Redaktsioon: 5. detsember 2017, kell 07:36 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. juuni 2019, kell 03:35 redigeeri eemalda Vihelik (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 5514 muudatust P →‎Taust Uuem muudatus →
4. rida: ==Vandenõu== ===Taust=== Pazzid ei olnud salanõu ainsad eestvedajad: vandenõu keskmes oli Medicide vaenlase paavst [[Sixtus IV]] pankuriteks olnud [[Firenze]] perekond [[Salviati]]d. Paavst oli Milanolt ostnud [[Kirikuriik\|Kirikuriigi]] ja [[Toscana]] alade vahelisel piiril asunud [[Imola]] kindluse valitsemisõiguse, mida Lorenzo de' Medici soovis Firenzele. Olgugi, et Francesco de' Pazzi oli lubanud paavsti mitte aidata, finantseeriti Imola ostu just Pazzi panga poolt. Tasuna selle eest tagas paavst Sixtus IV Pazzidele monopoli [[Tolfa]]s asunud [[maarjajää]] leiukohtade üle<ref>Hibbert, 1979</ref>: maarjajää oli Firenze majanduses kesksel kohal olnud tekstiilikaubanduse seisukohalt hädavajalik värvikinnisti. Lisaks andis paavst Pazzi pangale hästitasuvad õigused paavsti sissetulekute haldamiseks. Sixtus IV määras oma lähisugulase [[Girolamo Riario]] Imola uueks valitsejaks ja [[Francesco Salviati]] [[Pisa peapiiskop]]iks; Pisa oli Firenze endine kaubanduslik rivaal, kuid selleks ajaks allus Pisa Firenzele. Kuna see vaimulik positsioon oleks esitanud tema valitsusele Firenzes suure väljakutse, oli Lorenzo keeldunud Salviatidele [[Pisa]]sse sisenemist lubamast.

Pazzi vandenõu: erinevus redaktsioonide vahel