Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
61. rida:
==Merovingid==
{{vaata|Merovingid}}, ''[[Merovingide kunst]], [[Frangi kuningate loend]]''
[[Pilt:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|
[[Pilt:Central Europe 5th Century.jpg|
[[Pilt:Visigothic Kingdom.png|pisi|Tolosa [[läänegoodid|läänegootide]] kuningriigi suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, u 500]]
===Chlodovech I ===
[[Frankide kuningas|Frankide kuninga]] (481–511) [[Chlodovech I|Chlodowechi]] valitsusaja algul asusid [[germaanlased|germaani]] hõimurühm [[frangid]] [[Rein]]i ülemjooksu aladel, põhiliselt tänapäeva [[Belgia]]s. Nad olid varem olnud suhteliselt vähetähtis [[germaanlased|germaani]] hõim ning roomlaste föderaatidena pidanud taluma teiste germaanlaste ja [[hunnid]]e ränki rüüsteretki. Kuid Chlodowech osutus vägagi osavaks poliitikuks. Ta suutis leida õiged liitlased ning tänu [[ladina keel]]e oskusele ja hilisemale üleminekule [[katoliiklus|roomakatoliku]] usku sõlmida tihedad suhted ka Itaalia eliidi ning [[katoliku kirik]]uga.
[[486]]. aastal alistas Chlodowech liitlaste abiga [[Soissonsi lahing]]us Põhja-[[Gallia]]s asunud Rooma väepealiku [[Syagrius]]e ning allutas nii oma võimule enamiku [[Loire]]'i jõest põhja poole jäävatest Põhja-[[Gallia]] aladest. Seejärel sõlmis ta liidu [[idagoodid|idagootide]] kuninga [[Theoderich Suur]]ega, abielludes tema õe Audofledaga. [[491]] alistas Chlodowech osa [[tüüringlased|tüüringlaste]] hõimudest oma riigi idapiiril ning järgnevalt alistas ka [[alemannid]]. Seejärel abiellus ta [[burgundid]]e printsessi [[Chrodechild]]ega, kes olevat teda mõjutanud katoliku usku astuma. [[Merovech]]i sugukonda kuuluv Chlodovech I kindlustas oma võimu [[ristiusk|ristiusu]] vastuvõtmisega 496. aastal, tehes seda [[katoliiklus]]e põhimõtetel, mitte teiste [[germaanlased|germaanlaste]] kombel läbi [[ariaanlus]]e. Nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna, vaimulike ja [[Rooma paavst]]i toetusele. Tänu ristiusu vastuvõtmisele, tunnustas teda valitsejana ka [[Bütsantsi keiser]] ja saatis talle kuningavõimu tunnused. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, [[burgundid]]e ja [[läänegoodid|läänegootide]] vastu.
[[
Chlodowechi katse allutada [[burgundid|burgunde]] kukkus [[500]]. aastal läbi, kuid järgnevalt purustas ta 507. aastal [[läänegoodid]] [[Vouillé lahing]]us, Lõuna-[[Gallia]]s ja haaras kontrolli [[Akvitaania]]s. Läänegootide kuningas [[Alarich II]] tapeti lahingus ja [[läänegoodid]], kes suundusid [[Ibeeria]]sse. Chlodovech liitis aga oma riigiga enamiku [[Akvitaania]]st ja läänegootide riigi pealinna [[Toulouse]].
[[509]]. aasta paiku tegi Chlodowech [[Pariis]]ist oma pealinna ning umbes samal ajal jagas ta riigi Frangi allkuningate vahel. Hakkasid kujunema Frangi riigi ajaloolis-territoriaalsed üksused ([[Austraasia]], [[Neustria]] jt). Chlodowech korraldas ka kirikureformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu. Seal määras ta kindlaks Frangi riigikiriku olemuse, mis pidi ennekõike olema kuningat toetav. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja [[saali õigus]]. 508. aastal sai [[Pariis]] Merovingide riigi pealinnaks. ▼
▲[[509]]. aasta paiku tegi Chlodowech [[Pariis]]ist oma pealinna ning umbes samal ajal jagas ta riigi Frangi allkuningate vahel. Hakkasid kujunema Frangi riigi ajaloolis-territoriaalsed üksused ([[Austraasia]], [[Neustria]] jt). Chlodowech korraldas ka kirikureformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu. Seal määras ta kindlaks Frangi riigikiriku olemuse, mis pidi ennekõike olema kuningat toetav. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja [[saali õigus]]. 508. aastal sai [[Pariis]] Merovingide riigi pealinnaks.
===Riigi jagunemine ===
511. aastal Chlodowech suri ning tema riik jagunes nelja poja vahel ([[511]]–[[561]] [[Chlothar I]], kes valitses [[Soissons]]'is, alates [[524]] ka [[Orleans]]
[[
[[
{{Vaata|Frangi kuningate loend#Chlodowechi pojad}}
===Chlothar I ===
[[Chlothar I]] (
{{Vaata|Frangi kuningate loend#Chlotari järglased}}
Need kolm kuningriiki defineerisid Frangi riigi poliitilise jagunemise kuni [[Karolingid]]e esiletõusuni ja isegi pärast seda.
95. rida ⟶ 94. rida:
* [[Burgundia ajalugu|Burgundia]] endise [[burgundid]]e [[Burgundia kuningriik|riigi]] alal;
* [[Alemannia]] osa tänasest [[Saksamaa]]st, Prantsusmaa idaosast ja [[Šveits]]ist.
[[
===Dagobert I ===
101. rida ⟶ 100. rida:
==Majordoomuste aeg==
[[
{{vaata|Majordoomus}}ed [[7. sajand|7.]]–[[8. sajand]]il
Pippiniididest ja Karolingidest majordoomused: [[Pippin Vanem]] ehk Pippin Landenist (580–640); [[Grimoald Vanem]] (643–662); [[Pippin Keskmine]] ehk Pippin Herstalist (687–714); [[Karl Martell]] (714–741); [[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]] (741–747); [[Pippin Lühike]] ehk Pippin Noorem ehk Pippin III ehk Pippin Väike (741–751).
[[7. sajand]]i keskpaigast algas Frangi riigis nn [[laiskade kuningate ajastu]], mil riiki valitsesid [[majordoomus]]ed; kuningavõim nõrgenes. Sigiberti õukonnas domineerisid majordoomused. Aastal 657 õnnestus majordoomus [[Grimoald Vanem]]al panna oma poeg [[Childebert Lapsendatud]] troonile, kuhu see jäi aastani 662. Seejärel oli Austraasia valdavalt [[Pippiniidid]]est majordoomuste kuningriik ja nende võimubaas.
[[687]]. aastal alistas [[Pippin Herstalist]], [[Merovingid|Merovingist]] [[Frangi kuningate loend#Neustria kuningad|Neustria kuninga]] [[Theuderich III]] [[Tertry lahing]]us, ühendades [[Austraasia]] ja [[Neustria]] ning kehtestas oma majordoomusliku võimu üle kõigi frangi kuningriikide. Herstali Pippini ülimuslikkust pidid tunnustama nii [[alemannid]]e [[Alemannia]] kui ka [[Baieri hertsogkond|baierlased]]. Sisepoliitiliselt kindlustas ta end samuti üha kindlamalt, [[730. aastad|730. aastateks]] olid Frangi kuningad muutunud temast täiesti sõltuvateks nukuvalitsejateks. Kaasaegsed pidasid seda isegi tema "valitsusaja" alguseks. See andis ka märku Austraasia ülemvõimust Neustria üle, mis kestis [[Merovingid]]e ajastu lõpuni. Pippini järglased, [[Karolingid]], jätkasid kahe valduse valitsemist majordoomustena, kuid valitsejavõim oli päritav.
[[Pilt:Frisia 600-734-la.svg|pisi|Friiside valdused oma suurimas ulatuses
===Karl Martell ===
{{Vaata|Karl Martell}}, ''Frangi riigi [[majordoomus]] (717–741)''
[[
[[Pippin Herstalist|Herstali Pippini]] surma järel alanud võimuvõitlus tulemusel alanud kodusõja võitis [[715]]. aastal Austraasia majordoomuseks kuulutatud [[Karl Martell]] ning kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Järgnevalt sõdis [[Karl Martell]] edukalt idapoolsete [[germaanlased|germaani hõimudega]] ja liitis oma riigiga Lääne-[[Friisimaa#Friisimaa kuningriik|Friisimaa]].
{{vaata|Friisi-Frangi sõjad}}, ''[[Friisimaa]]''
Friiside riigi lõpp tuli aastal 734 [[Boarni lahing]]us, kui friislased kaotasid [[Frangid|frankidele]], kes vallutasid siis lääneosa kuni [[Lauwers]]ini. Nad vallutasid ala Lauwersist idas aastal 785, kui [[Karl Suur]] võitis [[Widukind]]i. Karolingid panid Friisimaa ''grewani'' võimu alla; see tiitel oli lõdvalt seotud [[krahv]]iga selle varajases tähenduses "kuberner", mitte "[[Feodalism|feodaalisand]]".
[[
[[732]]. aastal tungisid Frangi riiki [[Hispaania ajalugu#Islami ülemvõim|Hispaania]] [[Al-Ándalus]]ist, [[Pürenee poolsaar]]e ja Lõuna-Prantsusmaa alalt [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]] [[kalifaat|kalifaadi]] väed asevalitseja [['Abdul Rahman Al Ghafiqi]] juhtimisel, kellega Karli väed kohtusid [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahingus]]. Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud. Karli võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästetud Euroopa kristlik tsivilisatsioon [[moslem]]ite invasioonist. [[8. sajand]]i alguses toimunud [[muslim]]ite poolt [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]] põhjaterritooriumite kontrolli alla võtmist (tänapäeva on Kirde-Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa alad). Pärast muslimite sissetungi tagasitõrjumist sügavale [[Karolingid|Karolingi]] monarhide juhitavasse Frangi riiki loodi [[Hispaania mark]]. See saavutati territooriumide ülevõtmisega piki [[Püreneed|Püreneesid]] ja [[Pürenee poolsaar]]e kirdeosas.
[[737]]. aastal suri ka [[Frangi kuningas]] [[Theuderich IV]] ja Karl jättis trooni tühjaks, nimetades ennast [[Frangi hertsog]]iks, kuid mitte kuningaks. Karli viimased valitsusaastad olid samuti edukad, ta allutas enda otsese või kaudse ülemvõimu alla peaaegu kõik alad, millest koosnes hilisem [[Karl Suur]]e impeerium, välja arvatud [[Itaalia]], kus valitsesid [[langobardid]]. 741. aastal [[Karl Martell]] suri ning jagas oma riigi poegade vahel: [[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]] sai Austraasia ja Alemannia koos vasallist Baieriga, Pippin Lühike aga Neustria ja Burgundia koos vasallist Akvitaaniaga.
Esialgu tegid Pippin ja Karlmann koostööd: [[742]]. aastal vangistasid nad oma poolvenna [[Grifo]] ja saatsid ta kloostrisse. [[743]]. aastal panid nad troonile viimase [[Merovingid|Merovingist]] valitseja, [[Childerich III]]. Nad aitasid üksteist ka mässuliste vasallide vastu: 742. ja [[745]]. aastal abistas Karlmann Pippinit [[Akvitaania]] hertsogi [[Hunald]]i vastu, 742 ja [[744]] Pippin Karlmanni Baieri hertsogi [[Odilo]] vastu. Lisaks sõdisid nad 742–[[743]] ka [[saksid]]ega, võites nende hertsogit [[Theoderich (Saksi hertsog)|Theoderichi]].
Karlmann oli sügavalt usklik valitseja ja tema ajal algas hilisema [[Saksamaa]] territooriumil laiaulatuslik kristlik misjon, mida juhtis [[Püha Bonifatius]]. Sisepoliitikas oli ta aga karm, surudes veriselt maha alemannide vastuhaku [[746]]. aastal korraldas [[Austraasia]] [[majordoomus]] [[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], [[Karl Martell]]i vanem poeg [[Cannstatt]]is, kõikide [[alemannid]]e ülikute kohtumise, kus Karlmann vahistas mitu tuhat ülikut, keda süüdistati [[Theudebald (Alemannia)|Theudebald]]i ja [[Odilo (Baieri)|Odilo]] ülestõusust osavõtus, ning lõpuks hukkas nad kõik [[Riigireetmine|riigireetmise]] eest. [[Cannstatti verekohus]] kõrvaldas peaaegu kogu alemannide hõimu juhtkonna ja lõpetas [[Alemannia]] hertsogkonna iseseisvuse, seejärelvalitsesid seda [[Frangid|Frangi]] [[Frangimaa hertsogkond|hertsogid]].
[[Pilt:Amiel - Pepin the Short.jpg|
==Karolingid==
131. rida ⟶ 130. rida:
===Pippin III valitsusaeg ===
Paavst [[Stephanus II]] õnnistusega kukutas Karoling [[Pippin Lühike]] pärast aastat 751 ametlikult Merovingid ja võttis kontrolli riigi üle, tema ja ta järglased valitsesid kuningatena. Pippin III kuulutas end kuningaks [[751]], kroonis end ise [[752]], paavst kroonis ta [[756]]. [[741]]–[[756]] oli ta Frangi riigi [[majordoomus]]. Neustria, Austraasia ja [[Burgundia kuningriik]] ühendati siis ühe valitseja alla ning nimed "Neustria" ja "Austraasia" kadusid järk-järgult.
Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippin III ja ta venna [[Karlmann (majordoomus)|Karlmanni]] vahel. Kuid [[747]] loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ja sõjalise edu abil ülemvõimu [[Kesk-Euroopa]]s ning tagas endale [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] moodustamisega ka [[paavst]]i täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ja toetas [[Merovingid|Merovingist]] reaalse võimuta kuninga kukutamist. [[Frangi kuningas|Frangi kuninga]] [[kuningas|tiitli]] kinnitas [[paavst]] tänuks Pippini abile [[langobardid]]e vastaste sõjakäikude ([[754]] ja [[756]]) järel [[Kesk-Itaalia]]s sh endise [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]] aladl moodustatud [[Paavstiriik|Paavstiriigi]] loomisel. Pippinist sai alguse [[Karolingide dünastia]].
139. rida ⟶ 138. rida:
Pippin III poja, [[Frangi keiser|Frangi keisri]] [[Karl Suur]]e (768–814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutasid [[langobardide kuningriik]] Põhja-Itaalias, [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] ([[Saksi sõjad]]) ja [[Baieri hertsogkond|Baierimaa]] ning moodustasid [[Hispaania mark|Hispaania margi]], vallutades endise [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide Hispaania kuningriigi]] kirdeterritooriumi, mis oli muslimite poolt vallutatud.
Karl Suure valitsusaeg algas koos kaasvalitseja, Frangi kuninga [[768]]–[[771]] [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmanniga]], Karlmann oli Pippini noorem poeg, kes oli abielus [[Langobardide kuningriik|langobardid]]e kuninga [[Desiderius]]e tütrega. Pippini surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel ning Karl päris Põhja-[[Austraasia]], [[Tüüring]]iga ja Lääne-[[Neustria]] ning [[Akvitaania]] lääneosa. Noorem vend [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] (751–771), aga päris (768–771) Ida-[[Akvitaania]], [[Burgundia]] koos [[Provence]]ga ning Lõuna-[[Austraasia]] alad koos [[Elsass]]i ja [[Hessen]]iga.
Karl haaras vanemana initsiatiivi, ta surus [[769]] maha alanud mässu [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania hertsogkonnas]] ning Waiferi mõrv aastal 768 tähistas Akvitaania suhtelise iseseisvuse lõppu. [[771]]. aasta detsembris suri [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] ootamatult ning nii sai Karl veretult võimu haarata. Ta oli nüüd Frangi riigi ainus isand.
151. rida ⟶ 150. rida:
Paavst Stephanus III oli aastal [[768]] küll vastu Karl Suure abielule Desideriuse tütre [[Desiderata]]ga, kuid oma surmaks aastal [[772]] oli ta langobardidega rahu teinud. Kuna kahe dünastia vaheline abielu oli lagunenud (Karl Suur hülgas Desiderata aastal [[771]] ja saatis ta tagasi isa juurde), palus uus paavst [[Hadrianus I]] Karl Suurel end võitluses Desideriuse vastu aidata. Lisaks sellele otsis langobardide kuninga kaitset frankide kuninga [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann I]] (Karl Suure venna) lesk [[Gerberga]]. Tehes seda tõenäoliselt vastutasuna Karl Suure solvangule (Desideratast loobumine), tunnustas Desiderius Gerberga poegi kui seaduslikke pärijaid; pärast seda kui paavst Hadrianus oli keeldunud neid kuningaks kroonimast, ründas ta paavsti ja tungis Pentapolisse. Hadrianuse ja Desideriuse saadikud kohtusid Prantsusmaal [[Thionville]]'s, kus Karl Suur soosis paavsti.
[[772]]. aastal läks Karl Suur oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, Karl Suur ja tema onu Bernard juhtisid oma väed aastal [[773]] üle [[Alpid]]e. Langobardid said [[Mortara]] (''Ara Mortis'') all rängalt lüüa ja peagi piirati neid nende pealinnas [[Ticinum]]is (tänapäeva [[Pavia]]). Desideriuse poeg Adelchis, kelle isa oli aastal [[759]]. kuningriigi kaasvalitsejaks määranud, kogus küll [[Verona]]s vägesid, kuid noort printsi jälitati kuni [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikuni ja ta põgenes Karl Suure lähenemisel [[Konstantinoopol]]isse. Piiramine kestis kuni 774. aasta juunini, mil Desiderius avas vastutasuna oma sõdurite ja alamate elude säästmise eest linna väravad. Desiderius pagendati.
Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid, vallutas kuningriigi pealinna [[Pavia]] ning võttis endale [[774]] pärast viimase [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] kuninga [[Desiderius]]e kukutamist [[Langobardia]] kuninga tiitli ''Gratia Dei rex Francorum et Langobardorum'' ("Jumala armust frankide ja langobardide kuningas"), teostades kahe kuningriigi [[personaalunioon]]i, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus ka [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] põhjaosas [[Langobardia Maior]], Põhja-Itaalias. Desiderius ja tema naine küüditati [[Gallia]]sse. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua [[Hadrianus I]] [[Paavstiriik]], mis hõlmas enamiku [[Kesk-Itaalia]]st. Karl reorganiseeris kuningriigi frankide mudeli järgi, hertsogite asemele tulid krahvid. Langobardide valitsetud [[Benevento hertsogkond]] lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks, [[Friuli hertsogkond|Friuli]] ja [[Spoleto hertsogkond]] aga liideti Frangi riigiga.
====Saksi sõjad====
[[
{{Vaata|Saksi sõjad}}, ''[[Saksimaa hertsogkond]]''
772. aastal oli Karl tunginud esimest korda [[saksid]]e aladele, kes elasid Frangi riigist läänes, põhiliselt [[Rein]]i jõe kallastel. Karlil oli neid alistada üpris raske, kuna paralleelselt võitlusega sakside vastu oli tal tarvis korda hoida ka oma üha suuremaks paisuva riigi muus osas. Nii venis sõda Saksimaal väga pikale, lõppedes alles [[805]], mil sakside alad lõplikult Frangi impeeriumiga liideti. Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli [[Verdeni kaelakohus]] [[782]], kus sajad saksid Karli käsu peale hukati, sest Karli käsitluse järgi ei väärinud nood reeturitena paremat saatust. Saksi sõja pöördepunktiks oli aga massilise [[küüditamine|küüditamise]] kasutamine, mis sakside vastupanutahte halvas. Karl Suur purustas otsustavalt kogu [[Germaanlased|germaanlaste]] vastupanu ja laiendas oma valdusi [[Elbe]]ni. [[Saksimaa hertsogkond]], mis koosnes [[Engern]]ist, Vestfaalist, [[Ostfaal]]ist ja [[Nordalbingia]]st, sai Frangi keisririigi osaks. Pärast Frangi riigi võitu hakkas valitsema Frangi riigi koosseisus olevat [[Saksimaa hertsogkond]]a kuninga [[Karl Suur]]e vastaste juht [[Saksi sõjad|Saksi sõdade]] ajal [[Widukind]].
====Sõjakäik Zaragozale ====
[[Pilt:Marca Hispanica Longnon 806.png|
[[778]]. aastal tegi Frankide vägi sõjakäigu [[Pürenee poolsaar]]ele, [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Zaragoza]] asehalduri vahelises võitluses. Naastes aga sõjakäigult, Roncevaux' kuristikus [[Püreneed|Pürene]]e mäestikus toimunud [[15. august]]il [[Roncevaux' lahing]]us, ründasid [[baskid]] [[frangid|frankid]]e kuninga [[Karl Suur]]e Hispaania sõjaretkelt tagasipöörduva armee järelväge, mille hävitasid. Sündmuse põhjal on valminud vanim Prantsuse [[eepos]] "[[Rolandi laul]]".
====Hispaania mark====
167. rida ⟶ 166. rida:
{{vaata|Hispaania mark}}, ''[[Barcelona krahvkond]], [[Akvitaania kuningriik]]''
====Baieri hertsogkond====
[[Pilt:Bayern um 788.png|
788. aastal liideti Frangi riigiga [[Baieri hertsogkond]], pärast seda, kui hertsog [[Tassilo III (Baieri)|Tassilo III]] oli püüdnud säilitada oma sõltumatust liidu abil langobardidega. [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] vallutamine [[Karl Suur]]e poolt tähendas Tassilo langust, kes kukutati aastal 788.
[[Pilt:Charlemagne and Pope Adrian I.jpg|pisi|[[Frangi kuningas]] (768–814) ja [[Frangi keiser]] (800–814) [[Karl Suur]] ja paavst (772–795) [[Hadrianus I]]]]
====Sõjad avaaridega====
[[Pilt:Awarenmark-frankenreich.png|
{{Vaata|Avaari khaaniriik}}, ''[[Avaari mark]]''
Impeeriumi piiride ja liikluse kaitsmiseks ida[[kaubatee]]del asus Karl Suur liitu Bulgaaria khaani [[Krum]]iga ja Horvaatia hertsogi [[Vojnomir]]iga ning käivitas aastast 791 mitu kampaaniat avaaride vastu. Aastal 796 hävitasid Karl Suure poja [[Pippin (Itaalia)|Pippini]] juhitavad Karolingide väed peamise avaaride kindluse ''avaaride rõnga'' ja tegid khaani Frangi vasalliks, kui ülejäänud avaarid taandusid [[Tisza]] jõe taha. Võit on põlistatud poeemis ''[[De Pippini regis Victoria Avarica]]''. Karl Suur asutas Avaari margi [[Enns (jõgi)|Ennsi]] jõest idas. Avaria ja [[Karantaania]] piirialad ulatusid piki [[Baieri hertsogkond|Baieri]] idapiiri Doonau tasandikult [[Drava]]ni ja Ida-[[Friuli]] taha, et kaitsta impeeriumi tulevaste rünnakute eest [[Pannoonia]]st. Aladel ristiusu levitamiseks asutas Karl Suur 798. aastal [[Salzburg]]i [[Salzburgi peapiiskopkond|peapiiskopkonna]].
190. rida ⟶ 189. rida:
*[[901]]–[[905]] [[Louis III Pime]] (Ludwig III)
*[[915]]–[[925]] [[Berengar Frioolist]]
[[
===Karl Suur keisrina===
Rooma paavst (795–816) [[Leo III (paavst)|Leo III]] kroonis [[Karl Suur]]e [[Frangi keiser|Frangi keisriks]] aastal 800. Juba 795. aastal Leo III teavitas oma saamisest paavstiks Frangi kuningat [[Karl Suur]]t ning saatis talle Püha [[Peetrus]]e võtmed ja Rooma lipu. Karl Suur teatas paavstile, et tema ülesanne on kaitsta [[Kirik (institutsioon)|kirikut]] ja kindlustada selle [[misjon]]itööd, kuid paavst võiks tema kuningriigi ning vägede eest palvetada. Leo III vastu algatatud tagandamise katses, milles teda süüdistati vandemurdmises ja abielurikkumises, saabus Karl Suur [[800]]. aastal [[Itaalia]]sse [[kirikukogu]]le, mis tegeles Leo III vastu suunatud vandenõu uurimisega. [[25. detsember|25. detsembril]] 800 läks Karl Suur [[Rooma Peetri kirik]]usse apostel Peetruse [[altar]]i ette [[palve]]tama. Pärast [[evangeelium]]i lugemist asetas paavst talle pähe keisrikrooni ja põlvitas tema ette. Karl Suurt tunnistas keisrina [[812]]. aastal ka [[Bütsantsi keiser]].
196. rida ⟶ 195. rida:
[[801]]. aastal vallutas Frangi [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania]] kuningas [[Ludwig Vaga]] [[Barcelona]] ja liidendati [[Barcelona krahvkond|Barcelona krahvkonnana]] Frangi keisririiki.
===Keisririigi territoorium===
Karolingide keisririik, [[Karolingide impeerium]] oli jagatud erinevate [[Karolingid]]e dünastia liikmete vahel ja alates keisririigi loomisest olid impeeriumi eri osade valitsejad: kuningas [[Karl Noorem|Karl]] [[Neustria]]s, kuningas [[Ludwig Vaga]] [[Akvitaania]]s ja [[Itaalia kuningas|kuningas]] [[Pippin (Itaalia)|Pippin]] [[Itaalia]]s.
Karl Suur asutas Karolingide impeeriumi piirimaadel territoriaalsed organisatsioonid [[Mark (territoorium)|margid]]:
214. rida ⟶ 213. rida:
===Ludwig Vaga valitsusaeg ===
[[Pilt:Die deutschen Kaiser Ludwig der Fromme.jpg|
{{vaata|Ludwig Vaga}} ([[778]]–840), kaaskeiser alates [[813]] keiser [[814]]–840
[[817]]. aastal kroonis Ludwig Vaga oma vanema poja [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]]i kaaskeisriks. 817. aastal rajas Ludwig Vaga kolm uut Karolingide kuningriiki oma poegadele esimesest abielust: [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] tehti [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningaks]] ja kaaskeisriks, [[Pippin I (Akvitaania)|Pippin]] tehti [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania]] kuningaks ja [[Ludwig Sakslane]] tehti [[Baieri]] [[Baieri valitsejate loend|kuningaks]].
Ludwig Vaga avaldas Rooma paavsti, [[Paschalis I]] ja Frangi valitsejate vahelisi suhteid reguleeriva [[pakt]]i (''Pactum Ludovicianum''), mille põhipunktid olid pandud paika koos [[Stephanus IV]]-ga. Pakti järgi määras Ludwig Vaga [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] alad ja väljaspool seda asuvad kirikule kuuluvad territooriumid paavsti jurisdiktsiooni alla, lubas mitte sekkuda paavsti territooriumitel toimuvatesse asjaajamistesse ilma vastava kutseta, samuti garanteeris Ludwig, et paavsti valimised tuleb pidada ilma Frangi riigi poolse sekkumiseta, kuid paavstiks valitud isik pidi teavitama Frangi riigi valitsejat enda asumisest paavstiametisse.
Ludwig Vaga püüe aastal 823 arvestada ka neljanda pojaga (teisest abielust), [[Charles II Paljaspea|Karl Paljaspeaga]] tähendas vanemate poegade vastupanu ja tema valitsemise viimaseid aastaid vaevas kodusõdasest esimesest abielust sündinud pojad kartsid alusega, et uus pärija vähendab nende päritavaid maavaldusi.
[[Pilt:Europe 814.jpg|
[[826]]. aastal pöördus [[Taani kuningas]] Harald Klak pärast kaotust lahingus Frangi [[Frangi keiser|keisri]] [[Ludwig Vaga]] poole abi saamiseks ja palusid, et neile saadetaks evangeeliumi kuulutajaid. Kuningas Harald kogu pere ja kaaskonnaga ristiti [[Reims]]i [[Reimsi peapiiskop|peapiiskop]] Ebo poolt. Pärast ristimist suundus koos kuningaga Taani ka [[misjonär]] [[Ansgar]].
{{Vaata|Taani ajalugu#Ristiusu levik Taani}}
Lotharilt võeti aastal 829 tema kaaskeisri tiitel ja ta pagendati Itaaliasse, kuid järgmisel aastal ründasid tema pojad Ludwigi keisririiki ja sundisid viimase Lothari kasuks troonist loobuma. Järgmisel aastal ründas Ludwig oma poegade kuningriike, võttis Lotharilt tema keisritiitli ja tagas Itaalia kuningriigi Karlile.
Ludwigi pojad alustasid [[832]]. aastal isa vastu taas kodusõda, paavst toetas kaaskeiser [[Lothar I (Frangi keiser)|Lotharit]], kellega koos siirdus ta [[Frankimaa]]le, et olla kodusõja osapooltele vahendajaks. Paavst (827–844) [[Gregorius IV]] õhutusel alustas [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] sõjategevust isa Ludwigi vastu ning paavsti vahendusel toimunud läbirääkimiste tulemusena reetsid Ludwigi väed ta ja liitusid Lothariga. Ludwig alistus ning andis võimu üle Lotharile. Ludwig suleti vangistusse ning [[Baieri Judith]] pügati [[nunn]]aks ning suleti kloostrisse. Lothari poolt kokku kutsutud kogunemisel, millel oli kavas Ludwig lõplikult võimult kõrvaldada, asusid Ludwigit kaitsma tema nooremad pojad Pippin ja Baieri [[Ludwig Sakslane|Ludwig]], mille tulemusena taastati Ludwigi võim ning ta ennistati keisritroonile. Aastal 835 tehti perekonna sees rahu ja Ludwig taastati keisriks. Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, [[843]]. aastal [[Verduni lepe|Verduni leppega]].
[[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG|
===Karolingide kodusõda===
242. rida ⟶ 241. rida:
* [[Karl Paljaspea]] sai lääneosa, millest hiljem kujunes [[Prantsusmaa]]. Karl sai kõik maad [[Rhône]] jõest läänes, mida kutsuti [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigiks]] ja osa alasid [[Saône]]'i jõest läänes, mida kutsuti ametlikult ''regnum burgundiae'' (Burgundia kuningriik), kuid kuna Prantsusmaa kuningas delegeeris administreerimise hertsogitele, sai territoorium tuntuks kui [[Burgundia hertsogkond]].
**[[Pippin I (Akvitaania)|Pippin]]ile tagati [[Akvitaania kuningriik]], kuid ainult Karli eestkoste all.
[[
===Lääne-Frangi riik ===
{{Vaata|Lääne-Frangi riik}}, '' Lääne-Frangi kuningas (843–877) ning Frangi keiser (875–877) [[Charles II Paljaspea]]''
257. rida ⟶ 256. rida:
===Karl III valitsusaeg ===
{{vaata|Karl III Paks}}
[[Karl III]], [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] poeg, [[Ida-Frangi kuningas]] [[882]]–887, oli viimane valitseja, kes suutis taastada ajutiselt Frangi keisririigi ühtsuse (välja arvatud [[Provence'i ajalugu#Frangi riik, Merovingid ja Karolingid|Provence'i]] [[Provence'i kuningriik|kuningriik]]), [[Lääne-Frangi kuningas]] [[884]]–887 ja [[Frangi keiser]] [[879]]–887.
Pärast Karl Paljaspea surma ründasid keisririiki põhjast ja läänest viikingid, sisemised võitlused toimusid Itaaliast Läänemereni ja Ungarist Akvitaaniani. [[Karl Paljaspea]] suri aastal 877 [[Mont Cenis]]e kuru ületamisel ja tema järglaseks sai tema poeg [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis Kogeleja]] kui Lääne-Frangi kuningas, kuid ilma Saksa-Rooma keisri tiitlita. Louis Kogeleja oli füüsiliselt nõrk ja suri kaks aastat hiljem, tema valdused jagati kahe vanema poja vahel: [[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]] sai riigi põhjaosa ([[Neustria]]) ning [[Karlmann (Lääne-Frangi kuningas)|Karlmann]] sai riigi lõunaosa ([[Akvitaania]] ja [[Burgundia]]). [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriik]] sai lõpuks Baieri Karlmannile, kuid insult sundis teda loovutama Itaalia oma vennale [[Karl Paks]]ule ja Baieri Ludwig Nooremale. Aastal 879 asutas [[Boso Vienne'st|Boso]] [[Provence]]'is [[Alam-Burgundia kuningriik|Alam-Burgundia kuningriigi]].
| |||