Teadmusmajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
37. rida:
* [[Infotehnoloogia]], mis on seotud järgmise kolme teemaga:
** Informatsioon/[[Teadmus|teadmuse]] intensiivus - efektiivne tootmine tugineb informatsioonil ning [[Teadmine|teadmistel]]; paljud tehasetöölised kasutavad oma pead rohkem kui käsi
** [[Uus meedia]] - uus meedia suurendab produktiivsust ning teadmuse levikut, mis omakorda kasvatab kollektiivset intelligentsust. Olemasolev teadmus on lihtsamini kättesaadav ning selle tulemusena on võrgus kättesaadavad andmebaasid, mis eelistavadpromovad online suhtlemist kasutajate ning tootjate vahel
** [[Arvutivõrk]] ja ühendatavus - arengud, nagu oli [[internetInternet|interent]] toovad “[[Globaalne küla|globaalse küla]]” veelgi lähemale,
 
Selle tulemusena kaubad ja teenused saavad arendatud, ostetud, müüdud ja mitmel juhul kohale toimetatud mööda elektroonilisi võrke.
46. rida:
==Karakteristika==
 
On võimalik argumenteerida, milliste võtmenäitajatemille poolest teadmusmajandus erineb traditsioonilisest majandusest erinevate võtmenäitajate poolest:
 
* Majanduses valitsebvalitsed pigem üleküllus, kui ressursside nappus. Vastupidiselt tavapärasele, kui ressursid ammenduvad peale kasutamist, on informatsioon ja teadmus jagatav ning reaalselt kasvavkasvavad läbi kasutamise,
* Asukoha efekt on pigem:
** vähenev, mõne majandustegevuse korral: kui kasutatakse tehnoloogiat ja meetodeid, virtuaalseid kauplemiskohti ja virtuaalseid organisatsioone, mis pakuvad kiiruse ja, mobiilisuse eeliseid ajast sõltumata ning lisaksglobaalne kättesaadavus on tagatud globaalne kättesaadavus .
** või, vastupidiselt, tugevdatud mõnes teises majandusvaldkonnas, luues [[Klaster|äriklastreid]] teadmuskeskuste juurde, näiteks ülikoolide või uurimiskeskuste lähendusse. Kuigi, klastrid toimisid ka juba enne teadmusmajanduse aegasid.
* Seadused, kaubandusbärjäärid, maksud ja nende mõõtmine on raske mõneeraldi kindlamõne rahvuse baasil. Teadmus ja informatsioon võivad “lekkida” sinna kuhu nõudlus on suurem ja takistusedtakistuseb või bärjäärid on madalamad.
* Teadmust kasutades täiustatud tooted ja teenused võivad olla kõrgema hinnaga võrreldes konkureerivate toodetega, kuhu on sisse pandud vähem teadmisi. [[Hinnakujundus|Hinnastamine]] ja väärtus on suuresti sõltuvuses sisust. Sama informatsioon või teadmus võib omada erinevat väärtust erinevatele inimestele, või isegi samale inimesele erinevatel ajahetkedel.
* Teadmus sisestatuna süsteemi või protsessidesse omabomad kõrgemat sisendväärtust võrrelduna “jaluta uksest minema” olukorraga, kus teadmus on ainult inimeste endi peas.
* [[Inimkapital]] ja [[Oskus|oskused]] - need on võtmetegurid teadmusmajandust kasutatavate ettevõtete jaoks, kuigi vähesed ettevõtted raporteerivad kompetentsusastet oma aastaaruannetes. Vastupidiselt, kulude kokkuhoidmine on tihti pigem eelistatud meetod.
* [[Kommunikatsioon]] on kasvav fundamentaalne osaosas teadmuse liikumise korral. Sotsiaalsed struktuurid, kultuuriline sisu ja muud faktorid mõjutavad sotsiaalseid suhteid ja seetõttu on ka on fundamentaalselt tähtsad teadmusmajadusele
Need karakteristikad nõuavad uusi ideid ja lähenemisi poliitikakujundajateltpoliitika kujundajatelt, juhtidelt ning teadmustöötajatelt. Teadmusmajandus omabomad mitmed esinemisvorme, kus ta võib esile tulla, kuid on ennustatav, et uus majandus laieneb radikaalsel viisil, moodustades mustreid, kus isegi ideed on äratuntavad kui tarbeesemed.
 
==Tehnoloogia==
 
Tehnoloogilised nõuded [[Innovatsioonisüsteemid|Innovatsiooni Süsteemile]], nagu on kirjeldatud Maailma Panga Instituudi poolt, peavad levima ühendatud protsessidena, kus töömeetodid saavad konvergeeruda teaduslike ja tehnoloogiliste lahendustega ning organisatoorsete lahendustega <ref>The Brookings Institution (2008). MetroPolicy: Shaping A New Federal Partnership for a Metropolitan Nation Report.</ref>. Lähtudes Maailma Panga Instituudi definitsioonist, võimaldab selline innovatisoon Maailma Panga Instituudi esile toodud visooni üldjoontes kirjeldada Milleniumi[[Aastatuhande Arengutearengueesmärgid|aastatuhande Eesmärkidesarengueesmärkides]].
 
==Väljakutsed arenguriikidele==
 
ÜRO komisjoni Teaduse ja Tehnolooogia raportis (UNCSTD, 1997) võeti kokku, selleks et arengumaad suudaksid edukalt intergeeruda IKTga[[Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia|IKT]]<nowiki/>ga ning tegeleda piisav arendusega osalemaks teadmusmajanduses, on neil vaja sekkuda kollektiivselt ning strateegilisel tasandil <ref>Ojanperä, Sanna; Graham, Mark; Straumann, Ralph; Sabbata, Stefano De; Zook, Matthew (2017-03-08). "Engagement in the Knowledge Economy: Regional Patterns of Content Creation with a Focus on Sub-Saharan Africa". Information Technologies & International Development. 13: 19. ISSN 1544-7529.</ref>. Selline kollektiivne sekkumine soovitab arendada elektiivselt riikliku IKT poliitikat, mida toetaks uus regulatiivne raamistik, valitud teadmustoodete esiletoomine ning IKT kasutamine ja organsitoorsete muutuste sidumine olles kooskõlas Milleniumi[[Aastatuhande Arengutearengueesmärgid|aastatuhande Eesmärkidegaarengueesmärkidega]]. Raport soovitab täiendavalt arengumaadel arendada nõutavaid IKT strateegiaid ning reeglistikke institutsioonide tarbeks ning regulatsioone, mis võtavad arvesse konvergentsiga seotud küsimusi.
 
==Viited==