Teadmusmajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Teadmusmajandus on teadmuse kasutamine (savoir, [[:en:Savoir_faire|savoir-faire]], savoir-être) loomaks nii tõelisi kui ka mittemateriaalseid väärtusi. Tehnoloogia, täpsemalt teadmustehnoloogia, aitab ühendada osa inimteadusest masinatega <ref>Arthur, W.B., 2009. The nature of technology: What it is and how it evolves. Simon and Schuster.</ref>. See teadmust saab kasutada otsustussüsteemide loomisel toena erinevates valdkondades täiendava lisandväärtuse loomiseks.

Termin oli populariseeritud [[:en:Peter_Drucker|Peter DruckeDrucker]] poolt 12 peatüki peakirjana tema raamatus The Age of Discontinuity (1969), mille Drucker omistas majandusteadlsele [[:en:Fritz_Machlup|Fritz Machlup]], algne idee “teaduse juhtimine” oli välja töötatud [[:en:Frederick_Winslow_Taylor|Frederik Winslow Tayor]] poolt <ref>Drucker, Peter (1969). The Age of Discontinuity; Guidelines to Our Changing Society. New York: Harper and Row.</ref>

Rohkem kui põllumajanduslikult mahukas või töömahukad majandused, on globaalne majandus muutumas “teadmismajanduseks”, <ref>Smith, Keith (2002). "What is the 'Knowledge Economy'? Knowledge Intensity and Distributed Knowledge Bases". Discussion Papers from United Nations University, Institute for New Technologies, No. 6. Archived from the original on 2014-12-28. Retrieved 2013-09-05.</ref><ref>Radwan, Ismail; Pellegrini, Giulia (2010). "Singapore's Transition to the Knowledge Economy: From Efficiency to Innovation". Knowledge, Productivity, and Innovation in Nigeria: Creating a New Economy. Washington, DC: The World Bank. pp. 145–161. ISBN 978-0-8213-8196-0.</ref><ref>Powell, Walter W.; Snellman, Kaisa (2004). "The Knowledge Economy". Annual Review of Sociology. 30 (1): 199–220. doi:10.1146/annurev.soc.29.010202.100037.</ref><ref>Rothboeck, Sandra (2000). "Human Resources and Work Organization in the Knowledge Economy – The Case of the Indian Software Industry".</ref><ref>Blomström, Magnus; Kokko, Ari; Sjöholm, Fredrik (2002). "Growth & Innovation Policies For a Knowledge Economy. Experiences From Finland, Sweden & Singapore" (PDF). Working Paper 156. Archived from the original on 2014-12-22.</ref><ref>Djeflat, Pr. Abdelkader (2009). "Building Knowledge Economies for job creation, increased competitiveness, and balanced development". Worldbank Draft.</ref><ref>Antràs, Pol; Garicano, Luis; Rossi-Hansberg, Esteban (2006). "Offshoring in a Knowledge Economy". Quarterly Journal of Economics. 121 (1): 31–77. doi:10.1093/qje/121.1.31</ref> olles justkui laiendus informatisooniühiskonnale Informatisooniajatul, mida juhib [[Innovatsioon|innovatisoon]] <ref>Dutta, Soumitra, ed. (2012). "The Global Innovation Index 2012: Stronger Innovation Linkages for Global Growth". INSEAD. Archived from the original on 2013-04-18.</ref>. Üleminek eeldab edu toonud reeglite ja praktika ümberkirjutamist, vastastikku seotud ja globaliseerunud maailmas kus teadmusressursid nagu näiteks kaubanduslikud salafusedsaladused ja oskusteave on sama kriitilise tähtusega kui teised majanduslikud ressursid.

Teadmusmajanduse põhikontseptsiooniks on teadmuse ja hariduse (tihti viiatud kui “inimkapital”“[[inimkapital]]”) käsitlemise kahest võimalusena:

Peamine probleem teadmusmajanduse modelleerimisel ning formulariseerimisel on ebamäärane käsitlus teadmuse definitsioonist, mis pigem on suhteline mõiste. Näiteks, pole päris õige käsitleda informatsiooniühiskonda[[Infoühiskond|infoühiskonda]] kui vahetust [[Teadmusühiskond|teadmusühiskonnale]]. Informatsioon ei ole tavaliselt võrdne teadmusega. Nende sõnade kasutamine sõltub persoonist või grupi eelistustest (vaata lisaks kognitiivne IPK mudel), mis on tavaliselt “majandustest sõltuvad”. <ref>Flew, Terry (2008). New Media: An Introduction (3rd ed.). New York: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-555149-5.

Tehnoloogilised nõuded [[Innovatsioonisüsteemid|Innovatsiooni Süsteemile]], nagu on kirjeldatud Maailma Panga Instituudi poolt, peavad levima ühendatud protsessidena, kus töömeetodid saavad konvergeeruda teaduslike ja tehnoloogiliste lahendustega ning organisatoorsete lahendustega <ref>The Brookings Institution (2008). MetroPolicy: Shaping A New Federal Partnership for a Metropolitan Nation Report.</ref>. Lähtudes Maailma Panga Instituudi definitsioonist, võimaldab selline innovatisoon Maailma Panga Instituudi esile toodud visooni üldjoontes kirjeldada nende Milleniumi Arengute Eesmärkides.