Magnetlint: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
172. rida:
Tänapäeval kasutatavate kassetiformaatide hulka kuuluvad [[Linear Tape-Open|LTO]], [[Digital Linear Tape|DLT]] ja [[Digital Data Storage|DAT/DDC]]. Nende puhul võivad salvestatavad infomahud ulatuda terabaitidesse.
 
Magnetlint on endiselt üks võimalikest magnetkettaga mäluseadmete alternatiividest oma odavama hinna tõttu andmeühiku kohta. Olgugi, et salvestuse andmetihedus pindalaühiku kohta on lindi puhul mitme suurusjärgu võrra väiksem kui kõvaketaste puhul, on kasutatav lindi pind palju suurem. Suurima infomahutavusega magnetlint-andmekandjad on salvestatava infomahu poolest tavaliselt samas suurusjärgus suurimate saadaolevate ketasmäluseadmetega või suuremad. Magnetlintidel on läbi ajaloo olnud ketasmäluseadmete ees odavuse eelis, ja nad on seetõttu endiselt elujõuline toode, iseäranis [[Varundamine|varundamises]], kus oluline on ka andmekandja eemaldatavus mäluseadmest.
 
2002. aastal sai hargmaine kontsern Imation USA Riiklikult Standardite ja Tehnoloogiate Instituudilt<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/National_Institute_of_Standards_and_Technology NIST (en.wiki)]</ref> 11,9 miljoni USA dollari suuruse abiraha magnetlindi andmemahutavuse suurendamise teemaliseks uurimistööks<ref>{{cite web|title=The Future of Tape: Containing the Information Explosion|url=http://www.imation.com/euc/pdfs/EUC_07_Qualls.pdf|accessdate=16. oktoober 2010}}</ref>.