Uus-Meremaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
87. rida:
Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel kulgevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud Tararua (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m), Ruahine (Mangaweka, 1733 m), Raukumara (Hikurangi, 1755 m). Suuremat osa saare keskosast hõlmab vulkaaniline platoo vulkaanide, laavaplatoode ja kraatrijärvedega. Seal paikneb ka saare kõrgeim tipp [[Ruapehu|Mount Ruapehu]] (2797 m) ning riigi suurim järv [[Taupo järv|Taupo]]. Saare lääneranniku läheduses on lumemütsiga kaetud kustunud vulkaan [[Mount Egmont]] (Taranaki, 2518 m). Saare ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.
 
Lõunasaar on saartest suurim. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas [[Lõuna-Alpid]] (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 üle 3000 m kõrgust tippu, neist kõrgeim on [[Aoraki]] ehk [[Mount Cook]] (3724 m). Mäestikus esineb liustikke, neist pikim (23,5 km) on Tasmani liustik. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Saare lõunaosas on pikki sügavaid [[fjord]]e ja mägedevahelisi kitsaid orge. Saare idaosas on [[Canterbury piirkond|Canterbury]] tasandik.
 
[[Pilt:New Zealand 23 October 2002.jpg|pisi|püsti|Satelliidifoto Uus-Meremaast]]