Washingtoni Kolledž]]i pakkumise asuda mainitud kõrgkooli presidendi ametikohale. Seda ametit pidas ta [[2. oktoober|2. oktoobrist]] [[1865]] kuni oma surmani [[1870]]. aastal. Tema teeneks peetakse väikese tundmatu õppeasutuse muutmist üheks esimeseks kõrgkooliks Ameerika Ühendriikides, mis pakkus võimalust õppida tolle aja kohta modernseid erialasid nagu [[ettevõtlus]], [[ajakirjandus]] ja [[hispaania keel|hispaania filoloogia]]. Ta võttis vastu meelsasti õpilasi nii lõuna- kui ka põhjaosariikidest.
Poliitiliselt toetas ta [[1865]]–[[1866]] toiminud president [[Andrew Johnson]]i programmi lõunaosariikide rekonstruktsiooniks, kuid seisis vastu selle radikaalsele edasiarendusele, mille surus [[1867]]. aastal läbi [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] kontrolli all olnud [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]. Väidetavalt pakuti talle ka juhi kohta 1867. aastal kuritegelikus rassistlikus valgete lõunaosariiklaste loodud põrandaaluses organisatsioonis [[Ku Klux Klan]], kuid ta lükkas pakkumise tagasi.
Tasakaaluka, rahumeelse ja andestava inimesena ei toetanud ta äärmuslikke meetmeid võitluses keskvalitsuse poolt kehtestatud sõjaväelise režiimi vastu lõunaosariikides ja kutsus sageli kirjavahetuses oma endisi võitluskaaslasi üles mõõdukusele. Leed kutsuti üles ka hukka mõistma Ku Klux Klani, kuid ta otsustas vaikida. Robert E. Lee taotles Ameerika Ühendriikide valitsuselt ka [[amnestia]]t, mis paraku jäi riigisekretariaati saadetud taotlusega tekkinud segaduse tõttu eluajal andmata. Kuna Lee seda ei teadnud, elas ta surmani kartuses, et tema üle soovitakse kohut mõista.
| |||