Robert Schumann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:885A:FB80:54A9:30BD:6FBC:B446 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Dexbot. Märgis: Tühistamine |
P →Elulugu: link par (+ masintoim) |
||
4. rida:
==Elulugu==
Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast [[gümnaasium]]i lõpetamist õppis ta [[õigusteadus]]t, jätkates [[klaver]]iõpinguid oma tulevase abikaasa [[Clara Schumann]]i isa juures eratundides.
Aastatel [[1828]]–[[1830]] õppis ta [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi]] ja [[Heidelbergi
20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai [[liigesepõletik|liigeste põletiku]]. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat [[pianist]]i ja ta hakkas tegelema heliloominguga.
12. rida:
Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe ''"Neue Zeitschrift für Musik"'' ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.
Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad [[Felix Mendelssohn]], [[Frédéric Chopin]] jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas.
Robert Schumann oli abielus pianist [[Clara Schumann]]iga (sündinud Wieck).
1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest [[Rhein|Reini jõkke]]. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856.
| |||