Teadmusmajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Peamine probleem teadmusmajanduse modelleerimisel ning formulariseerimisel on ebamäärane käsitlus teadmuse definitsioonist, mis pigem on suhteline mõiste. Näiteks, pole päris õige käsitleda [[Infoühiskond|infoühiskonda]] kui vahetust [[Teadmusühiskond|teadmusühiskonnale]]. [[Informatsioon]] ei ole tavaliselt võrdne teadmusega. Nende sõnade kasutamine sõltub persoonist või grupi eelistustest (vaata lisaks kognitiivne IPK mudel), mis on tavaliselt “majandustest sõltuvad”. <ref>Flew, Terry (2008). New Media: An Introduction (3rd ed.). New York: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-555149-5.

Teadmusmajandust nähakse kui viimast arenguetappi [[Majanduse restruktureerimine|maailmamajanduse restruktureerimisel]]. Siiani on arenenud maailm transformeerunud põllumajanduslikust maailmast (enne töötusliku aega, peamiselt agraarsektor[[Põllumajandus|põllumajandussektor]]) tööstuslikuks maailmaks (peamiselt tootmissektor), sealt omakorda [[Postindustriaalne ühiskond|post-industriaal]]/[[Masstootmine|masstootmisel]] majanduse suunale (1900ndate kesküaik, suuremas osas [[Teenindus|teenindussektor]]) ning seejärel teadmusmajanduse suunale (hilisemad 1900ndad kuni 2000ndad, peamiselt tehnoloogia ja inimkapitali sektorid). See viimane faas on märgitud kui murranguline pööre tehnoloogilises innovatsioonis ja globaalses konkurentsis vajalikuks innovatsiooniks koos uute toodete ja protsessidega, mis on välja arenenud uuringute ühiskonnast (näiteks R&D tehased, ülikoolid, laborid, hariduslikud institutsioonid).

Teadmusmajanduses on spetsialiseerunud tööjõud, mida võib iseloomustada kui arvutiala elukutselisi, kellele on välja õpetatud kõrgem andmete töötlemise oskus, algorütmide arendamine ning mudelite simuleerimine, protsesside ning süsteemide uuendamise oskused. Harvard Business Schooli professor [[:en:Michael_Porter|Michael Porter]] on kinnitanud, et tänane majandus on palju kordi dünaamilisem ning võrreldavad eelised on vähem olulised kui konkurentsieelmisedkonkurentsieelised, mis tuginevad klauslil “kasutada rohkem kasutoovaid tootmissisendeid, mis eeldab järjepidevalt innovatsiooni”. <ref>Stewart, Thomas A. (1997). Intellectual Capital. Bantam Doubleday Dell, New York. p. 17. ISBN 978-0385483810.</ref> Järelikult, tehnilise [[:en:Science,_technology,_engineering,_and_mathematics|STEM]] karjäärid sisaldavad arvutiteadlasi, insenere, keemikuid, biolooge, matemaatikuid ning teaduslike leiutajaid, kelle järele vajadus järgnevatel aastatel kasvab. Lisaks, hästi paigutatud klastrid, mida Michael Porter väidab olevat elutähtsad maailmamajanduse mõistes, seovad lokaalselt töötused ja tootjad ning trised turulosalejad, kes on seotud oskuste, tehnoloogia ja teiste tavapäraste sisenditega. Seeläbi on teadmus kui katalüsaator ja siduv kude tänapäevastes majandustest.

Ülemaailmsed näited teadmusmajandusest on: [[Silicon Valley]] Californias; lennundus ja autotööstuse insenerid [[München|Münchenis]] Saksamaal; biotehnoloogia [[Hyderabad|Hyderabadis]] Indias; elektroonika ja digimeeida Seoulis[[Soul|Soulis]] Lõuna-Koreas; keemia[[petrokeemia]] ja energiatööstus Brasiilias. Paljud teised linnad ja regioonid proovivad jälgida tadmuspõhiselt juhitud arenguid ning tõsta enda teadmuste baasi investeerides kõrgemasse haridusse ning uurimisinstituutide loomisse, meelitamaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ning paremat positsiooni endale globaalses konkurentsis <ref>Ruggles, Rudy and David Holtshouse, ed. (1999). The Knowledge Advantage. Capstone Business Books, Dover, NH. p. 49. ISBN 978-1841120676.</ref>. Kuigi digitaalsed vahendid demokratiseerivad juurdepääsu teadmusele, näitavad uuringud, et teadmusmajanduse tegevused jäävad sama konsentreerituks nagu alati ka traditsioonilise majanduse tuumik <ref>The Brookings Institution (2008). MetroPolicy: Shaping A New Federal Partnership for a Metropolitan Nation Report.</ref>

* [[Infotehnoloogia]], mis on seotud järgmise kolme teemaga:

** Informatsioon/[[Teadmus|teadmuse]] intensiivus - efektiivne tootmine tugineb informatsioonil ning [[Teadmine|teadmistel]]; paljud tehasetöölised kasutavad oma pead rohkem kui käsi

** [[Uus meedia]] - uus meedia suurendab produktiivsust ning teadmuse levikut, mis omakorda kasvatab kollektiivset intelligentsust. Olemasolev teadmus on lihtsamini kättesaadav ning selle tulemusena on võrgus kättesaadavad andmebaasid, mis promovad online suhtlemist kasutajate ning tootjate vahel

** [[Arvutivõrk]] ja ühendatavus - arengud, nagu oli [[Internet|interent]] toovad “globaalsed“[[Globaalne küla”küla|globaalse küla]]” veelgi lähemale,

-* Majanduses valitsed pigem üleküllus, kui ressursside nappus. Vastupidiselt tavapärasele, kui ressursid ammenduvad peale kasutamist, on informatsioon ja teadmus jagatav ning reaalselt kasvavad läbi kasutamise,

* Asukoha efekt on pigem: