Euroopa Liidu majandus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Euroopa Liidu majandus''' on nimiväärtuse ja [[Ostujõupariteet|ostujõupariteedi]] alusel maailma suuruselt teine majandus. Aastal 2018 oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] nominaalne [[sisemajanduse kogutoodang]] 18,8 triljonit [[USA dollar|dollarit]]<ref>[http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do;jsessionid name=9ea7d07e30dd3bf0a52b9a8a474c872db039e243c026.e34OaN8Pc3mMc40Lc3aMaNyTa3eQe0?tab=table&plugin=1&pcode=tec00001&language=en"VmM4w" Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table].</ref><ref name="imf.org">{{cite web |url=http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2018/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=50&pr.y=7&sy=2017&ey=2018&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=998&s=NGDPD%2CPPPGDP%2CPPPPC&grp=1&a=1|title=IMF World Economic Outlook Database, October 2018 |publisher=International Monetary Fund|accessdate=09.10.2018}}</ref>, moodustades ligikaudu 22% globaalse majanduse omast.<ref>[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2016/02/weodata/weorept.aspx?pr.x name=56&pr.y=8&sy=2016&ey=2016&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=001,998&s=NGDPD&grp=1&a=1"1VRFj" Report for Selected Country Groups and Subjects]. Vaadatud 12.10.2016.</ref> Samal aastal oli liidu [[ostujõu pariteet]] 22,0 triljonit dollarit.<ref name="imf.org" /> Võrreldes 2017. aastaga kasvas Euroopa Liidu SKT 2,4%.<ref name="europa2">{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tec00115&language=en |title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table |publisher=Epp.eurostat.ec.europa.eu |date=11.03.2011 |accessdate=28.07.2016}}</ref> 2017. aasta septembri seisuga oli inflatsiooni suurus 1,5% (olles langustrendis).<ref>[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Inflation_in_the_euro_area Inflationname="cuEN6" in the euro area]. August 2017. [[Eurostat]]}}</ref>

2013. aasta seisuga elas 9,8% Euroopa Liidu liikmesriikide elanikest allpool vaesuspiiri.<ref name="ciawfb" /> Liidu keskmine [[Gini koefitsient]] oli 2016. aastal 30,8<ref name="ec.europa.eu">{{cite web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&plugin=0&language=en&pcode=tessi190|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|website=ec.europa.eu}}</ref> ja [[inimarengu indeks]]i näitaja 0,899 (väga kõrge). Liidu tööjõu suuruseks hinnati 2017. aastal 238 miljonit töölist<ref name="ciawfb" />, kellest 2018. aasta jaanuari seisuga 7,3% olid aga töötud (näitaja on langustrendis).<ref name="unem>{{Cite" web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=teilm020&plugin=1|title=Harmonised unemployment rate by sex – Total|website=ec.europa.eu|access-date=02.12.2016}}</ref> 2014. aasta hinnangu põhjal töötas tööjõust 73,1% teenindussektoris, 21,9% tööstussektoris ja 5% põllumajandussektoris.<ref name="ciawfb" />

[[Euro]], mida kasutavad liidu 28 liikmesriigist 19, on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] dollari järel nii suuruselt teine [[reservvaluuta]] maailmas kui ka suuruselt teine valuuta, milles kaubeldakse.<ref>{{cite web|url=http://www.bis.org/publ/rpfxf07t.pdf|titlename=Triennial"VPj3G" Central Bank Survey 2007|date=19.12.2007|publisher=BIS|accessdate=25.07.2009}}</ref><ref>{{cite web|urlname=http://mpra.ub.uni-muenchen.de/14350/1/MPRA_paper_14350.pdf|title=Compositional"UgmgN" Analysis of Foreign Currency Reserves in the 1999–2007 Period. The Euro vs. The Dollar As Leading Reserve Currency|last=Aristovnik|first=Aleksander|last2=Čeč|first2=Tanja|date=30.03.2010|publisher=Munich Personal RePEc Archive, Paper No. 14350|accessdate=27.12.2010}}</ref><ref>{{cite news|urlname=http://www.businessinsider.com/dollar-as-international-reserve-currency-2013-11|title=There"BcdlP" Are Only Two Real Threats To The US Dollar's Status As The International Reserve Currency|last=Boesler|first=Matthew|date=11.11.2013|newspaper=Business Insider|accessdate=08.12.2013}}</ref> Euro on ametlik valuuta või ''de facto'' ametlik valuuta kokku 25 riigis – seda nii [[euroala]]s kui ka kuues teises Euroopa riigis.

Euroopa Liidu majandus koosneb [[Vabaturg|vabaturul]] ja [[Euroopa sotsiaalmudel|arenenud sotsiaalmudelitel]] põhinevast [[segamajandus]]ega [[Euroopa ühtne turg|siseturust]]. Liidu [[SKT elaniku kohta]] aastal 2017 oli 37 800 dollarit.<ref name="ciawfb">{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ee.html|title=The World Factbook – Central Intelligence Agency|website=www.cia.gov|access-date=13.10.2016}}</ref> [[Ameerika Ühendriikide majandus|Ameerika Ühendriikides]] oli sama näitaja 59 495 dollarit, [[Jaapani majandus|Jaapanis]] 42 695 dollarit ja [[Hiina majandus|Hiinas]] 16 636 dollarit.<ref>{{Cite web|urlname=http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2016/02/weodata/weorept.aspx?sy=2015&ey=2015&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&pr1.x=16&pr1.y=7&c=512,668,914,672,612,946,614,137,311,962,213,674,911,676,193,548,122,556,912,678,313,181,419,867,513,682,316,684,913,273,124,868,339,921,638,948,514,943,218,686,963,688,616,518,223,728,516,558,918,138,748,196,618,278,522,692,622,694,156,142,624,449,626,564,628,565,228,283,924,853,233,288,632,293,636,566,634,964,238,182,662,453,960,968,423,922,935,714,128,862,611,135,321,716,243,456,248,722,469,942,253,718,642,724,643,576,939,936,644,961,819,813,172,199,132,733,646,184,648,524,915,361,134,362,652,364,174,732,328,366,258,734,656,144,654,146,336,463,263,528,268,923,532,738,944,578,176,537,534,742,536,866,429,369,433,744,178,186,436,925,136,869,343,746,158,926,439,466,916,112,664,111,826,298,542,927,967,846,443,299,917,582,544,474,941,754,446,698,666&s=PPPPC&grp=0&a=|title=Report"wj8qA" for Selected Countries and Subjects|website=www.imf.org|access-date=13.10.2016}}</ref> Kuna Euroopa Liidu [[Gini koefitsient]] on väike, jagunevad inimeste sissetulekud Euroopa Liidus maailma keskmisest võrdsemalt.<ref>{{Cite web|urlname=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&plugin=0&language=en&pcode=tessi190|title=Eurostat"sKCOe" – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|website=ec.europa.eu|access-date=14.10.2016}}</ref><ref>{{Cite web|urlname=http://data.worldbank.org/indicator/SI.POV.GINI|title=GINI"XeUAz" index (World Bank estimate) {{!}} Data|website=data.worldbank.org|access-date=14.10.2016}}</ref>

Euroala peamine [[Aktsiabörs|börs]] on [[Euronext]] ja [[turukapitalisatsioon]]i poolest on tegu maailma suuruselt seitsmenda börsiga.<ref>{{Cite web|urlname=http://www.world-exchanges.org/home/index.php/statistics/monthly-reports|title=Monthly"QBfcA" Reports|website=www.world-exchanges.org|access-date=12.10.2016}}</ref> Aastal 2012 oli Euroopa Liitu tehtud [[Otseinvesteering|välismaiste otseinvesteeringute]] kogusumma 5,1 triljonit dollarit. Euroopa Liit ise aga investeeris välisriikidesse kokku 9,1 triljonit dollarit, mis oli ülekaalukalt suurim siseturule ja välismaistele turgudele tehtud investeering maailmas.<ref>{{Cite web|urlname=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|title=The"5318l" World Factbook – Central Intelligence Agency|website=www.cia.gov|access-date=12.10.2016}}</ref><ref>{{Cite web|urlname=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2199rank.html|title=The"mmDmr" World Factbook – Central Intelligence Agency|website=www.cia.gov|access-date=12.10.2016}}</ref>

Alates 2009. aasta [[Euroopa võlakriis|võlakriisi]] algusest on kerkinud esile vastandlikud majanduslikud olukorrad ühelt poolt [[Lõuna-Euroopa]]s ning teiselt poolt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Põhja-Euroopa]]s: kõrgem [[Tööpuudus|töötuse]] määr ja suurem [[riigivõlg]] Vahemere maades (v.a [[Malta]]) ning madalam töötuse määr ja [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] kiirem kasv ida- ja põhjapoolsetes liikmesmaades. Aastal 2015 oli Euroopa Liidus riigivõla keskmine suurus 85% SKT-st ja selle erinevus riigiti oli suur; madalaim määr oli 9,7% [[Eesti majandus|Eestis]] ja kõrgeim määr oli 176% [[Kreeka majandus|Kreekas]].<ref>{{Cite web|urlname=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=teina225&plugin=1|title=Eurostat"IZvdC" – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|website=ec.europa.eu|access-date=13.10.2016}}</ref>

Alates 2009. aastast on viis euroala riiki olnud hädas riigivõlakriisiga, mida tuntakse nimega [[Euroopa võlakriis]]. Esimesena sattus hätta [[Kreeka]], kuid reforme on alustanud ja nn päästepakette on saanud ka [[Iirimaa]], [[Portugal]], [[Hispaania]] ja [[Küpros]]. 2015. aastaks olid kõik riigid peale Kreeka võlakriisist taastunud. Võlakriisi kogesid ka mõned euroalasse mittekuuluvad riigid, näiteks [[Ungari]], [[Rumeenia]] ja [[Läti]] (viimane enne euroalaga liitumist), kes läbisid samuti edukalt päästeprogrammid.<ref>{{cite news | url=https://www.theguardian.com/business/2009/mar/25/romania-bailed-out-recession | title=Romania becomes third eastern European EU country to be bailed out | date=25.03.2009 |workname=The"mszIa" Guardian}}</ref>

Aastal 2011 oli Euroopa Liidu eelarve suurus 141 miljardit eurot (perioodi 2007–2013 eelarve oli kokku 862 miljardit eurot)<ref>{{cite web|urlname=http://ec.europa.eu/budget/budget_glance/where_from_en.htm|title=EU"E02KR" budget at a glance|publisher=Europa, EU information website|accessdate=06.11.2007|deadurl=yes|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071019043435/http://ec.europa.eu/budget/budget_glance/where_from_en.htm|archivedate=19.10.2007|df=dmy-all}}</ref>, moodustades kokku umbes 1% Euroopa Liidu SKT-st.

Liidu 2018. aasta eelarve suurus on 160,1 miljardit eurot kulukohustusena. Võrreldes eelmise aasta eelarvega (sh hilisemad muudatused) on see summa 0,2% võrra suurem.<ref>[https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu-annual-budget/2018/ ELi 2018. aasta eelarve – Consilium]. Vaadatudname="xx8em" 31.10.2018.</ref>

[[Teenindus]]sektor on Euroopa Liidus ülekaalukalt kõige olulisem sektor, moodustades SKT-st 74,7%. [[Töötlev tööstus|Töötleva tööstuse]] osakaal on 23,8% ja põllumajanduse osakaal vaid 1,5% SKT-st.<ref>{{cite web|titlename=Europäische"cBqoU" Union: Anteile der Wirtschaftssektoren am Bruttoinlandsprodukt (BIP) von 2004 bis 2014 |url=http://de.statista.com/statistik/daten/studie/249078/umfrage/anteile-der-wirtschaftssektoren-am-bruttoinlandsprodukt-bip-der-eu/|website=statista.de|publisher=World Bank|language=de|accessdate=22.03.2016}}</ref>

[[Finantsteenused]] on liidu ühtse turu raames hästi arenenud. Võrreldes Ameerika Ühendriikidega sõltuvad ettevõtted rohkem pankade antavatest laenudest, kuid [[Kapitaliturgude liit|kapitaliturgude liidu]] algatuse kaudu kavandatakse muutust selles suunas, et ettevõtteid rahastataks rohkem [[kapitaliturg]]ude kaudu. Kapitaliturgude liit on septembris 2015 [[Euroopa Komisjon]]i esitatud plaan mobiliseerida Euroopa Liidu sisest [[Euroopa Liidu neli põhivabadust#Kapitali vaba liikumine|kapitali vaba liikumist]].<ref>European Commission,name="GDjkz" [https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-investment/capital-markets-union/what-capital-markets-union_en Overview of the Capital Markets Union], accessed 9 May 2018</ref> Selle plaani eesmärk on "rajada 2019. aastaks EL-i integreeritud kapitalituru ehituskivid".<ref>European Commission,name="OxY04" [https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-investment/capital-markets-union/capital-markets-union-action-plan_en Capital markets union action plan], accessed 9 May 2018</ref> Kapitaliturgude liidu algatus koosneb 33 meetmest.<ref>[https://ec.europa.eu/germany/sites/germany/files/cmu_event_report.pdf Conferencename="MARq9" Report: European Financial Market Integration], 6 June 2016, accessed 20 September 2018</ref> Plaani uuendati 2017. aasta juunis ja algatuse elluviimise eest vastutab eurovolinik [[Valdis Dombrovskis]], endine [[Läti peaminister]].<ref>{{Cite news|urlname=https://www.politico.eu/article/eus-capital-markets-union-2-0-explained/|title=EU’s"2KW61" capital markets union 2.0, explained|date=08.06.2017|work=POLITICO|access-date=07.03.2018|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|urlname=https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-investment/capital-markets-union/what-capital-markets-union_en|title=What"Wxrb0" is the capital markets union?|website=European Commission – European Commission|language=en|access-date=07.03.2018}}</ref><ref>{{Cite web|urlname=https://www.ft.com/stream/445ebffe-2704-479e-ae69-0ac0a34c3cd0|title=EU"TM2mY" Capital Markets Union|website=Financial Times|language=en-GB|access-date=07.03.2018}}</ref><ref>{{Cite news|urlname=http://www.cityam.com/284612/eu-commissioner-dombrovskis-kicks-off-fresh-row-over-citys|title=EU's"brdPO" Dombrovskis ignites fresh row over City's market access post-Brexit|last=White|first=Lucy|date=24.04.2018|work=|access-date=25.04.2018|language=en|quote=Regarding Capital Markets Union, the European Commission's plan to improve access to non-bank financing across the EU, he said the departure of the UK makes this project even more important and even more urgent. It will have to compensate for the EU's largest financial centre not being in the EU and not being in the single market any more}}</ref>

Paljud Euroopa Liidu linnad toimivad finantskeskustena. EL-is asuvatele ettevõtetele pakuvad märkimisväärseid finantsteenuseid eriti just Suurbritannias asuvad finantsasutused ja -ettevõtted.<ref>[http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2016/587384/IPOL_BRI(2016)587384_EN.pdf Brexit:name="R8u0P" the United-Kingdom and EU financial services]. 09.12.2016.</ref><ref>[https://www.bankofengland.co.uk/news/2017/december/approach-to-authorisation-and-supervision-of-international-banks-insurers-central-counterparties The Bank of England’s approach to the authorisation and supervision of international banks, insurers and central counterparties]. Bank of England. Vaadatud 02.03.2018. name="falBO"The UK’s financial sector also brings substantial benefits to EU households and firms, allowing them to access a broad range of services efficiently and reliably".</ref> Näiteks garanteerivad Suurbritannias asuvad pangad umbes poolt EL-i ettevõtete võlgadest ja omakapitalist. Suurbritannias asuvad pangad on vastaspooled ka enam kui pooltele börsiväliste intressi tuletisinstrumentidele, millega EL-i ettevõtted ja pangad kauplevad. 30 miljonil [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] [[kindlustusvõtja]]l on kindlustus, mida pakub Suurbritannias baseeruv kindlustusandja. Suurbritannias asuvad kesksed vastaspooled pakuvad EL-i klientidele teenuseid eri turgudel ja Suurbritannias tegutsevad varahaldajad haldavad 37% kõikidest üle Euroopa hallatavatest varadest.<ref>{{cite web|titlename=The"HBbm8" value of Europe’s international financial centres to the EU economy|url=http://www.cityoflondon.gov.uk/business/economic-research-and-information/research-publications/Pages/value-europes-international-financial-centres-to-eu.aspx|date=06.07.2011|accessdate=23.05.2015|publisher=City of London and TheCityUK|author=Europe Economics}}</ref> [[Maailma finantskeskuste indeks]]i andmetel asuvad pärast 2019. aastat, mil Suurbritannia Euroopa Liidust lahkub, kaks Euroopa suurimat finantskeskust ([[London]] ja [[Zürich]]) väljaspool Euroopa Liitu.<ref name="GFCI">{{cite web|url=http://www.longfinance.net/images/gfci/gfci_22.pdf|title=The Global Financial Centres Index 22|date=September 2017|publisher=Long Finance}}</ref> Kaks suurimat Euroopa Liidu piiresse jäävat finantskeskust oleks seejärel [[Frankfurt]] ja [[Luxembourg]]. London on lisaks üle kogu EL-i klientidele müüdavate kutseteenuste peamine rahvusvaheline keskus.

Põllumajandussektorit toetab Euroopa Liit subsiidiumidega [[Ühine põllumajanduspoliitika|ühise põllumajanduspoliitika]] raames. Aastal 2013 oli toetuste suurus umbes 45 miljardit eurot liidu kogukuludest (vähem kui 33% tollasest eelarvest, mille suurus oli 148 miljardit eurot).<ref>{{cite web|titlename=EU"Oh9nP" expenditure and revenue|url=http://ec.europa.eu/budget/figures/interactive/index_en.cfm|website=Financial Programming and Budget|publisher=European Commission|accessdate=15.09.2014}}</ref> Esialgu oli toetuste eesmärk tagada Euroopa Liidus põlluharijatele miinimumhind. Seda lähenemisviisi kritiseeritakse kui ühte [[protektsionism]]i vormi, mis pärsib kaubandust ja kahjustab [[Arengumaa|arengumaid]]. Selle üks häälekamaid vastaseid on olnud bloki suuruselt teise majandusega Suurbritannia, kes on korduvalt keeldunud loobumast iga-aastasest [[Suurbritannia tagasimakse]]st juhul, kui ühist põllumajanduspoliitikat olulisel määral ei reformita. Bloki suuruselt kolmanda majandusega Prantsusmaa, mis saab ühisest põllumajanduspoliitikast enim tulu, on aga süsteemi kõige häälekam pooldaja. Ühist põllumajanduspoliitikat on siiski aja jooksul olulisel määral reformitud. Aastal 1985 kulutati põllumajandusele umbes 70% Euroopa Liidu eelarvest. Aastal 2011 moodustasid talunikele antud otsetoetused ja turuga seotud kulud vaid 30% ning maaelu arenguga seotud kulutused 11% eelarvest. Ühise poliitika, selle rahastamise ja ülesehituse jätkuva reformimise tulemusena oli 2011. aastaks 90% otsetoetustest muutunud kaubandust mittemoonutavaks (ei olnud seotud tootmisega).<ref>{{cite web|titlename=EU"i6oM6" budget myths|url=http://ec.europa.eu/budget/explained/myths/myths_en.cfm#12of15|website=EC Europa|publisher=European Commission|accessdate=15.09.2014}}</ref>

2017. aastal oli [[Prantsusmaa]] endiselt rahvusvaheliste külastajate jaoks maailma peamine turismisihtkoht (riiki külastas 86,9 miljonit turisti). Populaarsete sihtkohtade tabeli esikümnest leiab veel [[Hispaania]] (2. koht), [[Itaalia]] (5. koht), [[Suurbritannia]] (7. koht) ja [[Saksamaa]] (9. koht). Seejuures moodustavad märgatava hulga neist külastajatest turistid teistest liikmesriikidest.<ref>[https://www.e-unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284419876 UNWTO Tourism Highlights], 2018 Edition. Vaadatudname="6lfud" 08.11.2018.</ref>

Suurbritannia pealinn [[London]] on nii maailma külastatuim linn (aastal 2012 külastas linna 16,9 miljonit turisti) kui ka linn, mis teenis turismist enim tulu. Külastatavuse edetabelis järgnes Londonile [[Pariis]] 16 miljoni külastajaga.<ref>http: name="hT4bK" //newsroom.mastercard.com/wp-content/uploads/2012/06/MasterCard_Global_Destination_Cities_Index_2012.pdf</ref>

Euroopa Liidul on uraani-, söe-, [[Naftavarud|nafta-]] ja [[maagaasivarud|maagaasivarusid]]. Liitu kuulub kuus naftat tootvat riiki, kes tegutsevad peamiselt [[Põhjamere nafta]]väljadel. Suurim naftatootja on Suurbritannia, kuid naftat toodavad ka Taani, Saksamaa, Itaalia, Rumeenia ja Holland. Kui Euroopa Liitu käsitletaks ühise üksusena (mis ei ole aga naftaturgudel tavaline), oleks liit olnud 2013. aastal suuruselt 19. naftatootja maailmas. Kui kogu Euroopa Liit tootis 2017. aastal kokku 1,464 miljonit [[barrel]]it naftat, siis näiteks liitu mittekuuluv [[Norra]] tootis samal ajal 1,969 miljonit barrelit naftat.<ref name="BP">[https://www.bp.com/content/dam/bp/en/corporate/pdf/energy-economics/statistical-review/bp-stats-review-2018-oil.pdf BP Statistical Review of World Energy]. Vaadatud 09.11.2018.</ref>

|+Fortune Global 500: kümme Euroopa Liidu suurimat hargmaist ettevõtet käibe järgi (2016)<ref name="fortune500">{{cite web|url=http://beta.fortune.com/global500/|title=Fortune Global 500 List 2017: See Who Made It|website=Fortune}}</ref>

|+ {{nowrap|EL-i liikmesriikide SKT reaalkasvu määrad<ref name="europa2" /><ref>{{Cite web|urlname=https://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/9102849/2-07092018-AP-EN/5ee25c3b-4e58-40df-9be9-7671859d6f37|title=GDP"HIDnQ" up by 0.4% in both euro area and EU28|website=ec.europa.eu|access-date=07.09.2018}}</ref>}}

|+EL-i liikmesriikide (nominaalne) SKT miljonites eurodes<ref name="europa1">{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&init=1&pcode=tec00001&language=en |title=Gross domestic product at market prices (Current prices and per capita) |publisher=Eurostat |date= |accessdate=28.07.2016}}</ref>

|+ {{nowrap|EL-i liikmesriikide (nominaalne) SKT elaniku kohta eurodes<ref name="europa1" />}}

|+ {{nowrap|EL-i liikmesriikide [[Gini koefitsient|Gini koefitsiendid]]<ref name="ec.europa.eu" />}}

! style="text-align:left;"|''{{PisiLipp|Montenegro}}''<ref>{{cite journal|urlname=https://fred.stlouisfed.org/series/SIPOVGINIMNE?sid=SIPOVGINIMNE&rid=234|title=GINI"MGMPa" Index for Montenegro|date=18.01.2018|publisher=}}</ref>

Augustis 2018 oli Euroopa Liidu sesoonselt korrigeeritud töötuse määr 6,8%.<ref name="unemployment">{{cite web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&language=en&pcode=teilm020&tableSelection=1&plugin=1|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|website=ec.europa.eu}}</ref> Seejuures oli euroala töötuse määr 8,1%.<ref name="unemployment" /> Liidu liikmesriikidest olid töötuse määrad madalaimad Tšehhi Vabariigis (2,5%), Saksamaal (3,4%) ja Poolas (3,4%) ning kõrgeimad Hispaanias (15,2%) ja Kreekas (19,0% juulis 2018).<ref name="unemployment" />

[[Pilt:EU Unemployment.svg|pisi|Töötuse määr EL-i ja [[EFTA]] liikmesriikides märtsis 2018<ref name="Swiss unemployment rate in March 2018">{{cite web|url=https://www.arbeit.swiss/dam/secoalv/de/dokumente/publikationen/amstat/2018/Die%20Lage%20auf%20dem%20Arbeitsmarkt%20im%20M%C3%A4rz%202018%20(Kurzinformation).pdf.download.pdf/LEPORELLO1803_D.pdf|format=pdf|title=Arbeitsmarktstatistik, März 2018|publisher=State Secretariat for Economic Affairs SECO|date=|accessdate=05.07.2018|language=German}}</ref>]]

! data-sort-type="number" |<small>Eelarve puudujääk protsendina SKT-st (2017)<br/>(EL-i piir: –3%)</small><ref name="eurostat deficit excluding support for financial institutions">{{cite web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tec00127&language=en|format=|title=Government deficit, excluding support for financial institutions|publisher=[[Eurostat]]|date=|accessdate=28.04.2018}}</ref>

! data-sort-type="number" |<small>Riigivõlg protsendina SKT-st (2017)<br/>(EL-i piir: 60%)</small><ref name="eurostat public debt+deficit" />{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&plugin=1&language=en&pcode=teina225|format=|title=

! data-sort-type="number" |<small>[[TarbijahindadePikaajaline harmoneeritud indeks|THHI]] inflatsioonimäärintressimäär (2017märts 2018)<br/>Max 13,92% (seisuga 22.05.2018)</small><ref name="eurostat3fASn" inflation"/>{{cite<ref web|urlname=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00118|title=Annual"convergence" Inflation|publisher=Eurostat|accessdate=04.02.2017}}</ref>

Euroopa Liit on maailma suurim eksportija<ref>{{cite web|urlname=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2078rank.html"Q6HqL" |title=Central Intelligence Agency |publisher=Cia.gov |date= |accessdate=26.04.2011}}</ref> ning alates 2008. aastast ka suurim kaupade ja teenuste importija.<ref>{{cite web |urlname=http://www.wto.org/english/res_e/booksp_e/anrep_e/world_trade_report09_e.pdf|"N5392" title= World trade report 2009|publisher=WTO information website}}</ref><ref>{{cite web|titlename=EU"o8I7p" position in world trade|url=http://ec.europa.eu/trade/policy/eu-position-in-world-trade/|publisher=European Commission|accessdate=24.05.2015}}</ref> Liikmesriikide omavahelisele sisekaubandusele aitab kaasa [[kaubandustõke]]te, näiteks [[tollimaks]]ude ja piirikontrolli kaotamine. [[Euroala]]s soodustab kaubavahetust valuutakursside erinevuste puudumine.<ref name="Se-jeong">{{Cite news|url=https://www.koreatimes.co.kr/www/news/special/2009/07/139_48696.html|title=EU-Korea FTA Will Be a Long Process: Greek Ambassador|last=Se-jeong|first=Kim|date=19.07.2009|publisher=[[The Korea Times]]|accessdate=15.08.2009}}</ref>

Sarnaseid põhimõtteid rakendatakse [[Euroopa Liidu assotsiatsioonileping]]ute raames ka suurema hulga riikide jaoks. Selle nn pehme lahenduse kaudu soovitakse mõjutada neis riikides poliitikat. Euroopa Liit esindab kõiki oma liikmeid [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]is ja tegutseb vaidluste korral liikmesriikide nimel. Kui Euroopa Liit peab läbirääkimisi kaubanduslike kokkulepete sõlmimiseks riikidega, mis jäävad väljapoole Maailma Kaubandusorganisatsiooni, peab lepingu heaks kiitma ka iga liikmesriik.<ref name="Se-jeong" />

|+Peamised kaubanduspartnerid (2016)<ref name="Overview.Top trading partners">{{cite web|url=http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/122530.htm|title=Top Trading Partners 2017 – Trade Statistics|website=trade.ec.europa.eu}}</ref>

|+ Kaubavahetus riikide rühmadest partneritega (2012)<ref name="Overview.Top trading partners" />

Kui arvestada SKT-d elaniku kohta, asub kaheksa NUTS-1 ja NUTS-2 piirkonda, mis kuuluvad näitajate poolest Euroopas esikümnesse, esimeses 15 liikmesriigis. Hiljem liitunud riikide regioonidest kuuluvad esikümnesse vaid [[Praha]] ja [[Bratislava]] regioon. NUTS-2 klassifikatsiooni järgi olid 2016. aastal elaniku kohta arvutatava regionaalse SKT poolest juhtival kohal Inner London-Westi regioon Suurbritannias (611% keskmisest), Luksemburgi Suurhertsogiriik (257%) ning Lõuna- ja Ida-Iirimaa (217%). Ent kõigi nende kolme piirkonna näitajaid suurendavad kunstlikult piirkonda liikuvad pendelrändajad.<ref name="Eurostat 2018">{{cite web|title=Regional GDP per capita ranged from 29% to 611% of the EU average in 2016|publisher=Europa web portal|author=Eurostat|date=28.02.2018|url=http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/8700651/1-28022018-BP-EN/15f5fd90-ce8b-4927-9a3b-07dc255dc42a|accessdate=04.03.2018}}</ref>

NUTS-regioone käsitleva määruse järgi on keskmise NUTS-1 regiooni minimaalne elanike arv 3 miljonit ja maksimaalne arv 7 miljonit; NUTS-2 piirkonna puhul on need näitajad 800 000 ja 3 miljonit.[[#Footnotes|¹]]<ref>[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/extraction/retrieve/en/theme1/reg/reg_e3gdp?OutputDir=EJOutputDir_349&user=unknown&clientsessionid=19A1061DE7EB55F2E04BD008A91F53DF.extraction-worker-1&OutputFile=reg_e3gdp.htm&OutputMode=U&NumberOfCells=3868&Language=en&OutputMime name=text%2Fhtml&]<"jysnL" /ref> Ent seda määratlust ei aktsepteeri [[Eurostat]] – nende käsitluses on [[Piirkond (Prantsusmaa)|Prantsusmaa]] 11,6 miljoni elanikuga [[Île-de-France|Île-de-France'i]] piirkond NUTS-2 regioon, kuid ainult 664 000 elanikuga [[Bremeni liidumaa]]d käsitletakse NUTS-1 regioonina.

Allikas Eurostat<ref name="Eurostat 2018" />

NUTS-2 ja NUTS-1 regioonid, mille SKT elaniku kohta oli kõige madalam, asusid 2016. aasta seisuga Bulgaarias, madalaim oli näitaja [[Severozapaden]]i regioonis. Kokku 21-s Euroopa Liidu regioonis jäi SKT näitaja allapoole 50% (liidu keskmisest) taset: neist viis asus Bulgaarias ja Poolas, neli Ungaris, kolm Rumeenias ja Kreekas ning üks Prantsusmaal.<ref name="Eurostat 2018" />

Allikas Eurostat<ref name="Eurostat 2018" />

{{reflistviited|1=30em}}|allikad=