Redaktsioon: 22. august 2018, kell 21:09 redigeeri Ruthven (arutelu \| kaastöö) 19 muudatust Eemaldatud muudatus 5079556, mille tegi 2001:7D0:81A6:5E80:D175:978:BF75:CBE9 (arutelu) Märgis: Eemaldamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. juuni 2019, kell 01:46 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
21. rida: == Sisu == Loo tegevustik algab [[1866]]. aastal, kui nii [[Euroopa]]s kui ka [[Põhja-Ameerika]]s hakkab [[laev]]u ründama salapärane olend, kelle tõttu mitu laeva upub. [[USA]] valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva "Abraham Lincoln", mille meeskond koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja [[harpuun]]ijate ülem Ned Land. Nad avastavad, et laevu on rünnanud [[allveelaev]]. Sama allveelaev ei lase neil uppuda ja korjab nad peale. Laeva kapten [[Kapten Nemo\|Nemo]] on [[misantroop]], kes on inimkonna eest põgenemiseks lasknud ehitada allveelaeva "Nautilus" ja elab selles koos meeskonnaga, sõites mööda maailma meresid. Aronnax, Conseil ja Land elavad koos allveelaeva meeskonnaga läbi mitmesuguseid seiklusi: nad käivad [[Atlantis]]el, [[lõunapoolus]]el ja kõige sügavamates [[süvik]]utes, [[jahipidamine\|jahil]] nii vee all kui ka troopikasaarel, vaatavad hukkunud laevade aardeid, võitlevad [[hiidkalmaar]]iga jne. Selgub, et Nemo ei ole ennast inimkonnast täielikult eraldanud ega vihka kõiki inimesi. Nii abistab ta [[Kreeta ülestõus]]ust osavõtjaid merepõhjast leitud varandusega. Vaesele [[India]] [[pärlipüüdja]]le annab ta peotäie [[pärl]]e, mis on rohkem väärt kui tolle mitme aasta teenistus. Lõpuks õnnestub Aronnaxil, Conseil ja Landil [[Norra]] rannikul "Nautiluse" [[päästepaat\|päästepaadiga]] põgeneda ning koju jõuda. Osalt on "20 000 ljöö vee all" järjeks "[[Saladuslik saar]]", milles kõrvaltegelasena esineb samuti Nemo, kes on oma meeskonnast ainsana ellu jäänud. Paljastub ka tema päritolu: ta oli brittide vastu võitlev India prints (algselt oli ta Jules Verne'i kavatsuse järgi Venemaa vastu võitlev poolakas, kuid suhete nimel Venemaaga tuli see ümber teha; seetõttu tuli ümber teha ka raamatutes leiduvad kuupäevad, mis on selle tagajärjel võrreldamatult nihkesse läinud). "Saladusliku saare" lõpus hukkub Lincolni saar [[vulkaan]]i purskes pärast kapten Nemo surma. == Leiutised ja teadus romaanis == Niisugust allveelaeva nagu "Nautilus" romaani kirjutamise ajal veel ei olnud. "Nautiluse" kirjeldamisel lähtus Verne algelistest allveelaevadest, mida tollal oli juba rohkem kui sajandi jooksul ehitatud, ning kohandas neid suuruse ja mugavuse poolest sobivaks suure meeskonna pikaajaliseks elamiseks. Sealjuures oli ta prohvetlik tänapäevaste allveelaevade suuruse, kuju ja kiiruse ennustamisel. Verne oli ka esimene, kelle kirjeldused sellest, miks allveelaev peab värske õhu kogumiseks aeg-ajalt veepinnale tõusma ja mis saab siis, kui ta seda ei tee, laialdast tähelepanu võitsid. Verne'i kirjeldused sellest, kuidas allveelaev suudab mingite raskusteta ja mingite kaotusteta uputada suure sõjalaeva, kajastasid täpselt seda, mis toimus edaspidi maailmasõdade ajal. Samas kasutab Nautilus ainsa võitlusvõttena rammimist, mida allveelaevad pole tegelikult sooritanud, küll aga on allveelaevu uputatud rammides. Verne kirjeldas ka [[suruõhk\|suruõhu]] kasutamist allveelaevades ning [[skafander\|skafandreid]], milles saab merepõhjas kõndida, samuti vee all kasutatavaid harpuunpüsse. 38. rida: Romaanis on lõunapoolusele võimalik sõita meritsi, sest tollal polnud teada, mis lõunapoolusel asub. Tegelikult on lõunapooluselt lähima mereni üle tuhande kilomeetri. Romaanis sukeldub "Nautilus" 4 ljöö ehk umbes 16 km sügavusele merre. Tegelikkuses on kõige sügavam süvik, [[Mariaani süvik]], pisut üle 11 km sügav. Tollased viletsad merepõhja sügavuse mõõtmise meetodid olid Verne'i viinud arvamusele, et maailmameres on märksa suuremaid sügavusi. Pierre Aronnax loetleb sageli taime- ja loomarühmi ning nende liigitust. Jaotus [[takson]]iteks on tänapäevaks kohati lootusetult vananenud, mistõttu tõlkijatel on kolm võimalust: esitada taksonid Verne'i originaali järgi, mis ei vasta tänapäevasele, esitada tänapäevane jaotus, mis ei vasta Verne'ile, või proovida leida mingit kompromissi. == Tõlked eesti keelde == 1875. aastal ilmus eesti keeles [[Jaan Nebokat]]i primitiivne 31-leheküljeline ümberjutustus ~~pealkirja all~~pealkirjaga "Meremadu, ehk, Kaheksakümmend tuhat wersta wee alt läbi". Romaan on ilmunud [[eesti keel]]es [[Ott Ojamaa]] tõlkes sarjas "[[Seiklusjutte maalt ja merelt]]" [[1958]]. aastal, sarjas "[[Ajast aega]]" [[1982]]. ja kordustrükis 2007. aastal.

20 000 ljööd vee all: erinevus redaktsioonide vahel