Ladina kiri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga 'Kategooria:Kiri' Märgised: Asendamine Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 149.200.92.56 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}}
{{See artikkel| räägib kirjasüsteemist; kirjastiilide rühma kohta vaata artiklit [[Antiikva]]}}
'''Ladina kiri''' on [[kirjasüsteem]], mis oli algselt kasutusel [[ladina keel]]e ülesmärkimiseks.
Tänapäeval kasutatakse ladina kirja variante sadade erinevate [[keel (keeleteadus)|keel]]te ülesmärkimiseks ning on ta on nüüd saanud maailma kõige levinumaks kirjasüsteemiks. Ka [[eesti keel]]e ülesmärkimiseks kasutatakse ladina kirja varianti.
Ladina kiri põhineb [[ladina tähestik]]ul, kuid sellele on aja jooksul ja erinevate keelte ülesmärkimiseks lisandunud hulgaliselt täiendusi: [[ligatuur (kiri)|ligatuurid]] (W, Æ, Œ, ß jmt), [[diakriitik]]ud (Å, Č, Ų, Õ jmt), [[digraaf]]id (IJ, LL), modifikatsioonid (J, Ø, Ð, Ə jne) ning isegi laenud teistest kirjadest (Þ).
Ladina [[täht (kiri)|täht]]edel on tänapäeval kaks kuju: [[suurtäht|suurtähed]] (majusklid) ja [[väiketäht|väiketähed]] (minusklid). Erinevates [[kirjastiil]]ides võib tähemärkide kuju suuresti erineda.
Ladina kirja kirjutatakse tänapäeval vasakult paremale. [[Sõna]]de eristamiseks kasutatakse tänapäeval [[sõnavahe]]sid. Samuti on kasutusel [[kirjavahemärgid]].
Ladina kiri kuulub [[tähtkiri|tähtkirjade]] hulka ning on üldpõhimõtetelt [[häälikkiri]] (täpsemalt [[konsonantvokaalkiri]]). Tähed on igas ladina kirja kasutavas keeles tähistanud algselt enamasti häälikuid või häälikuühendeid; ühte häälikut võidakse tähistada ka mitme erineva tähe või [[täheühend]]iga. Aja jooksul toimunud [[häälikumuutus]]te tõttu ning mõningatel teistel põhjustel on tähtede ja häälikute vaheline vastavus sageli tinglik.
Ladina kiri ei ole universaalne kõigi keelte jaoks. Samu tähti kasutatakse eri keeltes sageli eri häälikute tähistamiseks, mistõttu pole võimalik ladina kirja lugeda ilma vastava keele [[õigekiri|õigekirja]]reegleid tundmata.
== Ajalugu ==
[[Pilt:Latin alphabet world distribution.png|pisi|Kaardilt on näha, millistes riikides kasutatakse ladina kirja. Tumerohelisega on märgitud riigid, kus kasutatakse ametlikult ainult ladina kirja, helerohelisega riigid, kus on kasutusel ka muud kirjad]]
Vanimad teadaolevad ladina kirja mälestised pärinevad [[7. sajand eKr|7. sajandist eKr]]) (pealdis hõbenõul [[Praeneste]]s jm).
Antiikaja ajalootraditsiooni kohaselt tõid kirja [[Latium]]isse [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande]] teisel poolel eKr kreeklased [[Peloponnesos]]elt, kes asusid elama [[Palatinuse küngas|Palatinuse künkale]] keset tulevast [[Rooma]]t. Itaaliast pole tollase kirja jälgi leitud; Kreekas oli tollal kasutusel [[lineaarkiri]] (silpkiri).
[[18. sajand]]il tekkis hüpotees, et ladina kiri pärineb [[etruski kiri|etruski kirjast]]. [[19. sajand]]il tuldi välja oletusega, et ladina kiri on pärit [[Cumae]]st (kreeka Kyme; [[Napoli]] lähedal): see linn oli alates [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] üks suuremaid kreeka linnu Itaalias). Tänapäeval on levinud seisukoht, et [[latiinid]] võtsid [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] kirja üle [[etruskid]]elt ([[etruski kiri|etruski kirja]] 26 [[täht (kiri)|tähest]] võeti üle 21) ja etruskid omakorda võtsid kirja üle [[Cumae]]st ([[Cumae kiri]], [[läänekreeka kiri]]).
Arheoloogia andmetel oli juba 2. aastatuhandel eKr Kreeka ja Itaalia vahel pidev läbikäimine, nii et kreeka tähtkiri, mis tekkis arvatavasti 9.–8. sajandil eKr, võis Latiumisse jõuda ka teisiti kui Cumae kaudu. Näiteks oli Rooma lähedal kreeka kultuuriga [[Gabii]] linn, kus antiikpärimuse järgi tulevased Rooma linna rajajad [[Romulus]] ja [[Remus]] omandasid kirjaoskuse. Kreeka tähtkiri arenes Itaalia territooriumil aeglaselt. Ladina kirjale omane kirjakuju kujunes välja 3.–4. sajandiks eKr.
Arhailises ladina tähestikus oli 21 tähte: A B C D E F Z H I K L M N O P Q R S T V X.
Täht [[Z]], mis tähistas kreeka häälikut /dz/, säilis traditsioonilisena tähestiku seitsmenda tähena, kuigi ladina keeles seda häälikut pole. Selle tähe olevat tähestikust ära kaotanud [[vabakslastu]] [[Spurius Carvilius Ruga]], kes avas esimese tasulise kooli.
Täht [[C]] tähistas [[helitu häälik|helitu]]t häälikut /k/ ja [[heliline häälik|helilist]] [[velaar]]i /g/. Sellest annavad veel tunnistust lühendid ''C.'' (''[[Gaius (eesnimi)|Gaius]]'') ja ''Cn.'' (''[[Gnaeus]]'') ning raidkirjadel olevad sõnakujud, näiteks ''CRATIA'' (''gratia''). [[Ruga]] olevat lisanud C-tähele [[diakriitiline märk|diakriitilise]] kriipsu, et eristada häälikuid /k/ ja /g/. Alles hiljem hakati uut märki pidama eraldi täheks [[G]]. Tekkis klassikaline ladina tähestik kujul: A B C D E F (G) H I K L M N O P Q R S T V X.
Uued muudatused tehti pärast seda, kui [[146 eKr]] oli Kreeka vallutatud ning [[Rooma riik]]i inkorporeeritud ning tekkis suurem vajadus kreeka nimesid ja võõrsõnu ladina kirjas edasi anda. Kreeka [[üpsilon]], mida roomlased kasutasid etruskide eeskujul U/V kujul muuhulgas kreeka Y edasiandmiseks, laenati kreeka kirjast veel kord kujul [[Y]] ning reserveeriti kreeka Y edasiandmiseks. Ühtlasi laenati veel kord täht Z hääliku /dz/ märkimiseks. Seekord pandi ta tähestiku lõppu: ζώνη ''zona'' ('vöö, tsoon').
Hilisantiikajal kujunes ladina tähtede arvuks seega 23: A B C D E F G H I K L M N O P Q R S T V X Y Z. Keskajal tõlgendati seda nii, et ladina tähtede arv paikneb heebrea tähtede arvu (22) ja kreeka tähtede arvu (24) vahel, mis sümboliseerib seda, et keskaegne ladinakristlik kultuur on nii heebrea kui ka kreeka kultuuri pärija.
Antiik- ja keskajal tähistasid tähed [[I]] ja [[V]] nii täishäälikuid [i] ja [u]) kui ka poolvokaale ([j] ja [v]; viimast hääldati sarnaselt tähega ''w'' inglise sõnas ''water''). Alles renessansiaja reformid, mille algatasid Itaalias [[Leon Battista Alberti]] ja [[Gian Giorgio Trissino|Trissino]] ning Prantsusmaal [[Geoffroy Tory]] ja [[Louis Meigret]] võeti kasutusele täiendavad tähed [[J]] ja [[U]]. Ka [[Ligatuur (kiri)|ligatuur]] [[W]] tuli eraldi tähena käibele alles pärast keskaega.
Nii kujunes tänapäeval tuntud 26-täheline [[ladina tähestik]]:
: [[A]], [[B]], [[C]], [[D]], [[E]], [[F]], [[G]], [[H]], [[I]], [[J]], [[K]], [[L]], [[M]], [[N]], [[O]], [[P]], [[Q]], [[R]], [[S]], [[T]], [[U]], [[V]], [[W]], [[X]], [[Y]], [[Z]].
: a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u, v, w, x, y, z.
==Levik==
Kuni [[9. sajand]]ini kasutati ladina kirja vaid [[ladina keel]]es kirjutamiseks. Varasemast ajast on teada vaid üksikuid näiteid ladina kirja kasutamise kohta mõne teise keele ülesmärkimiseks.
Esimesed ladina kirjas kirjutatud [[inglise keel|ingliskeelsed]] tekstid pärinevadki 9. sajandist. Esimesed eesti keeles kirjutatud tekstid pärinevad [[16. sajand]]ist.
Ladina kirja hakati hiliskeskajal järk-järgult ja eri variantides kasutama peaaegu kõigi [[Lääne-Euroopa]]s kõneldavate keelte jaoks. [[Põhjamaad]]es vahetas ladina kiri välja seal varem kasutusel olnud [[ruunid|ruunikirja]].
Koos maadeavastamise ja koloniseerimisega [[16. sajand|16.]] ja [[17. sajand]]il levisid Euroopas kõneldavad keeled ja nende kirjutamiseks kasutatavad ladina kirja variandid kõigile mandritele.
Tänapäeval kasutatakse ladina kirja variante ligi 500 keele kirjutamiseks.
==Vaata ka==
*[[Ladina tähestik]]
*[[Eesti tähestik]]
*[[Inglise tähestik]]
== Välislingid ==
Unicode'i koodikaardid:
*[http://www.unicode.org/charts/PDF/U0000.pdf Basic Latin] (pdf)
*[http://www.unicode.org/charts/PDF/U0080.pdf Latin-1 Supplement] (pdf)
*[http://www.unicode.org/charts/PDF/U0100.pdf Latin Extended-A] (pdf)
*[http://www.unicode.org/charts/PDF/U0180.pdf Latin Extended-B] (pdf)
*[http://www.unicode.org/charts/PDF/U1E00.pdf Latin Extended Additional] (pdf)
*[http://unicode.e-workers.de/index.php HTML-Entity]
[[Kategooria:Kiri]]
| |||