Loovus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
artiklist Loovuse tasemed |
|||
30. rida:
Loovuse ergutamiseks saab kasutada erinevaid [[loovustehnikad|loovustehnikaid]] .
== Loovus ja inseneeria ==
Võime luua midagi uut ja väärtuslikku nimetatatkse loovuseks ehk kreatiivsuseks. Insenerid ja konstruktorid, kelle mõtte ja kätetööst sünnivad uued masinad, tehnoloogilised protsessid ja tarbeesemed, on osalised tehnoloogia loomingus. Tehnoloogialoominguga tegelemiseks on eriline mõtlemistüüp, mida tavakeeles nimettatakse tehniliseks taibuks. Ja vahel ka lihtsalt nutikuseks. Loovuse probleeme uurinud psühholoogid väidavad, et selle mõtlemise eripäraks on mõtete lahknevus ehk divergentsus. Tavaliselt koondub mõtlemine mingit ülesannet (näiteks matemaatikas) lahendades sellele, kuidas sobitada olemasolevad andmed ühte kindlasse valemisse. Tehnikaloomingus on aga kasulik see, kui mõte liigub mitmes erinevas suunas. peale mõtlemise lahknevuse on tehnilise taibu jaoks oluline ka analüütilisus, s.t probleemi lahutamist üksikosadeks, nende osade tähtsuse hindamist ja lahenduse otsimisel kõige olulisemale keskendumise oskust (Tehnoloogia ja loovus 2011)
Corpley ütleb, et tehnoloogilise probleemi lahendamisel peab insener fokuseerima kahele mõtlemisviisile: analüüsile (koonduvale mõtlemisele) ja sünteesile (hajuvale mõtlemisele). Inseneeria on fundamentaalne protsess loominguliselt probleemi lahendamisel (Corpley, D.H. 2015).
Zhiqiang ja Schönwetter toovad välja Taylori loovuse püramiidi inseneeria kontekstis, millest lähtudes võib eristada loovuse viit tasandit:
* ekspressiivne loovus;
* tehniline loovus;
* leiutajalik loovus;
* innovaatiline loovus;
* edasiviiv loovus.
Ekpressiivne loovus on võime kirjeldada unikaalset ideed toote kujundusest. Tehniline loovus on tase edasi ja kasutades ekspressiivset loovust luuakse olemasolevatest materjalidest töötav toode. Leiutajalik loovus on võime vanadest asjadest luua midagi uut, mis põhineb vanemate ideede ühendamisel ja nende sünteesimisel uueks tooteks. Innovaatiline loovus on võime „mõelda valjaspool kasti“, võime luua uusi tooteid, teadmisi ja arusaamu. Edasiviiv loovus on võime luua märkimisväärseid uusi teadmisi ja avastusi, viies läbi suuremaid suunamuutuseid. Insenerliku loovuses enamasti saavutatav tasand on innovatiivse ja edasiviiva loovuse tasand, kuna inseneriteadus on elukutse, kus kasutatakse toodete tootmiseks teaduslikke põhimõtteid või järeldusi. (Zhiqiang, Schönwetter, 2004).
Corplay iseloomustab inseneri loovust läbi viie P (phase, person, product, process, press):
* Phase (faas) – loovuse etapid. Guilford (1959) kirjeldab loovust kui probleemi lahendamist läbi nelja etapi: 1) probleemi mõistmine 2) erinevate ideede välja töötamine 3) erinevate võimaluste hindamine 4) lahenduse joonise koostamine, mis lahendab probleemi. Horenstein (2002) ütleb, et insenerlik probleemi lahendamine koosneb kahest etapist: 1) loovuslik sünteesi etapp, 2) loogilise analüüsi etapp.
* Person (persoon) – kes on loojad? Persoonile omistatakse indiviidi psühholoogilised faktorid, mis mõjutavad tulemuseprodukti loomist. Uuringud on näidanud, et personaalsed omadused, motivatsioon ja tunded on oluline dimensioon loovuslikus probleemi lahendamises (Corpley 2013)
* Product (produkt) – mida luuakse? Corpleyh ütleb, et tuleb määratleda produkt, mida luuakse ja ta iseloomustab nelja tüüpi loovprodukti: 1) asi, ehk toodetud objekt, 2) protsess, ehk meetod millegi tegemiseks, 3) süsteem, ehk erinevate tegevuses olevate elementide kombinatsioon, 4) teenus, ehk organiseeritud süsteem tööjõu ja materjalide kasutamisest nõudmiste rahuldamiseks.
* Process (protsess) – kuidas me loome? Protsessi iseloomustatakse kui mõtlemise stiili produkti loomisel. Guilford (1950) ütleb, et produkti loomise juures määravad olulist rolli mõtlemise stiil, milleks on konvergentne ehk lähenev mõtlemine ja divergentne ehk hajuv mõtlemine.
* Press (press) – kus loovus toimub? Press uurib organisatoorseid ja sotsiaalseid rolle loovuses. Corpley nimetab organisatsioonilised aspektid, mis inseneri firmadel mõjutavad loovust:
**Vahendid institutsiooni struktuurides, nagu laboratooriumid, informatsiooni leidmise vahendid, raamatukogud, klassiruumid, töötoad, jne.
**Inimesed, mitte ainult juhid või instruktorid vaid kõik töötajad ja õpilased.
**Immaterjaalsed institutsioonilised faktorid, nagu traditsioonid, standardid, normid, reeglid.
**Psühholoogilised institutsioonilised faktorid, nagu rollid, suhted, sotsiaalsed hierarhiad, käitumisreeglid, kommunikatsiooni teed ja meeldimised.
==Viited==
Tehnoloogia ja loovus / [toimetaja Mart Soobik, sisutoimetaja Endel Rihvk ; kujundaja Ande Kaalep, kaanekujundus: Marit Soobik]. Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit, 2011. Tartu}}
Zhiqiang, (E.) L. Schönwetter, D. J. (2004). Teaching Creativity in Engineering. Int.J.Engng Ed. Vol.20, No.5, pp. 801-808 Külastatud https://www.ijee.ie/articles/Vol20-5/IJEE1511.pdf
Corpley, D. H. (2015) Creativity in engineering. In G. E. Corazza and S. Agnoli (Eds), Multidisciplinary Contributions to the Science of Creative Thinking, Chapter 10 (pp. 155.173), London, UK: Springer.
==Kirjandus==
| |||