Teadmusmajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Teadmusmajandust nähakse kui viimast arenguetappi [[Majanduse restruktureerimine|maailmamajanduse restruktureerimisel]]. Siiani on arenenud maailm transformeerunud põllumajanduslikust maailmast (enne töötuslikutööstusliku aega, peamiselt [[Põllumajandus|põllumajandussektor]]) tööstuslikuks maailmaks (peamiselt tootmissektor), sealt omakorda [[Postindustriaalne ühiskond|post-industriaal]]/[[Masstootmine|masstootmisel]] majanduse suunale (1900ndate kesküaikkeskpaik, suuremas osas [[Teenindus|teenindussektor]]) ning seejärel teadmusmajanduse suunale (hilisemad 1900ndad kuni 2000ndad, peamiselt tehnoloogia ja inimkapitali sektorid). See viimane faas on märgitud kui murranguline pööre tehnoloogilisestehnoloogiliseks innovatsioonisinnovatsiooniks ja globaalses konkurentsis vajalikuks innovatsiooniks koos uute toodete ja protsessidega, mis on välja arenenud uuringute ühiskonnast (näiteks R&D tehased, ülikoolid, laborid, hariduslikud institutsioonid).

Teadmusmajanduses on spetsialiseerunud tööjõud, mida võib iseloomustada kui arvutiala elukutselisi, kellele on välja õpetatud kõrgem andmete töötlemise oskus, algorütmide arendamine ning mudelite simuleerimine, protsesside ning süsteemide uuendamise oskused. Harvard Business Schooli professor [[:en:Michael_Porter|Michael Porter]] on kinnitanud, et tänane majandus on palju kordi dünaamilisem ning võrreldavad eelised on vähem olulised kui konkurentsieelised, mis tuginevad klauslil “kasutada rohkem kasutoovaid tootmissisendeid, mis eeldab järjepidevaltjärjepidevat innovatsiooni”. <ref>Stewart, Thomas A. (1997). Intellectual Capital. Bantam Doubleday Dell, New York. p. 17. ISBN 978-0385483810.</ref> Järelikult, tehnilise [[:en:Science,_technology,_engineering,_and_mathematics|STEM]] karjäärid sisaldavad arvutiteadlasi, insenere, keemikuid, biolooge, matemaatikuid ning teaduslike leiutajaid, kelle järele vajadus järgnevatel aastatel kasvab. Lisaks, hästi paigutatud klastrid, mida Michael Porter väidab olevat elutähtsad maailmamajanduse mõistes, seovad lokaalselt töötused ja tootjad ning trisedteised turulosalejadturuosalejad, kes on seotud oskuste, tehnoloogia ja teiste tavapäraste sisenditega. Seeläbi on teadmus kui katalüsaator ja siduv kude tänapäevastes majandustest.

Maa loodusvarad ammenduvad, suureneb vajadus loodussõbralike infrastruktuuride rajamiseks, logistikatööstus muutub ''just-in-time'' põhiseks, maailmamajanduse nõudlus kasvadkasvab, regulatiivsed poliitikad on valitsetud edukusest ning teiste teemade tähispeamine prioriteet on suunatud teadmusele ning analüüs saab ülimuslikuks. Teadmus pakub tehnilist ekspertiisi, probleemilahendusi, edukuse mõõtmist ja hindamist ning andmete juhtimist, mida on tarvis ülepiirilise ning mitmete erinevate kordadegavalitsemiskordadega globaalsel skaalal täna konkureerimiseks. <ref>Porter, Michael E. (1998). "Clusters and the New Economics of Competition" (PDF). Harvard Business Review. December: 77–90.</ref>

Ülemaailmsed näited teadmusmajandusest on: [[Silicon Valley]] Californias; lennundus ja autotööstuse insenerid [[München|Münchenis]] Saksamaal; biotehnoloogia [[Hyderabad|Hyderabadis]] Indias; elektroonika ja digimeeida [[Soul|Soulis]] Lõuna-Koreas; [[petrokeemia]] ja energiatööstus Brasiilias. Paljud teised linnad ja regioonid proovivad jälgida tadmuspõhiseltteadmuspõhiselt juhitud arenguid ning tõsta enda teadmuste baasi investeerides kõrgemasse haridusse ning uurimisinstituutide loomisse, meelitamaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ning saavutamaks paremat positsiooni endale globaalses konkurentsis <ref>Ruggles, Rudy and David Holtshouse, ed. (1999). The Knowledge Advantage. Capstone Business Books, Dover, NH. p. 49. ISBN 978-1841120676.</ref>. Kuigi digitaalsed vahendid demokratiseerivad juurdepääsu teadmusele, näitavad uuringud, et teadmusmajanduse tegevused jäävad sama konsentreerituks nagu alati ka traditsioonilise majanduse tuumik <ref>The Brookings Institution (2008). MetroPolicy: Shaping A New Federal Partnership for a Metropolitan Nation Report.</ref>

On välja pakutud, et järgmine evolutsiooniline samm peale teadmusmajandust on võrgumajandus, kus suhteliselt lokaalsed teadmised on jagatud läbi erinevate võrkude teiste võrgukasutajate hüvangut silmas pidades tervikuna, kasvamaks majanduslikult laiemalt, avatumal skaalal. On püsitatud hüpotees, et astmeline võrgumajanduse areng toob endaga kaasa hästi seotud majandusliku korra, mis seejärel keskendub indiviidide kirgedele, tuueks kaasa krigedelkirgedel põhineva majandusruumi tekke.

** [[Uus meedia]] - uus meedia suurendab produktiivsust ning teadmuse levikut, mis omakorda kasvatab kollektiivset intelligentsust. Olemasolev teadmus on lihtsamini kättesaadav ning selle tulemusena on võrgus kättesaadavad andmebaasid, mis promovadeelistavad online suhtlemist kasutajate ning tootjate vahel

** [[Arvutivõrk]] ja ühendatavus - arengud, nagu oli [[Internet|interentinternet]] toovad “[[Globaalne küla|globaalse küla]]” veelgi lähemale,

On võimalik argumenteerida, millemilliste võtmenäitajate poolest teadmusmajandus erineb traditsioonilisest majandusest erinevate võtmenäitajate poolest:

* Majanduses valitsedvalitseb pigem üleküllus, kui ressursside nappus. Vastupidiselt tavapärasele, kui ressursid ammenduvad peale kasutamist, on informatsioon ja teadmus jagatav ning reaalselt kasvavadkasvav läbi kasutamise,

** vähenev, mõne majandustegevuse korral: kui kasutatakse tehnoloogiat ja meetodeid, virtuaalseid kauplemiskohti ja virtuaalseid organisatsioone, mis pakuvad kiiruse, ja mobiilisuse eeliseid ajast sõltumata ning globaalne kättesaadavuslisaks on tagatud. globaalne kättesaadavus

** või, vastupidiselt, tugevdatud mõnes teises majandusvaldkonnas, luues [[Klaster|äriklastreid]] teadmuskeskuste juurde, näiteks ülikoolide või uurimiskeskuste lähendusse. Kuigi, klastrid toimisid ka juba enne teadmusmajanduse aegasid.

* Seadused, kaubandusbärjäärid, maksud ja nende mõõtmine on raske eraldi mõne kindla rahvuse baasil. Teadmus ja informatsioon võivad “lekkida” sinna kuhu nõudlus on suurem ja takistusebtakistused või bärjäärid on madalamad.

* Teadmust kasutades täiustatud tooted ja teenused võivad olla kõrgema hinnaga võrreldes konkureerivate toodetega, kuhu on sisse pandud vähem teadmisi. [[Hinnakujundus|Hinnastamine]] ja väärtus on suuresti sõltuvuses sisust. Sama informatsioon või teadmus võib omada erinevat väärtust erinevatele inimestele, või isegi samale inimesele erinevatel ajahetkedel.

* Teadmus sisestatuna süsteemi või protsessidesse omadomab kõrgemat sisendväärtust võrrelduna “jaluta uksest minema” olukorraga, kus teadmus on ainult inimeste endi peas.

*[[ Inimkapital]] ja [[Oskus|oskused]] - need on võtmetegurid teadmusmajandust kasutatavate ettevõtete jaoks, kuigi vähesed ettevõtted raporteerivad kompetentsusastet oma aastaaruannetes. Vastupidiselt, kulude kokkuhoidmine on tihti pigem eelistatud meetod.

*[[ Kommunikatsioon]] on kasvav fundamentaalne osasosa teadmuse liikumise korral. Sotsiaalsed struktuurid, kultuuriline sisu ja muud faktorid mõjutavad sotsiaalseid suhteid ja seetõttu ka on ka fundamentaalselt tähtsad teadmusmajadusele

Need karakteristikad nõuavad uusi ideid ja lähenemisi poliitika kujundajateltpoliitikakujundajatelt, juhtidelt ning teadmustöötajatelt. Teadmusmajandus omadomab mitmed esinemisvorme, kus ta võib esile tulla, kuid on ennustatav, et uus majandus laieneb radikaalsel viisil, moodustades mustreid, kus isegi ideed on äratuntavad kui tarbeesemed.

Tehnoloogilised nõuded [[Innovatsioonisüsteemid|Innovatsiooni Süsteemile]], nagu on kirjeldatud Maailma Panga Instituudi poolt, peavad levima ühendatud protsessidena, kus töömeetodid saavad konvergeeruda teaduslike ja tehnoloogiliste lahendustega ning organisatoorsete lahendustega <ref>The Brookings Institution (2008). MetroPolicy: Shaping A New Federal Partnership for a Metropolitan Nation Report.</ref>. Lähtudes Maailma Panga Instituudi definitsioonist, võimaldab selline innovatisoon Maailma Panga Instituudi esile toodud visooni üldjoontes kirjeldada [[AastatuhandeMilleniumi arengueesmärgid|aastatuhandeArengute arengueesmärkides]]Eesmärkides.

ÜRO komisjoni Teaduse ja Tehnolooogia raportis (UNCSTD, 1997) võeti kokku, selleks et arengumaad suudaksid edukalt intergeeruda [[Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia|IKT]]<nowiki/>gaIKTga ning tegeleda piisav arendusega osalemaks teadmusmajanduses, on neil vaja sekkuda kollektiivselt ning strateegilisel tasandil <ref>Ojanperä, Sanna; Graham, Mark; Straumann, Ralph; Sabbata, Stefano De; Zook, Matthew (2017-03-08). "Engagement in the Knowledge Economy: Regional Patterns of Content Creation with a Focus on Sub-Saharan Africa". Information Technologies & International Development. 13: 19. ISSN 1544-7529.</ref>. Selline kollektiivne sekkumine soovitab arendada elektiivselt riikliku IKT poliitikat, mida toetaks uus regulatiivne raamistik, valitud teadmustoodete esiletoomine ning IKT kasutamine ja organsitoorsete muutuste sidumine olles kooskõlas [[AastatuhandeMilleniumi arengueesmärgid|aastatuhandeArengute arengueesmärkidega]]Eesmärkidega. Raport soovitab täiendavalt arengumaadel arendada nõutavaid IKT strateegiaid ning reeglistikke institutsioonide tarbeks ning regulatsioone, mis võtavad arvesse konvergentsiga seotud küsimusi.