Vikipeedia

Euroopa Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
21. rida:
[[9. mai]]l [[1950]] pani [[Robert Schuman]] aluse Euroopa Liidule, esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgse Euroopa ühinemist. [[Schumani deklaratsioon]]iga tehti ettepanek luua [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks [[18. aprill]]il [[1951]] sõlmitud [[Pariisi leping (1951)|Pariisi lepinguga]]. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]], [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]]. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
 
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui [[25. märts]]il [[1957]] allkirjastati [[Rooma]]s [[Euroopa Majandusühendus]]e (EMÜ) ja [[Euroopa Aatomienergiaühendus]]e (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. [[Tollimaks]]ud kaotati täielikult [[1. juuli]]l [[1968]] ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks.
 
====1958–1973====
31. rida:
[[1981]]. aastal liitus ühendusega [[Kreeka]], [[1986]]. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust.
 
[[1980ndad|1980ndate]] alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui [[Jacques Delors]]'i juhitud [[Euroopa Komisjon]] avaldas [[1985]]. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks [[1. jaanuar]]iks [[1993]]. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus [[1. juuli]]ljuulil [[1987]]. [[Berliini müür]]i langemine [[1989]]. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kontrolli alt. NSV Liit lagunes detsembris [[1991]].
 
Samal ajal pidasid liikmesriigid läbirääkimisi uue Euroopa Liidu lepingu üle, mille [[Euroopa Ülemkogu]] (koosneb liikmesriikide presidentidest ja/või peaministritest) võttis vastu [[Maastricht]]is detsembris 1991. [[Maastrichti leping|Leping]] jõustus [[1. november|1. novembril]] 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL).
48. rida:
Vaevalt oli Euroopa Liidu liikmete arv suurenenud viieteistkümneni, kui algasid ettevalmistused uueks enneolematu ulatusega laienemiseks. [[1990ndad|1990. aastate]] keskel koputasid Euroopa Liidu uksele endised nõukogude bloki liikmed ([[Bulgaaria]], [[Poola]], [[Rumeenia]] ja [[Slovakkia]], [[Tšehhi Vabariik]], [[Ungari]]), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud ([[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]]), lisaks üks endine [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] liidumaa ([[Sloveenia]]) ning kaks [[Vahemeri|Vahemere]] riiki ([[Küpros]] ja [[Malta]]).
 
Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid detsembris [[1997]]. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus [[1. mai]]l [[2004]], kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid 1. jaanuaril [[2007]]. [[Horvaatia]] liitus [[1. juuli]]ljuulil [[2013]].
 
Lissaboni strateegiat asendab tänapäeval Euroopa Liidu uus strateegia „Euroopa"Euroopa 2020. aastal”aastal". Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on maailma tabanud alates 1930. aastatest.
 
„Euroopa"Euroopa 2020. aastal”aastal" eesmärk on saavutada:
 
*arukas majanduskasv (hariduse, teadmiste ja innovatsiooni kaudu);
74. rida:
{{Vaata ka|Kopenhaageni kriteeriumid}}
<gallery widths="250px" heights="180px" perrow="3">
Pilt:EC06-1957-58 European Community map.svg| [[1957]]. aastal allkirjastasid [[Rooma leping]]u kuus Euroopa riiki: [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]], [[Itaalia]], [[Saksamaa|Saksamaa LV]] ja [[Prantsusmaa]]. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud [[Réunion]], [[Martinique]], [[Guadeloupe]] ning [[Prantsuse Guajaana]].
Pilt:EC09-1973 European Community map.svg|[[1973]]. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said [[Iirimaa]] ja endised [[EFTA]] riigid [[Suurbritannia]] ja [[Taani]]. Koos Taaniga liitus EMÜga [[Gröönimaa]]. Viimane astus aga aastal [[1985]] EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus [[1982]]. aastal.
Pilt:EC10-1981 European Community map.svg| [[1981]]. aastal liitus [[Kreeka]].
Pilt:EC12-1986 European Community map.svg| [[1986]]. aastal liitusid [[Hispaania]] ja [[Portugal]].
Pilt:EC12-1990 European Community map.svg| [[1990]]. aastal laienes EMÜ endise [[Saksa DV]] aladele.
Pilt:EU15-1995 European Union map.svg| [[1995]]. aastal liitusid Euroopa Liiduga [[Austria]], [[Soome]] ja [[Rootsi]].
Pilt:EU25-2004 European Union map.svg| [[2004]]. aastal liitusid [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Ungari]], [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Malta]] ja [[Küpros]].
Pilt:EU27-2007 European Union map.svg| [[2007]]. aastal liitusid Euroopa Liiduga [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]].
Pilt:EU28-2013 European Union map.svg| [[2013]]. aastal liitus Euroopa Liiduga [[Horvaatia]].
Pilt:EU28-candidate countries map.svg| Euroopa Liidu kandidaatriikideks on [[Albaania]], [[Türgi]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Montenegro]], [[Serbia]] ja [[Island]]. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviina]]s ning [[Kosovo]]s.
</gallery>
96. rida:
 
Selle tulemusel loodi [[Euroopa rahasüsteem]] (ERS), mis hakkas toimima [[1979]]. aasta märtsis. Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont:
*võrdlusvääringuks oli [[Euroopa valuutaühik|eküü]]: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud „valuutakorv”"valuutakorv";
*[[Euroopa vahetuskursimehhanism|vahetuskursimehhanism]]: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0–2,25%;
*krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi.
149. rida:
==Majanduskasv ja tööhõive==
{{Vaata|Euroopa Liidu majandus}}
Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side-, teenuste- ja energeetikasektori liberaliseerimine). Samuti toetab Euroopa Liit liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades „parimate"parimate tavade“tavade" levitamist, soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel.
 
Eelarveperioodil [[2007]]–[[2013]] eraldatakse EL-i tõukefondidest rohkem vahendeid koolitusele, uuendustegevusele ja teadusuuringutele.
157. rida:
 
'''1. Eesmärgid.'''
Et konkureerida USA ja teiste suurriikidega, vajas Euroopa majandus põhjalikku kaasajastamist. Märtsis 2000 Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul püstitati uus eesmärk: saada 2010. aastaks „maailma"maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus”ühtekuuluvus".
 
'''2. Strateegia.'''
169. rida:
 
*suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse;
*anda Euroopa Komisjonile koordineerijana suuremad volitused, et toetada liikmesriike eelkõige „parimate"parimate tavade”tavade" levitamise kaudu;
*kiirendada finantsturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide reforme ning side- ja energiasektori liberaliseerimist.
 
299. rida:
Eesti esitas ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks 1995. aastal, kuid alles 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum, misjärel [[1. mai]]l [[2004]] sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid lepingule allkirjad president [[Arnold Rüütel]] ja välisminister [[Kristiina Ojuland]].
 
[[25. november|25. novembril]] [[1995]] allkirjastas [[Eesti peaminister]] [[Tiit Vähi]] avalduse, milles taotleti [[Eesti]] vastuvõtmist [[Euroopa Liit]]uLiitu.
 
===Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajatelg===
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit"