Redaktsioon: 20. juuni 2019, kell 18:40 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. juuni 2019, kell 19:39 redigeeri eemalda The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust P →‎Ajalugu Uuem muudatus →
4. rida: ==Ajalugu== Esimene teadaolev omanik oli Gottschalk von der Pahl. Aastal 1435 andis piiskop [[Henning Scharpenberg]] mõisa Hans von Anenile (tõenäoliselt [[Hahn]]ide suguvõsast). Aastal 1542 müüs Kersten Hahn mõisa 6000 marga eest Johann von der Pahlele. [[Pahlen]]ite valdusesse jäi mõis aastani 1701, mil selle ostis 4300 taalri eest Martin Schlüter. Seejärel pärisid mõisa tema lesk ja kasupoeg Gerhard Bluhm. Aastal 1738 sai Bluhmist mõisa ainuomanik. Ta pani mõisas panti ja aastal 1732 müüs ~~parun~~vabahärra von [[Campenhausen]], kellele mõis oli panditud, osa maadest [[Vecķipēni mõis]]a nime all [[Lemsalu mõis]]ale. Aastal 1775 ostis ülejäänud osa Friedrich Reinhhold von [[Berg (Päri)\|Berg]]. Aastal 1789 ostis Ķipēni mõisa Carl August von [[Transehe]], kes selle aastal 1801 24650 taalri eest Christian von Wesselile pantis.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 148</ref> Mõis panditi 90 aastaks. Aastal 1804 loovutas Wessel pandiõigused 28 000 taalri eest kapten Reinhold von Alstile. Aastal 1830 omandas mõisa 16100 rubla eest de la Duboissere, aastal 1832 aga 19 0000 rubla eest Adolph von Pfeisser. See kirjutas aastal 1835 mõisa oma nimele ja pantis aastal 1849 39 000 rubla eest Ferdinand Palmzweigile. Aastal 1857 tasus Adolph pandisumma ja müüs mõisa veel samal aastal 60 0000 rubla eest Georg Loudonile. See müüs mõisa aastal 1859 71 000 rubla eest Adalbert [[Mengden]]ile, kelle omandiks see järgmisel aastal ka kinnitati.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 228-229.</ref>▼ ▲Aastal 1789 ostis Ķipēni mõisa Carl August von [[Transehe]], kes selle aastal 1801 24650 taalri eest Christian von Wesselile pantis.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 148</ref> Mõis panditi 90 aastaks. Aastal 1804 loovutas Wessel pandiõigused 28 000 taalri eest kapten Reinhold von Alstile. Aastal 1830 omandas mõisa 16100 rubla eest de la Duboissere, aastal 1832 aga 19 0000 rubla eest Adolph von ~~Pfeisser~~Pfeiffer. See kirjutas aastal 1835 mõisa oma nimele ja pantis aastal 1849 39 000 rubla eest Ferdinand Palmzweigile. Aastal 1857 tasus Adolph pandisumma ja müüs mõisa veel samal aastal 60 0000 rubla eest Georg von Loudonile. See müüs mõisa aastal 1859 71 000 rubla eest Adalbert [[Mengden]]ile, kelle omandiks see järgmisel aastal ka kinnitati.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 228-229.</ref> ==Mõisa suurus==

Ķipēni mõis: erinevus redaktsioonide vahel