Eesti loodus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
{{See artikkel|räägib loodusest Eestis; ajakirja kohta vaata [[Eesti Loodus]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}}
[[Pilt:Männikjärve raba (2).JPG|thumbpisi|250px|[[Männikjärve raba]] [[Endla looduskaitseala]]l]]
[[Pilt:Päite cliff.jpg|thumbpisi|250px|[[Päite pank]] [[Sillamäe]] lähedal]]
[[Pilt:Tahkuna.jpg|thumbpisi|250px|[[Tahkuna poolsaar]]e tipp [[Hiiumaa]]l]]
''See artikkel räägib [[Eesti]] [[loodus]]est koos siinse [[Eesti kliima|kliima]], maastiku ja veestikuga, siinsetest [[pinnavorm]]idest ning [[elusloodus]]est ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.''
 
15. rida:
 
== Kliima ==
[[Pilt:Vaade Suure Munamäe vaatetornist (Tartes).jpg|pisi|leftvasakul|Vaade [[Suur Munamägi|Suure Munamäe]] vaatetornist]]
{{Vaata|Eesti kliima}}
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. Tänu [[Atlandi ookean]]i ja [[Põhja-Atlandi hoovus]]e mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]].
 
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 &nbsp;°C, Lääne-Eesti saarestikus aga −2...–4 &nbsp;°C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused taanduma ning juulikuu keskmine temperatuur varieerub vahemikus 16,0...17,4 &nbsp;°C.<ref name="kliima" />
 
[[Pilt:Tartu EST climate.svg|thumbpisi|[[Tartu]] [[kliimadiagramm]]]]
Tervikuna on Eestis aasta keskmine temperatuur +5 &nbsp;°C ringis või sellest veidi kõrgemal. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on −5 &nbsp;°C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5&nbsp;°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 &nbsp;°C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18&nbsp;°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).{{lisa viide}}
 
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, 35,6 &nbsp;°C, registreeriti 11. augustil 1992 [[Võru]]s. Külmarekord on 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l mõõdetud −43,5 &nbsp;°C. Jõgevalt saadi 1942. aastal ka madalaim aasta keskmine temperatuur: 1,6 &nbsp;°C. Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus 2008. aastal saadi selleks 8,5 &nbsp;°C.<ref name="b3pjv" />
 
Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk|Aastas sajab keskmiselt]] 550–800 &nbsp;mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] on 80–83%. Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 &nbsp;km kaugusel paiknevas vööndis.<ref name="kliima" /> Mõõdetud sademete maksimum aastas on olnud 1158 &nbsp;mm, kuus 351 &nbsp;mm ja ööpäevas 148 &nbsp;mm.<ref name="Qgt3N" />
 
Nagu teisteski [[Põhjamaad]]es, on erinevus aastaaegade vahel Eestis üsna suur. Lisaks temperatuurierinevustele väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. [[suvine pööripäev|Pikim suvepäev]] kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 min, [[talvine pööripäev|lühim talvepäev]] kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet jagub aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab Eestis 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" />
38. rida:
{| class="sortable wikitable" style="text-align:left"
|+ Eesti maismaa pindala kõlvikuline jaotus 2015. aastal<br>[[statistiline metsainventeerimine|statistilise metsainventeerimise]] järgi<ref name="SMI">Allan Sims, Keskkonnaagentuur: "Andmeanalüüsi metoodika muudatused ja 2015. aasta tulemused"</ref>
!Jrk!!Kõlvik!!Pindala, ha!!Osakaal, %
|-
| style="text-align:right"|1||[[Metsamaa]]||style="text-align:right"|2309400||style="text-align:right"|50,94
54. rida:
| style="text-align:right"|7||- sh [[looduslik rohumaa]]||style="text-align:right"|249400||style="text-align:right"|5,50
|-
| style="text-align:right"|8||Soo <ref group=*>Siin on üksnes [[lagesoo (sootüüp)|lage-]] ja [[Puissoo|puissoodpuissoo]]d. [[Soomets|Soometsad]]ad on metsamaa all.</ref>||style="text-align:right"|221000||style="text-align:right"|4,88
|-
| style="text-align:right"|9||[[Siseveed]]||style="text-align:right"|71500||style="text-align:right"|1,58
|-
| style="text-align:right"|10||Muud [[veekogu|veekogud]]d <ref group=*>Maakondade vahel jagamata veekogud: Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv ja [[Kulje laht]].</ref>||style="text-align:right"|187000||style="text-align:right"|4,12
|-
| style="text-align:right"|11||[[Asustus|Asustusala]]ala||style="text-align:right"|184000||style="text-align:right"|4,06
|-
| style="text-align:right"|12||[[Tee|Teed]]d||style="text-align:right"|64800||style="text-align:right"|1,43
|-
| style="text-align:right"|13||[[Trass|Trassid]]id||style="text-align:right"|65300||style="text-align:right"|1,44
|-
| style="text-align:right"|14||[[Karjäär (mäendus)|Karjäärid]]||style="text-align:right"|22100||style="text-align:right"|0,49
74. rida:
 
=== Metsad ===
[[Pilt:Pine forest in Estonia.jpg|thumbpisi|[[Harilik mänd]] on [[Eesti]] ainus looduslik [[Mänd (perekond)|männiliik]] ning levinuim puu [[mets]]ades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast.]]
{{Vaata|Eesti metsad}}
 
83. rida:
=== Niidud ja loopealsed ===
{{Vaata|Eesti niidud ja loopealsed}}
[[Pilt:Tänassilma jõgi1.jpg|thumbpisi|220px|[[Tänassilma jõgi]] [[Viljandi]] lähedal]]
[[Niit|Niidud]] on [[rohumaa]]d, mida kasutatakse põhiliselt [[heinamaa]]na, vahel ka [[karjamaa]]na. Eesti praegustest niitudest on enamik kujunenud endistele [[metsamaa|metsa]]- või [[põllumaa]]dele.
 
Suur osa Eesti niitudest, eriti [[Lääne-Eesti]]s, on [[puisniit|puisniidud]]. Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama. Puisniidud on erakordselt liigirikkad. [[Läänemaa]]l asuval [[Laelatu puisniit|Laelatu puisniidul]] loendati 1 m&sup2;² suurusel alal [[2000]]. aasta suvel 76 liiki [[rohttaim]]i, mis on [[Põhja-Euroopa]] rekord.
 
Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata [[luhaniit|luha]]- ehk [[lamminiit]]e. Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt iga-aastaste perioodiliste [[üleujutus]]te tõttu, mis setitavad niidule orgaanilisi ja mineraalaineid, aidates kaasa mullaviljakuse tõusule.
96. rida:
Mereäärsetel rannaniitudel on paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealad. Karjatamise ja niitmise lakkamisel rannaniidud hääbuvad: peaaegu kogu rannaniidule võib 5–10 aasta jooksul levida pilliroog.
 
[[Pilt:Kõnnu Suursoo winter.jpg|thumbpisi|leftvasakul|[[Kõnnu Suursoo]] talvel ([[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala]])]]
=== Sood ===
{{Vaata|Eesti sood|Eesti soode loend}}
107. rida:
 
== Pinnamood ==
[[Ida-Euroopa lauskmaa]] osana on Eesti madal ja tasane ala, mille pinnamoele on iseloomulikud [[kõrgustik]]ud ilma kõrgemate [[mägi|mägedeta]] ja [[lavamaa]]d [[madalik]]e, [[nõgu]]de ja [[orund]]itega. Koos [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] ja teiste [[paljand]]itega moodustavad need Eesti reljeefi suurvormid.
 
=== Mäed ===
{{Vaata|Eesti mägede loend}}
Eesti suurima [[absoluutne kõrgus|absoluutse kõrgusega]] mägi on [[Suur Munamägi]], mis ulatub 318 meetrit üle merepinna, [[suhteline kõrgus|suhtelise kõrguse]] poolest on aga kõrgeim [[Vällamägi]] (kõrgus merepinnast 304 &nbsp;m, jalamilt tippu 84 &nbsp;m). Seega võib öelda, et tegelikult ei leidu Eestis ainumastki [[mägi|mäge]] – on ainult [[küngas|künkad]].
 
=== Mandrijäätekkelised pinnavormid ===
117. rida:
 
=== Pangad ja paljandid ===
[[Pilt:Härma mäemine müür.JPG|thumbpisi|240px|[[Härma Mäemine müür]] ehk Keldri müür on oma 43 meetriga Eesti kõrgeim [[devon]]i [[liivakivi]][[paljand]].]]
{{Vaata|Eesti pankade loend}}
1999. aastal korraldas ajakiri [[Loodus (ajakiri)|Loodus]] küsitluse "33 Eesti populaarsemat loodusmonumenti". Tohutu ülekaaluga ja ligi 80% vastanute häältega võitis esikoha [[Põhja-Eesti pank]]. Teisele kohale pääses [[Taevaskoda]] ja kolmandale [[Kaali meteoriidikraater]]. Nõnda võib klindiastanguid ja liivakivipaljandeid tõesti kahtluseta Eesti eluta looduse [[sümbol]]iteks pidada.
 
[[Balti klint]]i, mis on Eesti piires tuntud kui Põhja-Eesti paekallas, püütakse esitada ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. See mööda klindiserva kulgev umbes 1600 &nbsp;km pikkune [[Paleosoikum]]i [[settekivim]]itest koosnev [[järsak]] saab alguse [[Rootsi]]s [[Öland]]i saarel ja ulatub [[Laadoga]] järveni [[Venemaa]]l. Kõrgeim koht paikneb [[Ontika pank|Ontikal]], kus pank tõuseb 56 meetrit üle merepinna.
 
Põhja-Eesti pank ei ole aga Eestis ainuke omasugune. Siin paljanduvad ka [[Siluri klint]] Lääne-Eesti saartel ja Devoni punakast liivakivist kaldakaljud mitmel pool Lõuna-Eestis.
130. rida:
Enamik Eesti [[rändrahn]]udest paikneb Põhja-Eestis. Eriti arvukalt on neid [[Lahemaa]]l. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]]. Need kaks kuuluvad suuruse alusel hiidrahnude sekka, mille hulka arvatakse rändrahnud ümbermõõduga üle 25 meetri. Kokku on Eestis selliseid teada 87{{lisa viide}} ning suurem osa neist on võetud ka [[Looduskaitse|kaitse alla]]. Suuri rahne, mille ümbermõõt jääb vahemikku 10–25 meetrit, on Eestis umbes tuhatkond. Väiksemate rahnude hulk on aga juba praktiliselt loendamatu.
 
Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt [[rabakivi]]d. See ei peegelda siiski nende päritolupiirkonna [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbi]] keskmist koostist. Rabakivis on säilinud tardumisjärgne ristsuunaline [[lõhelisus]], mis tuleneb hilisema [[Moone (geoloogia)|moonde]] puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse tõttu oli [[liustik]]ul rabakivitahukaid lihtsam lahti murda ja Eestisse tuua. Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad [[Pegmatiit|pegmatiidist]], [[Gneiss|gneisist]], [[Migmatiit|migmatiidist]], [[Graniit|graniidist]] ja [[Gneissbretša|gneissbretšastgneissbretša]]st.
 
<gallery>
140. rida:
 
== Veestik ==
[[Pilt:Fifth Season Kuusekaara Soomaa.jpg|thumbpisi|250px|"Viies aastaaeg" [[Kuusekäära]]l [[Soomaa rahvuspark|Soomaa rahvuspargis]].]]
Tänu parasvöötme kliimale ja tasasele pinnamoele on Eestis palju väikseid siseveekogusid. Kuna iga-aastane sademete hulk ületab keskmiselt 200–300 &nbsp;mm-iga aurumist, siis peab ülejääv vesi ära voolama jõgede kaudu või talletuma järvedes ja rabades.
 
Eesti Vabariigi Veeseaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruse järgi eristati Eestis kolme [[vesikond]]a ja kaheksat alamvesikonda. Nendeks vesikondadeks on [[Lääne-Eesti vesikond|Lääne-Eesti]], [[Ida-Eesti vesikond|Ida-Eesti]] ja [[Koiva vesikond]] ning alamvesikondadeks [[Viru alamvesikond|Viru]], [[Peipsi alamvesikond|Peipsi]], [[Võrtsjärve alamvesikond|Võrtsjärve]], [[Harju alamvesikond|Harju]], [[Matsalu alamvesikond|Matsalu]], [[Pärnu alamvesikond|Pärnu]], [[Läänesaarte alamvesikond|Läänesaarte]] ja [[Pandivere põhjavee alamvesikond]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12769937&id=768167 Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine] Riigi Teataja</ref>
148. rida:
{{Vaata|Eesti jõed|Eesti jõgede loend}}
 
Eesti [[jõgi|jõgedevõrk]] kujunes viimase jääaja lõppedes (üle 10 000 aasta tagasi) [[mandrijää]] taandumise järel.
 
Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: [[vooluveekogu]]sid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 &nbsp;km. Vooluvetevõrk on kõige hõredam [[Pandivere kõrgustik]]ul ja saarte rannikualadel, kõige tihedam [[Põhja-Eesti]]s.
 
Kõige veerohkemad jõed on [[Narva jõgi]], [[Emajõgi]], [[Pärnu jõgi]] ja [[Kasari jõgi]]. Pikimad on [[Võhandu jõgi|Võhandu]], [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ja [[Põltsamaa jõgi]].
164. rida:
! colspan="1" align="center" valign="bottom" | Pikkus km
! colspan="1" align="center" valign="bottom" | Jõgikond km²
! colspan="1" align="center" valign="bottom" | Langus &nbsp;m
|- align="right" valign="top"
| 1.
284. rida:
{{Vaata|Eesti järved|Eesti järvede loend}}
 
Eestis on üle [[Eesti järvede loend|1400 järve]], millest enamik on väga väiksed. Suuremad on [[Peipsi järv]] (2611 &nbsp;km²; koos [[Pihkva järv|Pihkva]] ja [[Lämmijärv]]ega 3555 &nbsp;km²) idapiiril ja [[Võrtsjärv]] (270 &nbsp;km²) Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on [[Rõuge Suurjärv]] (38 &nbsp;m).
 
Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvepiirkonnad asuvad [[Kagu-Eesti|Kagu-]] ja [[Lõuna-Eesti]]s. [[Lääne-Eesti|Lääne-]] ja [[Kesk-Eesti]]s on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.
298. rida:
| align="left" | 3508,9
| align="left" | 3537,6
| align="left" | 15,3 || jagatud [[Venemaa]]ga, 1570 &nbsp;km² jääb Eesti territooriumile
|-
| 2. || [[Võrtsjärv]]
308. rida:
| align="left" | 102,3
| align="left" | 106,9
| align="left" | 15,0 || jagatud Venemaaga, 40 &nbsp;km² jääb Eesti territooriumile
|-
| 4. || [[Ülemiste järv]]
407. rida:
{{Vaata|Eesti jugade loend}}
 
Eesti põhjarannikul [[Paldiski|Paldiskis]]s ja [[Narva|Narvas]]s on üle ühemeetrise kõrgusega jugasid ja kaskaade kokku teada 33, neist enamik paikneb väiksematel ojadel.<ref name="pWB3Q" /> Suurim juga Eestis on [[Narva juga]], mille astangud on tänapäeval paraku [[Narva hüdroelektrijaam|hüdroelektrijaama]] rajamise tõttu [[1957]]. aastal kuivaks jäänud. Kõrgeima joa tiitlit kannab aga kunstlikult tekitatud, kuivenduskraavi suudmes asuv [[Valaste juga]], mis langeb alla [[Ontika pank|Ontika pangal]]t.<ref>{{netiviide | URL = http://www.klint.envir.ee/klint/est/17.html | Pealkiri = Ida-Viru klindilõik | Väljaanne = Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol | Aeg = 2008 | Väljaandja = Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) | Kasutatud = 27.06.2018 }}</ref>
{| class="wikitable sortable"
|+'''Kõrgeimad joad'''<ref name="0sd2F" />{{lisa viide}}
447. rida:
 
== Saared ==
[[Pilt:Shipwreck.jpg|thumbpisi|Paadivrakk [[Saaremaa]]l.]]
{{Vaata|Eesti saared|Eesti saarte loend}}
 
481. rida:
 
== Mullastik ==
[[Pilt:Gleistunud rähkmuld- mullaprofiil.JPG|pisi|[[Gleistunud muld|Gleistunud]] [[rähkmuld|rähkmulla]] [[mullaprofiil]]. Pilt on tehtud Harju maakonnas [[Kose vald|Kose vallas]].]]
{{Vaata|Eesti mullastik}}
Eesti ala nüüdisaegsete muldade areng algas pärast [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] lõppemist esimeste taimede ilmumisega.
 
Üldiselt on [[Eesti mullastik]] suhteliselt mitmekesine. See on tingitud vaheldusrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, vee-oludest jne. Suurtes piirides kõigub isegi pinnakatte paksus, mis ulatub paetasandikel vaid mõne sentimeetrini või puudub hoopis, Põhja- ja Kesk-Eestis on aga enamasti 2–3 meetrit, Lõuna-Eesti tasandikel 5–10 meetrit ning kuhjelistel kõrgustikel ja mattunud ürgorgudes võib ulatuda isegi üle 100 meetri.<ref name="pTatV" />
494. rida:
Eesti [[floora]] on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid [[soontaimed|soontaimi]] 1440 [[liik (bioloogia)|liiki]] ja [[sammaltaimed|samblaid]] 525 liiki.
 
[[Endeem|Endeemsetest]]setest taimeliikidest kasvab Eestis [[saaremaa robirohi]] ja [[eesti soojumikas]].
 
;Vaata ka
507. rida:
*[[Eesti kaheiduleheliste nimestik]]
 
[[Pilt:Europäischer Nerz.jpg|thumbpisi|Eesti on üks väheseid riike, kus võib veel kohata väljasuremisohus [[Naarits|euroopa naaritsat]].]]
 
== Loomastik ==
513. rida:
Eesti [[fauna]]t võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes samal laiuskraadil asuvate ja sama suurte aladega on see üks liigirikkamaid. Selle põhjuseks on Eesti asend paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril), kes esinevad küll sagedasti põhja-, lääne-, või idapoolsetel naaberaladel aga tihti ainult ühel nendest.
 
Praegune loomastik kujunes välja peamiselt pärast viimast jääaega.
 
=== Imetajad ===
520. rida:
 
Euroopa mastaabis paistab Eesti silma [[kiskjalised|kiskjaliste]] ([[hunt]], [[karu]], [[ilves]], [[saarmas]], [[kärp]], [[kährik]] jt) suhteliselt suure arvukuse poolest.
[[Pilt:European roller.jpg|leftvasakul|200px|thumbpisi|[[Siniraag]] on [[I kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|Eestis I kategooria looduskaitsealune liik]].]]
 
=== Linnud ===
528. rida:
=== Kahepaiksed ===
{{Vaata|Eesti kahepaiksed}}
[[Kahepaiksed|Kahepaikseid]] elab Eestis 11 liiki. Nende seas on arvukamad ja laiema levikuga [[harilik kärnkonn]], [[rohukonn]], [[rabakonn]] ja [[tähnikvesilik]]. Haruldased ning ühtlasi ka range kaitse all on [[juttselg-kärnkonn]] (ehk kõre), [[rohe-kärnkonn]] ning [[harivesilik]].
 
=== Roomajad ===
534. rida:
[[Roomajad|Roomajatest]] on Eestis esindatud [[arusisalik]], [[kivisisalik]], [[vaskuss]] [[sisalikud|sisalike]] ning [[rästik]] ja [[nastik]] [[maod|madude]] seast. Rästik on ainuke [[mürkmadu]].
 
[[Pilt:Platichthys flesus Vääna-Jõesuu in Estonia.jpg|pisi|[[Vääna-Jõesuu]] rannikumere [[lest]].]]
=== Kalad ===
{{Vaata|Eesti kalade süstemaatiline nimestik}}
546. rida:
== Looduskaitse ==
{{Vaata|Eesti looduskaitse}}
[[Pilt:Bufo viridis (Marek Szczepanek).jpg|thumbpisi|Lisaks [[juttselg-kärnkonn]]ale kuulub Eestis elavatest kahepaiksete liikidest [[I kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|I kaitsekategooriasse]] ka pildil olev [[rohe-kärnkonn]].]]
[[Pilt:Hommik Viru rabas.jpg|pisi|[[Viru raba]] [[matkarada]] päikesetõusul. Matkaradu rajatakse nii õppe- ja rekreatiivsetel eesmärkidel kui ka looduskaitselistel põhjustel.]]
Esimesed Eestis [[looduskaitse]] alla võetud liigid olid 24 taimeliiki, mille kaitseks võeti [[12. mai]]l [[1936]] vastu Looduskaitse seadus. Keelati nende liikide kogumine, hävitamine ja meelega kahjustamine kogu riigis, sõltumata maa omandivormist. Sama aasta 4. novembril lisati nimekirja [[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'') ja [[harilik talvik|talvik]] (''Chimphila umbellata''), mille puhul keelati taimede müük ja nendega kauplemine. Lisaks asuti kaitsma mõningaid kaitstavate liikide esinduslikumaid kasvukohti (näiteks [[jugapuu]]de kaitseala Hiiumaal, mis paikneb tänapäeval [[Tahkuna looduskaitseala]] keskmes).<ref name="f7V86" />
 
561. rida:
Eesti ja ühtlasi kogu [[Baltimaad|Baltikumi]] vanim [[kaitseala]] on [[Vilsandi rahvuspark]]. Seal tehti esimesi samme [[Vaika saared|Vaika saartel]] pesitsevate lindude kaitseks juba [[1906]]. aastal ning [[14. august]]il [[1910]]. aastal kuulutati need saared loodusreservaadiks.<ref name="eHcCp" />
 
31. detsembril 2008 oli Eestis kokku 3442 kaitstavat loodusobjekti, mille seas oli 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala ja 5 rahvusparki.<ref name="gg5jB" />
 
== Viited ==
611. rida:
*Kalle Suuroja: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2047_2042.html "Joad ja joastikud mühavad suurvee ajal"] [[Eesti Loodus]], september 2007
*Igor Tuuling: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2511 "Kuidas on tekkinud Balti klint?"] Eesti Loodus, september 2008
 
[[Kategooria:Eesti loodus| ]]