Elvis Presley: erinevus redaktsioonide vahel

Kuna Elvis oli sügavalt sisse võetud [[gospelmuusika]]st, siis alates 1956. aastast hakkas tema taustalauljateks gospelvokaalansambel [[The Jordanaires]], millega kestis koostöö kuni 1960. aastate lõpuni.

 

Aastal 1956 sai filmiga "[[Love Me Tender]]" alguse Elvise filminäitlejakarjäär. Sellele järgnesid 1957. aastal "[[Loving You]]" ja "[[Jailhouse Rock]]". Samal aastal ostis Elvis ka oma uueks koduks [[Graceland]]i. Siis saabus aga sõjaväekutse. Vaatamata pakutud võimalusele sõjaväest vabastus saada otsustas Elvis selle teekonna läbi käia. Veel lõpetati 1958. aastal neljas film "[[King Creole]]", mis jäi ka viimaseks kvaliteetseks mängufilmiks Elvise osavõtul.

 

 

1958. aasta kevadel hakkas Elvis aega teenima. Peagi juhtus aga Elvise elus tragöödia: ta ema Gladys suri. Elvis oli väga löödud, kuid naasis peagi teenistusse, mis jätkus [[Saksamaa]]l. Teenistuse jooksul ei võtnud ta vastu pakutud eeliseid teiste ees, välja arvatud see, et ta isa Vernon ja paljud sõbrad võisid temaga sinna Saksamaale kaasa tulla, kus nad koos vahetpidamata kõvasti pidu panid. 1959. aastal kohtas Elvis Saksamaal oma tulevast naist [[Priscilla Presley|Priscilla Beaulieu]]'d, kes tol ajal oli alles 14-aastane. Üldiselt [[sõjavägi|sõjaväe]]teenistus ei olnud Elvisele kerge, kuid ta tegi selle auga läbi. Kuna tal oli raskusi õigel ajal teenistuses ärkamisega, hakkas ta teiste soovitusel ja eeskujul selleks vastavaid abivahendeid, erguteid, kasutama. 1960. aastal sõjaväes hakkas Elvis tegelema ka [[karate]]ga.

 

===Pärast ''comeback''<nowiki>'i</nowiki> (1968–1977)===

 

21. detsembril 1970 käis Elvis [[Valge Maja|Valges Majas]] president [[Richard Nixon]]iga kohtumas. Selleks kirjutas ta lennujaamas käsitsi 6-leheküljelise patriootliku kirja, kus ta rääkis ühendriikide narkoprobleemist ja kus soovis saada föderaalagendiks (''Federal Agent at Large''), et narkootikumide leviku vastu võidelda. Samuti küsis luba, et presidendiga silmast-silma kohtuda. Kohtumisel näitas ta presidendile oma olemasolevaid politseimärke, perekonna pildialbumit ja andis üle kingituse – kaasavõetud [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]] pärineva püstoli [[Colt 45]]. Elvis rääkis, kuidas ta toetab president Nixonit ja mis moel saaks ta oma riiki aidata. Kohtumise lõpus tutvustas Elvis presidendile kahte oma kaasasolevat turvameest [[Jerry Schilling]]ut ja [[Sonny West]]i. Kohalviibijate sõnul oli Elvis visiidi jooksul äärmiselt ettearvamatu. Jäi mulje, nagu president külastaks Elvist Gracelandis, mitte vastupidi. Peagi saigi Elvis soovitud föderaalagendi märgi (''Bureau of Narcotics and Dangerous Drugs'') oma märgikollektsiooni juurde.

 

1977. aasta 19. ja 21. juuni kontserdid filmiti ja neist pandi kokku uus kontsertfilm "[[Elvis In Concert]]", mis ilmus ekraanile 1977. aasta sügisel. 26. juuni 1977 [[Indianapolis]]es [[Indiana]] osariigis oli Elvis Presley viimane kontsert. Elvis ja Ginger Alden plaanisid abielluda 1977/1978 aastavahetuse paiku. Ellu oodati palju uusi positiivseid muudatusi.

 

16. augusti hommikul 1977 suri Elvis Gracelandi vannitoas raamatut lugedes infarkti, mis oli tal juba vähemalt neljas.

 

 

==Tervislik seisund==

Elvise tervislikud probleemid said alguse juba sündimisel. Geneetiliselt oli kaasa tulnud väändunud [[käärsool]] ja mõningatel andmetel ka tema üks [[süda]]mepool olevat kaks korda suurem olnud kui teine just nagu ta emalgi ja emapoolsel vanaisal. Samuti oli ka [[kuutõbi]]sus päritud isalt. Kunagi nooruses ärkas ta tänaval aluspesus, mis oli tema jaoks väga piinlik. Hiljem pidi alati keegi teda valvama või temaga koos magama, et ta kuhugi kõndima ei läheks.

 

1960. aastate lõpus sai tema isiklikuks arstiks [[dr Nick]] (dr George Constantine Nichopoulos) ja jäi selleks kuni Elvise surmani 1977. aastal. Dr Nick on kurikuulus seeläbi, et ta nii Elvisele kui pärast Elvist ka Jerry Lee Lewisele ja veel 12 patsiendile on liiga kergekäeliselt ravimeid välja kirjutanud. Teda on sellepärast isegi Elvise surmas süüdistatud ning selle eest ka karistada saanud (sh arstilitsents ära võetud). Tegelikkuses nõudis aga Elvis ise, et need rohud talle välja kirjutataks, ja kui dr Nick seda ei teinud, siis leidis Elvis mõne teise arsti, kes seda teeks. Igal juhul pidi Elvis need rohud kätte saama ja seda legaalselt, sest tal oli väärarusaam, et kui arst on need välja kirjutanud, siis teevad need ainult head. Illegaalseid medikamente ta ei sallinud. Teine saatuslik väärarusaam oli tal selline, et mida rohkem, seda suurem mõju, seda kasulikum, järelikult parem.

 

 

Need eelloetletud kui ka mitmed teised tõsised terviserikked ja haigused põhjustasid Elvisele 1970. aastate aegu tõsiseid piinu ja kannatusi, mis paistis ka suurepäraselt lavalt silma vaatamata sellele, et Elvis neid ise rangelt saladuses hoidis, kuna nende avalikuks tulemine poleks lasknud teda vaatama tulnud inimestel sõud nautida. Ta ei tahtnud, et inimesed vaataksid teda laval kui surevat meest.

 

==Karate==

 

Treenima hakkas Elvis sõjaväes 1959. aastal, viibides Saksamaal. Tema esimene treener oli [[Jürgen Seydal]] (karatestiil [[Shotokan]]), kellele järgnes jaapani Shotokani sensei [[Tetugio Murakami]]. Esimese musta vöö pälvis ta aga [[Chito Ryu]] treeneri [[Hank Slemansky]] käe all 1960. aastal, mil Elvis naasis USA-sse. Musta vöö teise astme (2. dan) pälvis ta 1963. aastal, kolmanda astme (3. dan) jättis vahele ja neljanda (4. dan) millalgi 1960. aastatel.

Alates 5. novembrist 1971 kasutas Elvis laval musta spetsiaalselt tema jaoks kohandatud kitarri Ebony Custom Gibson Dove (seerianumbriga 539461; valmistatud 1969. aastal).

 

 

1970. aastate sõudel oli Elvisel kombeks esimese paari loo ajal kitarri kaelas hoida ja siis lõpunoodi ajal visata see üle pea, mille pidi kinni püüdma [[Charlie Hodge]]. 17. aprillil 1972 [[Little Rock]]is [[Arkansas]]e osariigis tuuri eelviimasel sõul see Charlie'l ei õnnestunud ja pill lendas vastu lavalaudasid puruks. Kitarr aga parandati kiiresti ja tuurid jätkusid sama instrumendiga.

 

===Guild F50===

27. maist kuni 8. septembrini 1976 kasutas Elvis laval ''sunbursti'' (kollakasmusta) värvi kitarri Guild F50 (seerianumbriga 96648; valmistatud 1974. aastal [[Westerly]]'s [[Rhode Island]]i osariigis).

 

 

====1969====

Kuna nahkülikond oli kitsas, selles oli raske liikuda ja kippus higistades naha külge kleepuma, siis 1969. aasta Las Vegase sõudeks valiti [[karate]] [[kimono]] stiilis rõivastus. Kimono stiilis just seetõttu, et Elvis oli vaimustuses karatest ning soovis selle tehnikat ka laval kasutada. Selleks vajas ta aga riietust, milles oleks kerge end liigutada.

 

 

====1970====

Kuna tume toon ei paista lavalt nii hästi silma, siis 1970. aastal valiti peamiselt valge värvitooni kasuks. Et vältida pükste alla langemist, hakati kasutama üheosalisi kostüüme, st püksid ja ülemine osa ühendatud. Lisandusid mõningad disainielemendid, mis peamiselt ümbritsesid avatud rinnaesist. Vöö ja kõrge krae said mõningate eranditega lahutamatuks kostüümiosaks.

 

====1971====

1971. aastal muutusid kostüümid tunduvalt suursugusemateks ning sädelevamateks.

 

 

====1972====

Põhivärvidele valgele ja mustale hakkasid 1972. aastal lisanduma ka helesinine, tumesinine ja ühe eksemplari näol isegi punane. Kuigi nüüdseks olid kujunenud põhilisteks üheosalised, esines ka omapärane seeria kaheosalisi, kus ülemine osa koosnes pintsakust, mille all kandis eestnööbitavat särki. Teisi suuri muudatusi võrreldes 1971. aasta lõpu kostüümidega ei olnud.

 

====1973====

Vaieldamatult tuntuim Elvise kostüüm on pärit 14. jaanuaril 1973 satelliidi vahendusel üle kogu maailma näidatud kontserdilt "[[Elvis: Aloha From Hawaii, Via Satellite|Aloha From Hawaii]]". Elvis tahtis selleks puhuks kostüümi, mis näitaks selgelt välja tema USA patriootlikust. Lõpuks otsustatigi ameerika kotka disainiga kostüümi kasuks (Aloha Bald Headed Eagle). Seda kostüümi on kokku kolm eksemplari (üks Aloha peaproovi kontserti tarvis; teine oli kasutusel Aloha kontserdil; kolmas hilisema tuuri jaoks), samuti kolm keepi (esimene versioon ulatus maani, mis aga oli kohmakas ja raske; teise, normaalpikkuses ehk poole keha ulatuses, heitis Elvis Aloha kontserti viimase noodi ajal publiku sekka; kolmas eksemplar jäi hilisema tuuri tarvis) ja ka kolm vööd (esimese kinkis Elvis enne kontserte ära; teise eksemplari jagas Aloha kontserti ajal publiku sekka; kolmas hilisema tuuri tarvis). Hiljem, samal aastal, loodi ka teine sarnase disainiga ameerika kotkaga kostüüm (American Eagle). Suuri muudatusi disainielementides sel aastal ei olnud.

 

====1974====

Tänu uutele masinatele ja uuele tehnikale 1974. aastal sai võimalikuks kostüümidele mustrite moodustamine tikkimise teel. Aastakäigule on iseloomulik tikitud loomamustritega kostüümide seeria (Peacock, Mad Tiger, Chinese Dragon). Uutele, tikitud mustritega kostüümidele keepi enam ei loodud ja 1974. aastal lõppes igasugune keebi kasutamine.

 

 

====1975====

Kuna Gene polnud seni kostüümide eest tunnustust pälvinud ja Elvis isegi ei teadnud, et tegelikult polegi Bill nende taga, läksid mehed omavahel tülli ja Gene lõpetas töö, mistõttu pidi Bill ise disainimise enda peale võtma. Nii sündisidki 1975. aasta kevadeks kaheosalised ülikonnad, mis tol ajal rahvale eriti peale ei läinud ja Elviski ennast neis mugavalt ei tundnud. Lõpuks tahtis Elvis Billi lahti lasta, kui viimane millegi paremaga välja ei tule. Nii oligi Bill sunnitud Gene'i tööle tagasi paluma ja maikuust alates sai Elvis ka oma uued kostüümid: käputäis üheosalisi erinevate värvilahendustega fööniksikujutisega kostüüme ning mõned süngemas, kuid see-eest veelgi suursugusemas stiilis kostüümid (Eskimo Totem Pole, Chicken Bone).

 

====1976====

1976. aastal kandis Elvis peamiselt 1975. aasta linnukujutistega kostüüme. Juurde loodi vaid kaks uut jätkuvas stiilis kostüümi (Blue Egyptian Bird, Colorful Flame Suit).

 

====1977====

Oma viimasel eluaastal ei jõudnud Elvis kanda ühtegi uut kostüümi. Põhiliselt kandis ta sel aastal vaid kahte erinevat: Chief 1975. aastast ja Mexican Sundial 1974. aastast. Ka oma viimasel kontserdil 26. juunil [[Indianapolis]]es [[Indiana]] osariigis oli ta sunnitud uute kostüümide puuduse tõttu kandma Mexican Sundialit, kuid järgmise, 17. augustil [[Portland]]ist [[Maine]]'i osariigist algama pidanud tuuri jaoks oli valmis saanud viis uut kostüümi, millest avalikkusele on vaatamiseks välja pandud vaid üks, Light Blue Paisley Jumpsuit, mis asub [[Graceland]]is.