Erinevus lehekülje "Võrguadapter" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 194 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
| manuf4 = [[Broadcom]]
}}
'''Võrguadapter''' või '''võrgukaart''' ([[inglise keel|inglise k]]es ''network interface controller'' (''NIC''), networkehk adapter'''võrguliidese või kontroller''network card'') on [[arvuti]] või mõne muu [[sidevõrguseadmed|seadme]] [[riistvara]] osa, mismille võimaldabkaudu luuaühendatakse ühenduseseade [[arvutivõrk]]u, nt [[Internet]]iti või [[LANkohtvõrk]]igau. Võrku<ref>{{cite web|url=http://www.wisegeek.com/what-is-a-network-interface-card.htm |title=What is a Network Interface Card}}</ref> ühendatud arvutid suhtlevad üksteisega kasutades varem kokku lepitud protokolle, saates üksteisele andmepakette.
 
Enamikul uuematel arvutitel on [[emaplaat|emaplaadile]] sisseehitatud võrguadapter, mis pakub kas [[Ethernet]]i liidest või traadita [[Wi-Fi]]-ühendust. Võrguadapter võib olla ka arvuti [[laienduskaart]] ehk võrgukaart, mis sisestatakse emaplaadi pessa. Eraldi võrgukaarti võib vaja minna, kui ühendatakse võrguliidese kaudu, mida emaplaat ei toeta, või kui on vaja luua ühendusi rohkemate seadmetega. Võrgukaart oli levinud vanemates arvutites.
Võrgukaart oli varem laienduskaart, mis sisestati [[emaplaat|emaplaadi]] pessa. Tänu odavale ja laialt levinud [[Ethernet]]i standardile on enamikul uuematel arvutitel võrguliides juba emaplaadile sisse ehitatud.
 
VõrgukaardidJuhtmega võimaldavadvõrgu andmevahetustpuhul ühendatakse kahe võiseadme enamavõrguliidesed seadme[[võrgukaabel|võrgukaabli]]ga. Näiteks võib arvuti ja [[ruuter]]i omavahel ühendada Etherneti vahelkaabliga. Võrguadapteril võib olla mitu võrguliidest ehk ühenduspesa. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartideleseadmetele.
 
[[Arvutivõrk|Võrku]] ühendatud arvutid suhtlevad üksteisega kasutades [[võrguprotokoll]]e, saates üksteisele andmepakette.
 
==Võrguadapteri eesmärk==
Võrguadapter võimaldab arvutil või mõnel muul seadmel interneti kaudu suhelda. Sellel on [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur|OSI]] nii [[füüsiline kiht]] (inglise keeles ''physical layer'') kui ka [[andmekiht]] (''data link layer''). Füüsiline kiht ehk kõige alumine kiht suhtleb otse riistvaraga ja tagab andmete edastuse võrgus ja füüsilise ühenduse internetiga. Andmekiht on altpoolt teine kiht, mis kontrollib andmete õigsust enne, kui need füüsilisele kihile edasi annab. Võrguadapter võimaldab kasutajatel omavalelomavahel ühenduda nii juhtmega kui ka juhtmeta.
 
Kuigi on olemas ka teisi interneti tehnoloogiaid (näiteks [[token ring]]) on Ethernet levinud peaaegu kõikjal alates 1990-ndatest. Igal Ethernet võrgukaardil on olemas unikaalne 48-bitine seerianumber, mida nimetatakse [[MAC-aadress]]iks. Seda hoitakse kaardil paiknevas [[Püsimälu|ROM]]-mälus. Igal Etherneti võrgus oleval arvutil peab olema võrgukaart oma unikaalse MAC-aadressiga. Tavaliselt on ohutu arvata, et ei ole olemas kahte samasuguse MAC-aadressiga võrgukaarti, kuna müüjad ostavad aadresse [[IEEE]]-st (''Institute of Electrical and Eelectronics Engineers''). Seal määratakse kaartidele nende tootmise ajaks unikaalne aadress.
 
Arvestades seda, et võrgukaart oli kunagi emaplaadi laiend, mis käis selleks ette nähtud emaplaadil olevasse pesasse, siis nüüd tänu odavale ja laialt levinud Etherneti standardi kasutuselevõtuga on enamikul uuematel arvutitel võrguliides juba emaplaadile sisse ehitatud. Neil on kas Etherneti võimalused integreeritud emaplaadi kiibistikku või on emaplaadi [[PCI siin|PCI]] või uue [[PCI Express]] pesa kaudu ühendatud etherneti kiip.
 
Kuigi on olemas ka teisi interneti tehnoloogiaid (näiteks [[token ringlubaringvõrk]]) on Ethernet levinud peaaegu kõikjal alates 1990-ndatest. Igal Ethernet -võrgukaardil on olemas unikaalne 48-bitine seerianumber, mida nimetatakse [[MAC-aadress]]iks. Seda hoitakse kaardil paiknevas [[Püsimälu|ROMpüsimälu]]-mäluss. Igal Etherneti võrgus oleval arvutil peab olema võrgukaart oma unikaalse MAC-aadressiga. Tavaliselt on ohutu arvata, et ei ole olemas kahte samasuguse MAC-aadressiga võrgukaarti, kuna müüjad ostavad aadresse [[IEEE]]-st (''Institute of Electrical and Eelectronics Engineers''). Seal määratakse kaartidele nende tootmise ajaks unikaalne aadress.
Eraldi võrgukaarti pole tarvis, kui just pole vaja mitut liidest või mõnd muud tüüpi internetti ei kasutata. Uuematel emaplaatidel võib isegi olla sisseehitatud kahekordne võrguliides.
 
==Rakendamine==