Redaktsioon: 4. juuni 2019, kell 17:00 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust →‎Uusaeg ehk keisririigijärgne aeg (1911– ) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. juuni 2019, kell 08:48 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{vikinda}}{{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2011}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:Territories of Dynasties in China.gif\|pisi\|330px\|Hiina praegused piirid ja territooriumi muutused läbi ajaloo.]] [[Pilt:KangnidoMap.jpg\|pisi\|Hiina ajalooline kaart aastast 1402]] 29. rida: == Vanaaeg (Vana Hiina) ehk keisririigieelne aeg == === Mütoloogiline ajastu (u 3500 – u 2000 eKr)=== Mütoloogilisel Xia dünastia eelsel perioodil olevat Hiinat valitsenud [[kolm monarhi ja viis keisrit]] <ref name="Mor" />. Nendega, enam mütoloogiliste valitsejate ja kultuuriloojatega, seotud ajavahemikuks oli umbes 3500 eKr kuni 2000 eKr <ref name="clight2" />. Esimesele neist, [[Fu ~~Xi]]le~~Xile, omistatakse ka [[hiina hieroglüüfkiri\|hiina hieroglüüfkirja]] ja [[gua]]de loomine. === Xia dünastia (u 2100 – u 1600 eKr) === [[Xia dünastia]] (hiina 夏朝, ''Xiàcháo'') oli [[Hiina]] esimene ajalooliselt dokumenteeritud dünastia. Valitses umbes aastatel 2070–1600 eKr. Xia dünastia rajas mütoloogiline keiser [[Yu Suur]]. 58. rida: ====Qini dünastia (221–206 eKr)==== {{vaata\|Qini dünastia}}, ''[[Qini riik]]'' [[Pilt:Qin empire 210 BCE.jpg\|pisi\|150px\|vasakul\|Keisririik aastal 210 eKr.]] [[Qini dünastia]] valitses aastail 221–206 eKr ja selle rajas [[221 eKr\|221]] eKr [[Qini riik\|Qini riigi]] valitseja Ying Zheng (''Yíng Zhèng''), kes kuulutas end [[Hiina keiser\|keisriks]] [[Qin Shi Huangdi]] nime all. Enne teda oli keisritiitel Hiinas kasutusel vaid [[jumal]]ate ja [[mütoloogia\|mütoloogiliste]] muinaskeisrite kohta. Valitsemises lähtus Shi Huangdi [[legism\|legistlikust]] [[ideoloogia]]st. Pealinnaks oli Xianyang (kaasaegse Xi'ani lähistel). Shi Huangdi on tuntud ka konfutsionistlike raamatute põletamise ja õpetlaste matmise poolest. Dünastia ajal alustati [[Suur Hiina müür\|Hiina Suure müüri]] ehitamist. Suurt Hiina müüri ehitati alates [[3. sajand eKr\|3. sajandist eKr]] kuni [[17. sajand]]i alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid [[dünastia]]id [[võõrvõim]]ude ([[mongolid]], [[Türgi\|türklased]] jt) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates ~~[[3. sajand eKr\|~~3. sajandist eKr]], kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus [[220 eKr\|220]]–[[200 eKr]], kui esimene Hiina [[keiser]] [[Qin Shi Huangdi]] lasi üksikud müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult [[Peking]]ist idas kuni [[Gobi kõrb]]eni [[Gansu provints]]is keset Hiinat. Oluliseks oli pärast eelnenud killustust ja sõdasid keskse valitsemise sisseseadmine, seadustike ühitamine, ühtsete mõõtude sisseviimine ning kirja ühtlustamine ja arendamine. Elujõulise kauplemise edendamiseks kogu impeeriumi ulatuses tuli isegi vankrite telgede pikkused ühtlustada.<ref name="kenyE" /> 93. rida: Viie dünastia ja kümne kuningriigi ajastul vahetusid Põhja-Hiinas kiiresti viis dünastiat ja loodi enam kui tosin sõltumatut riiki, enamik neist Lõuna-Hiinas. Traditsiooniliselt loetletakse neist siiski vaid kümme, millest tuleneb ajastu nimi. ====Songi dünastia (960–1234)==== Song dünastia oli [[Hiina]] keisririigi valitsev dünastia [[960]]-[[1279]]. Songi dünastia tuli võimule pärast [[Viie dünastia ajastu\|Viie dünastia]] ja [[Kümne Kuningriigi ajastu]]t. Songi valitsus oli maailmas ajaloos esimene, mis andis välja [[paberraha]], samuti esimene Hiina valitsus, mis rajas püsiva [[laevastik]]u. Sellal võeti esmakordselt kasutusele [[püssirohi]] ning hakati määrama põhja-lõunasuunda [[kompass]]i abil. {{vaata\|Songi dünastia}} Songi dünastia valitsusaeg jaguneb kaheks: [[Põhja-Song]] ja [[Lõuna-Song]]. Põhja-Songi, 960–1127 pealinn oli Bianjing (tänapäeval [[Kaifeng]]) Põhja-Hiinas ning dünastia võimu alla jäi enamik [[Sise-Hiina]]st. 141. rida: [[Pilt:Mongol dominions1.jpg\|pisi\|Mongolite [[dominioon]]id, 1300–1405: [[Kuldhord]], [[Sinine hord]], [[Valge hord]], [[Suurhord]], [[Siberi khaaniriik]], [[Tšagatai khaaniriik]], [[Ilkhanaat\|Ilkhanaadi]] [[Timur]]i kontrollitud alad 1405 ja Suurkhaanide [[Hiina ajalugu#Yuani ehk mongolite dünastia (1271–1368)\|Hiina impeerium]]]] [[Pilt:Yuan Provinces.png\|pisi\|~~left~~vasakul\|Hiina provintsid [[Yuani dünastia]] valitsusajal [[14. sajand]]il]] Mongolite riik sai alguse [[Kesk-Aasia]]s, kui ühinesid [[mongolid\|mongoli]] ja turgi hõimud. Tšingis-khaani juhtimise all laienes riik läänes [[Lähis-Ida\|Lähis-Itta]], Venemaale ja [[Euroopa]]sse; lõunas ~~[[Hiina]]sse~~Hiinasse ja [[India]]sse ning idas kuni [[Korea poolsaar]]eni ja [[Kagu-Aasia]]sse. Kui Tšingis-khaan suri aastal 1227, oli ta määranud oma pärijaks kolmanda poja, karismaatilise [[Ugedei-khaan\|Ugedei]]. Mongolid taastasid võimu [[Mandžuuria]] üle, purustades Hiina läänepiiril [[tanguudid]]e [[Xixia]]<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/xixia Xixia, Eesti nõukogude entsüklopeedia]</ref> riigi. Aastal 1230 juhtis Ugedei isiklikult kampaaniat Hiina [[Jini dünastia]] vastu. Mongoli väejuht [[Subutai]] vallutas aastal 1232 Jini dünastia pealinna [[Kaifeng]]i. Ugedei pojad Kotšu ja Koten, koos kindral Chaganiga tungisid aastal 1234 Lõuna-Hiinasse. Koos [[Songi dünastia]] abiga hävitasid mongolid Jini dünastia aastal 1234. [[1235]]. aastal toimunud kurultail määratleti 4 järgmist sõjakäiku – 2 [[Kaug-Ida]]s, Koreasse ja [[Songi dünastia\|Lõuna-Songi riigi vastu]] Lõuna-Hiinasse; ühe [[Lähis-Ida\|Lähis-itta]], Pärsia, [[Süüria]], [[Kaukaasia]]sse ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat\|Rumi Seldžukkide sultanaadi]] vastu [[Väike-Aasia]]s ning 1 läände – Euroopasse. Mongolid üritasid ka mitmel korral [[Korea poolsaar]]t vallutada, kuid edu ei saavutatud. Korjo ehk Korea kuningas Gojong alistus halvima ärahoidmiseks, kuid hakkas hiljem mässama ja tappis mongolite ''darugachi'''d (ülevaatajad) ning liigutas riigi pealinna [[Kaesong]]ist [[Ganghwa saar]]ele. 148. rida: Lõuna-Hiinas vallutasid mongolid [[Songi dünastia]] käest Siyang-yang'i, [[Jangtse\|Jangtse jõe]] ja [[Sichuan]]i, kuid ei suutnud neid piirkondi enda käes hoida. Songid vallutasid Siyang-yang'i tagasi aastal 1239. Pärast Ugedei poja Kocho äkilist surma Hiinas tõmbusid mongolid Lõuna-Hiinast tagasi, kuid Kotšu vend prints Koten tungis siiski [[Tiibet]]isse kohe pärast taandumist. [[1260]]. aastal Suurhordi kagaaniks või suurkhaaniks ehk ametlikult kõigi mongoli riikide ülemvalitsejaks saanud [[Tšingis-khaan]]i pojapoeg [[Hubilai]] võttis ta endale [[1271]]. aastal [[Hiina keiser\|Hiina keisri]] tiitli ning rajas nõnda [[Yuani dünastia]], [[1279]]. aastaks vallutas ta Hiina täielikult. {{vaata\|Mongolite riik#Ugedei vallutused}}, ''[[Yuani dünastia]]'' [[Pilt:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary b29 200-0.jpg\|pisi\|~~left~~vasakul\|Hiina riik 19. sajandi lõpul. [[Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik]]]] ====Mingi dünastia (1368–1644)==== 165. rida: == Uusaeg ehk keisririigijärgne aeg (1911– )== [[~~File~~Pilt:China 1910.jpg\|pisi\|Hiina keisririik 1910. aastal]] ===Hiina Vabariik (1911–1949) === 1911. aastal alanud Mandžu ehk [[Qingi dünastia]] vastase [[Xinhai revolutsioon]]i tulemusel 1912. aastal kukutati Hiina viimane keiser [[Pu Yi]], Qingi dünastiast ja kuulutati välja vabariik. [[Hiina Vabariik\|Hiina Vabariigi]] esimene presidenti [[Sun Zhongshan]]i peetakse kaasaegse Hiina rajajaks. [[Hiina Vabariik\|Hiina Vabariigi]] esimene president [[Sun Yatsen]] asutas [[Guomindang]]i (Rahvuslik Rahvapartei). 179. rida: ===Mandžukuo=== {{Vaata\|Mandžuuria}}, ''[[Shandong]]'', ''[[Mandžuuria kriis]] [[1931]]'', ''[[Mandžukuo]]'' Pärast [[Mukdeni intsident]]i, kui Hiina sõjaväelased tungisid kallale Lõuna-Hiina raudteele, alustas Jaapan [[18. september\|18. septembril]] [[1931]]. aastal sõjategevust ning vallutas [[Mukden]]i ja [[Harbiin]]i ning lõpuks kogu Lõuna-Mandžuuria piirkonna. Mandžukuo koosnes [[Mandžuuria]]st ja endisest [[Hiina]] [[Jehol]]i maakonnast. Aastal [[1932]] rajas [[Jaapan]] Mandžuuriasse [[Mandžukuo]]-nimelise [[nukuriik\|nukuriigi]] pealinnaga [[Changchun]]is, mida juhtis aastatel 1933–1945 endine [[Hiina keiser]] [[Pu Yi]]. Kui Jaapan [[1945]] [[Teine maailmasõda\|sõja]] kaotas, langes Puyi nõukogude vägede kätte vangi ning [[1950]] andsid nood ta Hiina kommunistlikele võimudele välja. Ta mõisteti vangi kui sõjakurjategija. ===Hiina Teises maailmasõjas === 188. rida: ===Taiwani Hiina Vabariik (1949– )=== [[1945]]. aastal [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] lõpul vallutas [[NSV Liit]] jaapanlastelt [[Mandžuuria]], [[Kirde-Hiina]]s ja andis selle üle kommunistidele. Aastatel 1946–1949 toimus [[Hiina kodusõda]] ~~[[Guomindang]]i~~Guomindangi ja Kommunistliku Partei vahel, mille lõpu järel 1949. aasta [[1. oktoober\|1. oktoobril]] kuulutati [[Peking]]is välja [[Hiina Rahvavabariik]] ja riik lõhestus kaheks osaks. 1946. aastal alanud Hiina kodusõjas said Mao Zedongi juhitud kommunistid sõjalist ja majanduslikku abi NSV Liidult, [[Jiang Jieshi]] [[Guomindang]] omakorda USA-lt. Vaatamata USA abile ei suudetud peatada kommunistide edasitungi Lõuna-Hiina suunal ning Guomindangi vägede riismed ja Hiina Vabariigi keskvalitsus olid sunnitud 1949. aastal põgenema Taiwani saarele. {{Vaata\|Mao Zedong}}, ''[[Hiina kodusõda]] (1946–1949)'' {{Vaata\|Hiina Vabariik}} ''ehk [[Taiwan]]'' 196. rida: [[Hiina Kommunistlik Partei]] (HKP) kujundas ligi 500 miljoni inimesega riigis välja NSV Liidu eeskujudele tugineva kommunistliku [[diktatuur]]i. Kogu võimutäius riigis ja parteis kuulus kuni 1976 [[Hiina Kommunistlik Partei\|Hiina Kommunistliku Partei]] esimehele [[Mao Zedong]]ile ([[1893]]–[[1976]]). Riigis likvideeriti eraettevõtlus (era- ja välisettevõtete "vabatahtlik" riigistamine), 1950. aastate alguses [[kollektiviseerimine\|kollektiviseeriti]] põllumajandus ([[kooperatiiv]]id ja [[kolhoos]]id) ning alustati üliindustrialiseerimist eelisarendades [[rasketööstus]]t. [[1950]]. aastal okupeeris Hiina [[Tiibet]]i, mis alates 1913 oli olnud sisuliselt iseseisev riik. Aastatel 1953–1956 toimunud [[Korea sõda\|Korea sõja]] ajal sõdis ligikaudu 1 miljon hiina "vabatahtlikku" ÜRO vägede vastu Koreas. [[1956]]. aastal algas [[Saja õie kampaania]], mis kujunes [[Mao Zedong]]i vastaste represseerimiseks. HKP esimees Mao Zedong avaldas üleskutse kõiki vabalt väljendama oma arvamusi ja vaateid partei tegevuse kohta, et kindlustada revolutsiooni jätkumist. Kampaania juhtlauseks oli "Las õitseda sada lille, las võistelda sada mõtteviisi". Kampaania esialgse eesmärgina on nähtud parteijuhtkonna soovi parandada suhteid laiemate rahvamassidega, aga eelkõige intelligentsiga. Vastuseks algatatud kampaaniale vallandus aga partei ja valitsuse aadressil laialdane kriitika ning tekkis oht oma võimutäius kaotada, sõnastas esimees Mao kampaania juhtlause ümber: "Õigus õitseda on vaid healõhnalistel lilledel, halva lõhnaga lilled tuleb välja kitkuda". Sellele järgnesid repressioonid kõigi nende suhtes, kes olid partei siseselt või väliselt julgenud kritiseerida HKP-d ja selle juhtkonda. Repressioonide ohvriks langesid ka Kommunistliku Partei parempoolse tiiva esindajad, kelles Mao Zedong nägi ohtlikku konkurenti seni valitsenud mauistlikule tiivale. Saja lille kampaania käigus suutis esimees Mao kindlustada oma parteisisest ainuvõimu. 204. rida: [[1958]]. aastal algas kampaania "[[Suur hüpe]]", mille eesmärgiks oli Hiina ülikiire arengu saavutamine korraga nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu poolt pakutavast abist ja oma rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina Rahvavabariigi oma arengutee ja mitte enam järgida Moskva poliitikat ja suuniseid. Suure hüppe käigus võeti eesmärk täita viisaastaku plaan ühe aastaga ja kahekümne aasta plaan viie aastaga. [[1959]]. aastal toimus Hiina vastane ülestõus Tiibetis, mille järel [[dalai-laama]] põgenes Indiasse. Aastatel ~~[[1959]]–~~1959–[[1963]] toimunud näljahäda käigus hukkus kümneid miljoneid inimesi. Aastatel [[1962]]~~–[[1963]]~~–1963 toimus [[Hiina-India sõda]], millega Hiina Rahvavabariik okupeeris [[Assam]]i põhjaosa [[Himaalaja]] idaosas ning väiksemaid alasid [[Kashmir]]i piirkonnas ([[Ladakh]]). [[1964]]. aastal katkesid Hiina Rahvavabriigi senised tihedad sidemed kommunistliku NSV Liiduga. Hiina Kommunistlikul Parteil olid NSV Liiduga tihedad suhted juba alates 1920. aastatest, kui sealt saadi laialdast majanduslikku ja sõjalist abi [[Hiina Vabariik\|Hiina Vabariigi]] valitsusvägede vastaseks võitluseks. Hiina kodusõja (1946–1949) ajal toetas NSV Liit Hiina kommuniste jaapanlastelt võetud relvadega ning oli kuni 1950. aastate teise pooleni Hiina Rahvavabariigi peamiseks liitlaseks, kaubanduspartneriks ning abiliseks. 1950. aastate teisest poolest hakkasid kommunistliku Hiina suhted NSV Liiduga teravnema. Mao Zedong ei suhtunud hästi [[Nikita Hruštšov]]i algatatud [[isikukultus]]e kritiseerimisse NSV Liidus. Peale selle lootis esimees [[Mao Zedong]] haarata [[Stalin]]i surma järel (1953) liidrirolli kommunistlikus maailmas enese ja Hiina RV kätte. 1960. aastatel saadeti [[ideoloogia\|ideoloogiliste]] vastuolude tõttu Hiinast minema kõik NSV Liidu spetsialistid ja nõuandjad. Alates 1960. aastast algasid esimesed konfliktid kahe riigi piiril (nt 1969 relvastatud kokkupõrge [[Ussuuri jõgi\|Ussuuri jõel]], [[Damanski saar]]e juures). Alates [[Kuuba kriis]]ist (1962) vallandus avalik lõhe kahe kommunistliku suurriigi vahel. Mao Zedong heitis Hruštšovile ja NLKP-le ette kommunistlikku ideoloogia ja maailmarevolutsiooni reetmist ning Hiina tegi seejärel katseid maailma riikide kommunistlikke parteisid lõhestada. Kahe riigi suhted katkesid 1964. aastal. [[1965]]. aastal kuulutas Mao Zedong välja Suure proletaarse [[kultuurirevolutsioon]]i ning see aastatel [[1966]]~~–[[1976]]~~–1976 toimunud [[maoism\|maoistlik]] sotsiaalpolitiiline kampaania kasvas [[Hiina Kommunistlik Partei\|Hiina Kommunistliku Partei]] sisesest võimuvõitlusest laiahaardeliseks sotsiaalseks, poliitiliseks, administratiivseks ning majanduslikuks kaoseks, mis viis Hiina Rahvavabariigi paari aastaga praktiliselt [[kodusõda\|kodusõja]] äärele, andis suure hoobi haridussüsteemile ning mõjus halvasti rahvusvähemustele ja kommunismi tingimustes niigi piiratud inimõigustele. Suure proletaarse kultuurirevolutsiooni eesmärgiks oli ametlikult "Linna ja maa, vaimse ja füüsilise töö, tööliste ja talupoegade vaheliste vastuolude kaotamine". [[1971]]. aastal alanud [[Pingpongi poliitika]] pani aluse suhete soojenemisele USA-ga, millele aitasid kaasa mõlema riigi vastuolud NSV Liiduga ja Hiina Rahvavabariik võeti [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] alaliseks liikmeks. Kommunistliku Hiina suhted USA-ga olid väga teravad kuni 1970. aastate alguseni. Selle peamiseks põhjuseks oli USA toetus [[Taiwan]]i saarele põgenenud [[Guomindang]]ile (Hiina Vabariigile). ÜRO Julgeolekunõukogu ühe alalise liikmena, tõkestas USA Hiina Rahvavabariigi ÜRO liikmeks saamise ning kehtestas kommunistliku Hiina vastase [[kaubandusembargo]]. [[Pilt:DengXiaoping.jpg\|pisi\|Deng Xiaoping (1979)]] [[1976]]. aastal suri Mao Zedong ning Hiina KP mõõdukas suund eesotsas [[Deng Xiaoping]]iga alustas kümnendi lõpul majandusreforme. "[[Sotsialistlik turumajandus]], millega likvideeriti [[kollektiivmajand]]id ning taastati talud, riigile kuuluval maavaldusel. Talupojad said taas õiguse oma saadusi müüa. Hakati vähendama majanduse tsentraliseeritud juhtimist ning suurendati [[riigiettevõte]]te tegevusvabadust. Inimestel lubati uuesti tegelema hakata [[eraettevõtlus]]ega. Lubati luua väikeettevõtteid teenindussfääris ja ka teistes majanduse valdkondades. Tihendati kaubandussuhteid lääneriikidega, lubati riiki siseneda välisettevõtetel ning loodi rannikualadele [[vabakaubandustsoone]] (e [[erimajandustsoon]]id). Majandusreformide tulemusena ja tänu läänemaailmaga võrreldes odavale ning ulatuslikule tööjõule on Hiina majandus kasvanud alates 1980. aastast keskmiselt 10% aastas ning see on jätkunud kuni [[21. sajand]]i alguseni. 2010. aastal möödus Hiina RV nominaalse [[sisemajanduse koguprodukt]]i (SKP) alusel Jaapanist, tõustes maailma teiseks majanduseks USA järel. [[1979]]. aastal toimus Hiina kallaletung [[Vietnam]]ile, mille põhjuseks oli asjaolu, et Moskva-meelne Vietnam oli aasta varem saatnud oma väed naaberriiki [[Kambodža]]sse ning kukutanud seal Hiina-meelse ([[maoism\|maoistliku]]) [[Pol Poth]]i juhitud nn [[Punased khmeerid\|punaste khmeeride]] totalitaarse valitsuse. Ligikaudu kuu kestnud sõja jooksul suutis Vietnam hiinlaste rünnaku tagasi tõrjuda ning hiinlased kandsid suuri inimkaotusi. 1979. aastal algatati Hiinas ka [[ühe lapse programm]], millega üritatakse leevendada ülerahvastatust.

Hiina ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel