Eesti majandus: erinevus redaktsioonide vahel

| ekspordiartiklid = elektrimasinad ja -seadmed (22%)<br />puit ja puittooted (10%)<br />põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%)<br />mitmesugused tööstustooted (9%)<ref name="2/2017">Eesti Statistika. "Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/2017", Tallinn, 2017.</ref>

| ekspordipartnerid = {{Riigi ikoon|Rootsi}}Rootsi (18%)<br />{{Riigi ikoon|Soome}}Soome (16%)<br />{{Riigi ikoon|Läti}}Läti (8%)<ref name="2/2017"/>

| impordiartiklid = elektrimasinad ja -seadmed (18%)<br />transpordivahendid (11%)<br />põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%)<ref name="2/2017"/>

| impordipartnerid ={{Riigi ikoon|Soome}}Soome (13%)<br />{{Riigi ikoon|Saksamaa}}Saksamaa (11%)<br />{{Riigi ikoon|Leedu}} Leedu (9%)<ref name="2/2017"/>

 

=== Vene võimu aeg ===

1710. aastal ühendati kogu Eesti ala [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigiga]]. 19. sajandi alguses kaotati pärisorjus, kuid paljud kaasnevad igandid, näiteks [[teoorjus]] jäi kehtima. 1857. aastal loodi [[Kreenholmi Manufaktuur]], mis oli 19. sajandi teisel poolel kõige moodsam tööstusettevõte Venemaa Keisririigis ja mitukümmend aastat kõige suurem testiilivabrik kogu Euroopas.

 

Eesti [[Eesti iseseisvumine|iseseisvumise]] järel loodeti ebarealistlikult, et Eesti suudab [[Venemaa]] ääretul turul leida omale koha ning olla sillaks [[Läänemaailm|Lääne]] ja Venemaa vahel.<ref name="Eesti 101">Mart Laar. ''101 Eesti ajaloosündmust'', Tallinn: Varrak, 2010. Lk 150.</ref>

 

 

1920ndate keskpaigaks olid Eesti kullavarud otsas ja majandus kriisis, kust ei paistnud väljapääsu. Majandusele andis uue hingamise 1924. aastal [[rahandusminister|rahandusministriks]] saanud [[Otto Strandman]]. Tema juhtimisel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati [[eksport|väljavedu]] ja karmistati [[laen]]usaamise tingimusi. Lisaks lõpetati [[tööstus]]e eelisarendamine ja keskenduti hoopis [[põllumajandus]]ele. Majanduskriisi ajal läks kuni 15% riigieelarvest põllumeestele makstavateks toetusteks. 1920ndate teisel poolel hakkas Eesti majandus kiirelt arenema.<ref name="Eesti 101" /> 1. jaanuaril 1928 viidi läbi [[rahareform]] ja [[Eesti mark|margad]] asendati [[Eesti kroon|kroonidega]].<ref name="Eesti 100" />

 

===Taasiseseisvunud Eesti===

[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel oli Eestis kehtivaks valuutaks [[Nõukogude rubla|rubla]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[hüperinflatsioon]] mõjutas tugevalt ka Eestit. Pooleteise aastaga tõusid hinnad umbes 10 korda. 20.–22. juunil 1992 viidi läbi [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareform]], mille käigus asendati rubla [[Eesti kroon]]iga. Eesti palga- ja hinnatase oli algul väga madal. Eesti kroonile määratud vahetuskurss ergutas väljavedu. Kuna Vene turg oli muutunud peaaegu maksejõuetuks, pöördus Eesti majandus kiirelt [[Läänemaailm|Läände]], eelkõige [[Skandinaavia]]sse. Tekkima hakkasid uued kodumaisel ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted ning riigiettevõtted erastati.<ref name="Eesti 100" />

 

====Keskmine brutokuupalk====

{{Vaata|Eesti keskmine palk}}

Eesti keskmist brutokuupalka arvutab [[Statistikaamet]]. Tasuliikidest kuulub selle alla aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Keskmise brutokuupalga arvutamisel lähtutakse kassapõhisest arvestusest, mis tähendab, et näiteks detsembris teenitud töötasu, mis makstakse välja jaanuaris, kajastub detsembris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub pärast puhkust. Lisaks taandatakse töötajate arv täistööajale, mis tähendab, et kaks osalise tööajaga töötajat loetakse üheks töötajaks.<ref name="mediaan"/>

 

Eesti statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk on teoreetiline väärtus. Keskmist või sellest väiksemat töötasu saab umbes 65% inimestest.<ref>{{netiviide | URL =https://www.stat.ee/16426 | Pealkiri = Keskmise palga kohta korduma kippuvad küsimused (KKK)| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 14.12.2017| Keel = eesti}}</ref>

 

 

Brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses (vastavalt 2109 ja 1914 eurot) ja maakondade lõikes Harju ja Tartu maakondades (vastavalt 1337 ja 1199 eurot).<ref name="2017-124"/>

|}

 

 

Kõige suurem oli keskmine brutokuupalk info ja side alal (1900 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1865 eurot), kõige väiksem aga muudes teenindavates tegevustes (nt juuksuri- ja muud iluteenused ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus), kus keskmine brutokuupalk oli umbes kolm korda väiksem kui IT-alal (617 eurot).<ref name="2/2017"/>

 

2017. aasta II kvartalis oli omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes I kvartaliga –1,7% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 3%.<ref name="stat2017/102"/>

 

==Maksud==

 

Maksuvaba tulu saab arvestada ainult ühe tööandaja juures, kuid seda võib rakendada kuupõhiselt. Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvestatud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, saab tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.<ref name="maks 2018"/>

 

{| class="wikitable" style="text-align:left;"

 

===Taimekasvatus===

 

Kasutatavast põllumajandusmaast oli 69% põllumaa, 31% püsirohumaa ja 1% püsikultuuride pind (viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid jm püsikultuurid). Põllumaa pind kasvas 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 3%.<ref name="2/2017"/>

Piimatoodang oli 2016. aastal 783 200 tonni, mis on umbes sama suur kui 2015. aastal.<ref name="2/2017"/>

 

 

Mune toodeti 2016. aastal 199 miljonit.<ref name="2/2017"/>

 

==Kalandus ==

 

Eesti kalanduses pole viimastel aastatel pea ühegi näitaja osas esinenud suuri muutusi.<ref name="2/2017"/>

==Metsandus ==

{{Vaata|Metsandus}}

Eesti maismaast moodustab mets poole. Levinumad puistud on [[männik]]ud (33% puistute kogupindalast), [[kaasik]]ud (30%) ja [[kuusik]]ud (17%).<ref name="2/2017"/>

 

Ligi 90% Eesti elektrist toodetakse [[põlevkivi]]st. Ülejäänud energia toodetakse [[maagaas]]ist, [[vedelkütus]]test, [[küttepuit|puidust]] ja teistest [[taastuv energiaressurss|taastuvatest energiaallikatest]].<ref name="2/2017"/>

 

 

Põlevkivist toodetakse peale elektrienergia ka [[põlevkiviõli]]. 2016. aastal toodeti põlevkiviõli 740 000 tonni, millest ligi 90% eksporditi. Peamised sihtriigid olid [[Belgia]] (35%), [[Holland]] (31%) ja [[Rootsi]] (13%).<ref name="2/2017"/>

<td>

701</td><td>698</td><td>680</td><td>595</td><td>550</td><td>567</td><td>454</td><td>363</td><td>281</td><td>246</td><td>233</td><td>227</td><td>164</td><td>101</td><td>126</td><td>110</td><td>95</td><td>99</td><td>73</td><td>84</td><td>78</td><td>64</td><td>67</td><td>80</td><td>85

 

==Väliskaubandus==

=== Eksport ===

{{vaata|Eesti eksport}}

2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi euro eest. Enim viidi Eestist välja elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 22%. Järgnesid puit ja puittooted (10%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused tööstustooted (9%). Lõpptarbimise jaotuse järgi (kapitalikaubad, vahetooted ja tarbekaubad) viidi 2016. aastal enim välja vahetooteid, mis moodustasid koguekspordist 53%.<ref name="2/2017"/>

 

 

Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus kogu ekspordis on viimastel aastatel püsinud vahemikus 71–72%. Eesti päritolu toode peamiseks ekspordi sihtriigiks oli Rootsi, kuhu eksporditud kaubast oli 90% Eesti päritolu. Kõige väiksem osatähtsus Eesti päritolu kaupade ekspordis on Venemaal, kuhu eksporditud kaubast oli Eesti päritolu 26%. Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos (97%). Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (91%).<ref name="2/2017"/>

{{viited|allikad=

<ref name="9V68W">[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/DATASTATISTICS/0,,contentMDK:20421402~pagePK:64133150~piPK:64133175~theSitePK:239419,00.html#Europe_and_Central_Asia World Bank 2007]</ref>

<ref name="vk3rw">[http://www.neljas.ee/est/?news=919690&category=9 Eesti Pank: Eesti riigireiting näitab majandusarengu tasakaalustumist], 22. jaanuar 2008</ref>

<ref name="Y23VT">[http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2008/pt0723_SPtolge Standard & Poor´s: Eesti riigireiting kinnitati; seoses majanduse raske maandumise ohuga jääb väljavaade negatiivseks], EESTI PANGA PRESSITEADE, 23. juuli 2008</ref>

<ref name="zTFDH">[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/moodys-eemaldas-ulempiiri-eesti-ettevotete-reitingutelt.d?id=37968071 Moody’s eemaldas ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt], Delfi Majandus, 6. jaanuar 2011</ref>

<ref name="3feRa">[http://www.postimees.ee/1253704/fitch-kinnitas-eesti-riigireitingu-senisel-korgel-tasemel/ Fitch kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel], e24.ee, 3. juuni 2013</ref>

}}