Nativism: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Nativism''' on ideoloogia, rahvusluse ksenofoobne vorm, mille kohaselt peaksid riigis elama vaid ühe rahvuse, põlisgrupi liikmed, ehk ri...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 20. juuni 2019, kell 02:30
Nativism on ideoloogia, rahvusluse ksenofoobne vorm, mille kohaselt peaksid riigis elama vaid ühe rahvuse, põlisgrupi liikmed, ehk riik ja nimirahvus peaks kattuma. Kõiki mittepõliseid elanikke (aga ka ideid) peetakse ohuks nimirahvuse püsimajäämisele. Samuti arvatakse, et püsimajäämiseks peab nimirahvus olema priviligeeritud seisus.[1][2][3][4]
Nativismi ei esitata rassismina, vaid see keskendub etnopluralismile, mis rõhutab eri etnoste võrdsust, kuid peab nende koos eksisteerimist ühitamatuks. Nii ollakse vastu ka marginaliseeritud rühmade integreerimisele. Konkreetne grupp, keda välistatakse, sõltub vastava riigi ajaloo ja rahvastikuga seotud teguritest, kuid aja jooksul on välistatava rühma määramisel islamofoobia sageli välja vahetanud antisemitismi.[4]
Viited
- ↑ Cas Mudde. Fighting the system? Populist radical right parties and party system change. Party Politics, 2014, 20(2), lk 217–226
- ↑ Cas Mudde. Populistlik paremradikaalsus : patoloogiline normaalsus II, tõlkinud Märt Väljataga. Vikerkaar, 2011 nr. 9
- ↑ Cas Mudde. Täiuslik torm: paremradikalism Euroopas, Vikerkaar, 2016, nr 10-11
- ↑ 4,0 4,1 Daunis Auers, Andres Kasekamp. Comparing Radical-Right Populism in Estonia and Latvia, Right-Wing Populism in Europe, 2013