Sopot: erinevus redaktsioonide vahel

[[1870]] ühendati Sopot Danzigi–[[Kołobrzeg|Kolberg]]<nowiki/>i [[raudtee]]ga, mida hiljem pikendati [[Berliin]]ini. Hea ligipääs suurendas turistide arvu 1900. aastaks juba 12 500-ni aastas. [[1873]] liideti asulaga naabruses olevad külad ja [[1874]]. aasta seisuga elas asulas juba üle 2800 inimese. [[1877]] ostis kohalik omavalitsus sanatooriumi doktor Haffneri pärijatelt ära ja jätkas kuurordi arendamisega. [[1881]] pikendati muuli 85 meetrini ja rajati teine sanatoorium, [[1885]] gaasitrassid, [[1887]] [[tenniseväljak]]ud ja [[1888]] ratsutamisväljak. [[1901]]. aasta lõpus avati kaks kirikut: üks protestantidele ja teine katoliiklastele. Taas kujunes Sopot rikaste puhkusepaigaks, kuid enam mitte pelgalt Danzigi, vaid ka Berliini ja [[Königsbergi]] aristokraatia jaoks. Muuhulgas oli Sopot [[Wilhelm II]] lemmikkuurort. [[8. oktoober|8. oktoobril]] 1901 andis Wilhelm II Sopotile linnaõigused.

 

 

[[1904]] avati uus [[balneoloogia]]sanatoorium, [[1907]] avati uued [[viikingid|viikingi]] stiilis vannid. [[1909]] rajati teine teater [[Opera Lesna]] linna piiresse, ent metsa sisse. Seal peetakse tänapäeval iga-aastast [[Sopoti festival]]i. [[1912]] avati kolmas sanatooriumide, [[hotell]]ide, [[restoran]]ide ja [[ujula]]te kompleks. Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] elas Sopotis 17 400 püsielanikku ja igal aastal käis seal üle 20 000 turisti.