Vandenõuteooria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ref |
|||
6. rida:
Erinevalt [[teadus]]likest [[teooria]]test on paljud levinud vandenõuteooriad vähe [[põhjendus|põhjendatud]], [[irratsionaalsus|irratsionaalsed]] ja seetõttu harva tõsiseltvõetavad. [[Eeldus]]elt [[järeldus]]ele liikumise asemel on vandenõuteooriatele omane korrastamata [[fakt]]ide kuhjamine. Tüüpiliselt viitavad vandenõuteooriate autorid ainult või peamiselt üksteisele. Neist puudustest hoolimata võivad vandenõuteooriad kui osavad pettused olla väga püsivad ning laialdaselt tunnustatud. Vandenõuteooriate levitamine võib olla kaubanduslikult kasulik.
Usk vandenõuteooriasse võib [[psühholoogia|psühholoogiliselt]] olla kahjulik või isegi haiglaslik, olles tugevasti seotud [[paranoia]]ga. Vandenõuteooriad hakkasid [[massimeedia]]s laiemalt levima 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul ning on [[folkloristika|folkloristilises]] mõttes sarnased [[linnalegend]]idele
On väidetud<ref>Marko Mihkelson: “Tšornobõl” – külm sõda kinolinal. [https://edasi.org/42425/marko-mihkelson-tsornobol-kulm-soda-kinolinal/]</ref>, et vandenõuteooriate väljamängimine tõe kummutamiseks, paralleelnarratiivide loomine, erinevate kuulujuttude levitamine, on eriteenistuste teadlik praktika. Nii tekivad vandenõuteooriad, mis kahtlevad vandenõuteooriates, olles iseloomulikuks nähtuseks "[[tõejärgsus|tõejärgsel]] ajastul".
| |||