Vikipeedia

Eesti kommunistliku liikumise ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
P Korrastasin skripti abil viiteid
Märgis: tekstilink teise vikisse
13. rida:
Sotsiaaldemokraatia vasakpoolne liikumine [[marksism]] hakkas Eestis poolehoidu võitma [[19. sajand]]i lõpul, kui asutati marksistlikke ringe. 20. sajandi algul hakkas ka VSDTP Eestis oma allorganisatsioone moodustama suuremates tööstuslinnades Tallinnas, [[Narva]]s, Tartus ja [[Pärnu]]s.
 
Nõukogudeaegse versiooni kohaselt oli Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise, eriti selle VSDTP-le orienteeritud Tallinna komitee tekkes silmapaistev osa Mihhail Kalininil, kes [[1901]]–1904 töötas Tallinnas, [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehastes]]. Omaenda andmeil oli ta [[Dvigatel]]i tehases aastatel [[1902]]–1904 ainus [[venelane]] tehases. 1902 ühinesid Tallinna töölisringid Kalinini juhtimisel<ref>Kaido Jaanson,name="LCN6F" [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Algus_TUNA2005_1.pdf Algus ehk see see nõndanimetatud Esimene Vene revolutsioon], Tuna, 2005 nr 1</ref> sotsiaaldemokraatlikku organisatsiooni, mille eesotsas oli [[Tööliste Keskring]], mis oligi VSDTP Tallinna organisatsiooni aluseks.
 
1903. aastal tekkisid VSDTP grupid tööstusettevõtetega linnades Tartus ja Narvas ning seejärel Pärnus. [[1904]]. aasta lõpul moodustati [[VSDTP Tallinna komitee]], mis rajas sideme [[VSDTP KK Välismaa Büroo]], [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja [[Riia]] sotsiaaldemokraatidega, Eestis moodustatud sotsiaaldemokraatlikud organisatsioonid moodustati Venemaa VSDTP allorganisatsioonidena. [[1905. aasta revolutsioon]]i eel kuulus nendesse 250 sotsiaaldemokraati.
32. rida:
Poliitiline aktiivsus taastus alles pärast 1910. aastaid, kui [[Peterburi kubermang]]u kuulunud [[Narva]]s asutati [[Jaan Anvelt]]i poolt töölisajaleht [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]]. Ajalehe Kiir ümber koondunud VSDTP V. [[Lenin]]i (bolševike) suuna pooldajad omasid tihedaid sidemeid [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja ka [[VSDTP bolševike fraktsioon]]iga [[Riigiduuma#Ajalugu|Riigiduuma]]s.
 
[[28. juuni|28.]] (15. [[vkj]]) juunil [[1914]] peeti Narva lähistel [[Paemurru]] metsas VSDT(b)P Eesti organisatsioonide [[Narva konverents]]il otsustati luua üle-eestiline organisatsioon ilma [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|menševiketa]] ning asuti võitlema [[natsionalism]]iga ja eraldumispüüetega sotsiaaldemokraatlikus liikumises<ref>[http://www.philipp-bittner.com/Bse/STRU-YA/3018.htm ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА, Эстония (Ээсти НСВ). VI. Коммунистическая партия Эстонии], Большая советскаяname="AEYvt" энциклопедия</ref>.
 
1916. aastal moodustati VSDT(b)P Tartu (Komitee)organisatsiooni juhtorgani baasil ajutine VSDTP Eesti organisatsioonide keskus, 1916. aasta oktoobris moodustati [[VSDT(b)P Tartu komitee]] baasil VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide büroo, kuhu kuulusid Tartu komitee liikmed: [[Kazimir Rimša]] (Rimscha) (büroo esimees), Vladas Rekašius<ref>[http://slovari.yandex.ru/~%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%91%D0%A1%D0%AD/%D0%A0%D0%B5%D0%BA%D0%B0%D1%88%D1%8E%D1%81%20%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B0%D1%81%20%D0%92%D0%B8%D0%BD%D1%86%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87/ Рекашюсname="068VS" Владас Винцович], Большая советская энциклопедия</ref> (büroo sekretär), Aleksander Blaufeld<ref>[http://lists.memo.ru/d4/f350.htm Блауфельдname="NkMxM" Александр Иванович]</ref>, А. Sisask, K. Jeremejev.
 
== Eesti kommunistid 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i aegu ==
{{vaata|Märtsirevolutsioon}}
[[Pilt:Jaan Sihver.png|pisi|Jaan Sihver]]
{{kas|[[9. märts]] (1. aprill vkj)}} [[1917]] valiti [[VSDT(b)P Tallinna komitee]] (''Ревельский комитет РСДРП(б)''). VSDTP Eesti filiaali [[VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee]] (''Северо-Балтийский областной комитет РСДРП(б)'') esimeheks sai [[Julius Rossfeldt]] ja asetäitjaks [[Ivan Rabtšinski]], liige oli [[Stepan Papkov]]<ref>[http://www.podol.ru/w/doku.php/podolsk:podolsky_rabochy:history «Подольскийname="0IPO8" рабочий»]</ref>. Pleenumite vaheajal juhtis selle tegevust [[VSDT(b)P Põhja-Balti büroo]] (''Северо-Балтийская бюро РСДРП(б)'').
 
VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee organiseeris lisaks töölissaadikute nõukogudele ka [[Eestimaa Maatameeste Nõukogu]] ja [[Eestimaa Maatameeste Keskbüroo]] (''Центральное бюро безземельных Эстоний''), mille juhiks sai [[Jaan Sihver]] <ref>[http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn name=030314&page=205&format=htmlЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА], Большая советская"UtFLT" энциклопедия.</ref>. Suuremates tööstusettevõtetes moodustati samuti [[VSDT(b)P]] komiteed (vt [[Engelbert Strauch]]).
 
1917. aasta märtsis toimunud VSDT(b)P komiteede ja organisatsioonide loomise järjeks oli [[29. märts|29.]]–[[30. märts|30.]] (<small>16.–17. vkj</small>) aprillil 1917 toimunud [[I VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide kongress]], milles osales 23 parteiorganisatsiooni ([[VSDT(b)P Rakvere komitee]]).
 
VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee nimetati [[VSDT(b)P Eestimaa komitee]]ks (Эстляндский комитет РСДРП(б)). Valiti ka [[VSDT(b)P Eestimaa oblasti büroo]] (Эстляндское областное бюро РСДРП(б)) koosseisus [[Jaan Anvelt]], Vladimir Velman<ref>[http://slovari.yandex.ru/dict/revoluc/article/rea/rea-0366.htm Деятели революционного движения в России. Вельман Владимирname="H8WCS" Иванович]</ref>, I. Jegorov, [[Hendrik Suuder]] ja [[Johannes Heintuk]].
 
== Eesti kommunistid 1917. aasta kaksikvõimu aegu ==
68. rida:
[[28. november|28. novembril]] 1917 kuulutas [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Praktilist mõju sel sammul ei olnud.
 
Detsembris 1917 kuulutas [[Naissaar]]el paiknenud 90 [[madrus]]ega [[garnison]]i välja [[Naissaare Nõukogude Vabariik|Naissaare Nõukogude Vabariigi]]<ref>[http://www.postimees.ee/171107/esileht/ak/296083_1.php?eesti-iseseisvuse-motte-areng-ja-punamadruste-naissaare-vaba-riik Eestiname="TeSKV" iseseisvuse mõtte areng ja punamadruste Naissaare Vaba Riik]</ref><ref>[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria name=artiklid&action=loe&artikkel_id=2092"0oaFj" Naissaare nõukogude vabariik – 92 aastat]</ref>.
 
Detsembris 1917 alustasid bolševikud ka maa natsionaliseerimist, 10. detsembril suundusid Tallinna punakaartlaste salk [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]]i juhtimisel [[Püssi mõis]]a selle natsionaliseerimiseks ja mõisamaade kollektiviseerimiseks. Mõis konfiskeeriti ning anti kohaliku mõisakomitee valdusse. 11. detsembril viidi läbi mõisa tagasivõtmine, mille käigus tapeti M. Aitsam ja R. Imberg ja J. Kalmus, kes maeti 22. detsembril Tallinnas pidulikult.
74. rida:
1917. aastal toimunud [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel, millel osalesid ka Eestis paiknevate Venemaa sõjaväeosade sõdurid, said [[bolševikud]] 40,4% häältest ning Asutavasse kogusse valiti Jaan Anvelt, [[Rudolf Vakman]], [[Hans Pöögelmann]] ja [[Ivan Rabtšinski]], kes kõik kuulusid VSDT(b)P Eesti organisatsioonidesse ning [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu]] [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomiteesse]]. Mitte ühelgi valmisel kogu maailmas ei ole kommunistid vabadel valimistel saanud suuremat toetust kui 1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu#Valimistulemused|Asutava Kogu valimistel Eestis]].
 
[[31. jaanuar]]il [[1918]] saatis [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] selle linnavolikogu laiali ning võttis tema funktsioonid endale. Linnavalitsust nad siiski üle võtta ei jõudnud<ref>[http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action name=news&nid=1718&lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918], Pealinn,"59Ziy" 27.02.2008</ref>.
 
12. jaanuaril 1918 toimus Tallinnas I Eesti Sotsialistlike Sõjaväelaste kongress, millel valiti ka [[Sotsialistline Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlike sõjaväelaste nõukogu]], mille esimeheks valiti bolševik [[Gustav Kudeberg]] ning nõukogusse ka [[Viktor Kingissepp]]. Nõukogu võttis vastu otsuse [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi, rahvavaenulike asustuste laialisaatmiseks.
 
[[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] {{kas|avaldas}} [[1. veebruar]]il (19. jaanuaril vkj) [[1918]] [[Eesti Töörahva Kommuun]]i Konstitutsiooni projekti, mille kohaselt kuulus ETK autonoomse oblastina [[Vene SFNV]] koosseisu <ref>[http://kimo.univ.kiev.ua/WW/18.htm Боротьба Радянської Росії за нейтралізацію прибалтійських держав після 1 світовоїname="LmGVh" війни]</ref>.
 
== Eesti kommunistid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i aegu ==
88. rida:
[[24. veebruar]]il 1918 enne Tallinna langemist Saksa vägede kätte põgenesid Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmed koos [[Balti laevastik]]uga [[Soome]] kaudu Nõukogude Venemaale (vt [[Balti laevastiku Jääretk]]).
 
Narvas, kuhu Saksamaa keisririigi väed ei olnud veel jõudnud, organiseeriti linna kaitsekomitee, kuhu kuulusid [[Narva Linna Nõukogu Täitevkomitee]] esimees [[Ants Dauman]], linna kaitsekomitee ja sõjalise osakonna ülem K. Žarnovetski (1881–1942) <ref>[http://encyc.mir-x.ru/184053.html Девятоеname="SrdYS" января 1905], encyc.mir-x.ru</ref> ning Petrogradist saabunud komissar K. Peterson <ref>[http://militera.lib.ru/memo/russian/cherepanov_ai/index.html Черепановname="6lJNz" А. И. Поле ратное мое. — М.: Воениздат, 1984. Под Псковом, во главе 2-го красноармейского полка]</ref><ref>[http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html 90name="EcDt7" лет Рабоче-Крестьянской Красной Армии]</ref>.
 
[[19. mai]]l 1918 moodustati [[Nõukogude Venemaa]]l [[Petrograd]]is [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]], mille esimeheks valiti Jaan Anvelt. [[15. juuni]]l 1918 võeti vastu otsus moodustada Venemaale evakueerunud kommunistlikest väeosadest [[Punaarmee]] eesti väeosad.
98. rida:
 
Samal kongressil otsustati liitumine [[Komintern]]i ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt Kominterni sektsiooniks. Kongressil vastu võetud programmis määrati kindlaks erakonna lähemad ülesanded:
{{Tsitaat|"... proletaarsete hulkade koondamine kommunistlikkusse parteisse, /.../ partei mõju maksmapanemine avalikkudes töölisühingutes, /.../ agitatsioon linnas, maal ja sõjaväes, /.../ riigikogu kõnetool ...". Seda kõike selle nimel, et "... töörahva hulkadele selgeks teha, et mitte valimised, mitte rahvahääletused, vaid ainult sõjariistus võitlus väevõimu valitsuse murrab ..."|<ref>[[Olaf Kuuli]].name="5rVbb" Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991. Tallinn 1999, lk 35</ref>|}}
 
=== Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus===
1920. aasta suvel toimunud [[Kominterni II kongress]] [[Moskva]]s leidis, et Kominterni Eesti sektsiooni tegevuse tõhustamiseks tuleb põrandaalune töö ühendada avalikuga. Kominterni kongressi otsuse kohaselt kavandati kommunistide kaasatöötamine parlamentides, nõukogudes ja omavalitsustes, kuid vastavalt Kominterni sisejuhenditele ei muudetud mingil määral partei senist suhtumist neisse organitesse kui ajutistesse. Kongressi otsustes dikteeriti: "proletariaadi ülesanne on kodanluse riigimasin õhku lasta, ta ära hävitada ja temaga ühes ka parlamentlised asutused"<ref>[[Aarne Ruben]],name="J5WMc" [http://kultuur.elu.ee/ke476_riigikogu.htm Eesti parlamentarismi kolm musta päeva], Kultuur ja Elu, 2/2004</ref>.
 
[[Komintern]]i II kongressi otsustest lähtudes otsustas EKP osaleda 1920. aasta novembris toimuvail [[1920. aasta Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] <ref>(Eesti Riigiarhiivname="Wq8KO" 2124-3-1927, 4–7)</ref><ref>[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id name=13743&op=archive2"lTl2d" Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920–1923)]</ref>.
 
Kuna enamlike organisatsioonide tegevus oli Eestis [[sisekaitseülem]]a määrusega keelustatud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajast 1918. aasta detsembrist, siis kasutas kommunistlik partei ära "võõrast lippu" ja liitus [[ametiühing]]uliikumisega. Kiiresti võtsid nad oma kontrolli alla suurima, töölisametiühinguid koondava [[Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu]]. EAK nimekirjades [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] osalenud kommunistidest valiti [[Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu]] nimekirjadest Riigikogusse EAK esimees [[Johannes Vanja]], asjaajaja [[Johannes-August Allikso]] ja liige [[Jaan Santa]] ning [[Tallinna Metallitööliste Ametiühisus]]e abiesimees [[Johannes Soans]] ja Rapla ametiühingutegelane [[Jaan Reinberg]]. Kuid juba [[7. jaanuar]]il (riigikogu 3. tööpäeval) kuulutasid nad end avalikult [[Eesti Riigikogu Kommunistline Töölisterühm|Eesti Riigikogu Kommunistliseks Töölisterühmaks]]<ref>I Riigikoguname="nxVsx" 1. istungjärgu protokoll nr 2, 07.01.21</ref>.
 
Riigikogusse valitud enamlaste esindajad olid enamuses madala haridustasemega, vaid mõnel nende Riigikogu töös osalenud enam kui 20 saadikust oli lõpetatud [[gümnaasium]], siis kõik kõnede tekstid oli ette valmistanud EKP Keskkomitee poliitiline büroo ja illegaalselt Eestis viibiv Viktor Kingissepp. [[1921]]. aasta aprillis arreteeris [[Poliitiline Politsei|kaitsepolitsei]] aga põrandaaluse EKP Keskkomitee kulleri ja politsei kätte sattusid Viktor Kingissepalt Johannes-August Alliksole saadetavad järjekordsed juhised Riigikogu kommunistliku fraktsiooni tegevuse kohta.
115. rida:
[[3. mai]]l [[1922]] tabasid kaitsepolitsei ja kaitsevägi ühisoperatsiooni käigus ning hukkasid sõjakohtu otsusega [[EKP Keskkomitee büroo]] tegeliku juhi Viktor Kingissepa. [[19. mai|19.]]–[[27. mai]]ni [[1924]] toimunud [[115 protsess]] nõrgendas tugevasti ka Riigikogu kommunistlikku rühma. Kohus mõistis süüdi mitu saadikukandidaati, samuti neli Riigikogu liiget: [[Sergei Andrejev]]i, [[Eduard Kägu|Eduard Käo]], [[Adolf Leevald]]i ja Johannes Vanja. Nende kõrvaldamine Riigikogust ei toimunud aga kohe, vaid alles pärast nende edasikaebuse läbivaatamist. [[Jaan Tomp]] mõistetigi kokkuvõttes õigeks ja ta osales Riigikogu töös kuni selle laialiminekuni.
 
Kirjanik [[Eduard Laaman]] iseloomustas tolleaegset Eestimaa Kommunistlikku Parteid (varjunime J. Saar all) järgmiselt:<ref>ENAMLASTE RIIGIPÖÖRDEname="Txm4W" KATSE TALLINNAS 1. DETSEMBRIL 1924, ilmunud 1925</ref>:
{{Tsitaat|''''Ühelt poolt nende isandate kirjaoskamatus, teiselt poolt määratu iseteadvus, mis iseennast ainukeseks Eesti rahva kutsutud ja seatud valitsejaks luges, kuna teisu inimestekski ei arvatud, – Riigikogus pidasid nad end kui kõrtsis üleval, – see igapäevane vastolu pakkus Riigikogu istangutel alalist nalja. Eesti kommunismi võrreldi üsna tabavalt halvasti lavastatud operettiga: Võõrsilt laenatud aine, mis võõraste olude kohaselt läbitöötatud; palgatud näitlejad ühes väikse hulga statistidega, kes end pea kommunistideks, pea iseseisvateks sotsialistideks riietudes näitelavale sisse ja välja käies rahvast peavad kujutama; põrandaalune etteütleja, keda publikumi silme eest hoolega varjata püütakse, kuid kelle häälekaja siiski ühtelugu kuulajate ruumi ulatab, –nagu ikka provintsi teatris, kus näitlejad põrmugi oma osa ei oska, vaid etteütlejat kuulatavad, et siis valepaatosega tema sõnu korrata; selle kõige juure reklaami lendlehekesed, mis kümnete tuhandelistest hulkadest kriiskaval toonil hooplevad, – nii nägigi välja see partei, kes Eesti ja kogu ilma lubas uueks muuta.''|}}
 
132. rida:
 
=== 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ===
[[29. november|29. novembril]] 1924 moodustati EKP Keskkomitee ja kommunistide noorsoo-organisatsiooni [[EKNÜ Keskkomitee]] ühiskoosolekul järjekordne Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimees oli V. Klein <ref>A. Liebman. name="Kangelaslik lehekülg eesti töölisklassi ajaloos (40 aastat 1. detsembri relvastatud ülestõusust5IfKe". "[[Eesti Kommunist]]" 1964, nr 11</ref> [[Venemaa]]lt saadud materiaalsel ja moraalsel toel korraldas EKP [[1. detsember|1. detsembril]] 1924 [[1. detsembri ülestõus|riigipöördekatse]], mis samal päeval maha suruti. Seejärel vahistati ja mõisteti pikaks ajaks vangi hulk selles osalejaid. Osa kommuniste põgenes [[Nõukogude Liit]]u, kus neist 1938. aasta paiku paljud hukati kui [[kodanlikud natsionalistid]].
 
*[[1925]]. aastal toimus [[78 protsess]], milles EKP Tartu kohalik juht [[Hans Heidemann]] mõisteti surma, teised 2 kohtualust eluaegsele sunnitööle.
138. rida:
*[[3. august]]il [[1927]] hukkus kinnipidamisel EKP Keskkomitee liige [[Aleksander Leiner]].
*1927. aasta lõpul mõisteti [[Rahvusvaheline Töölisabi Organisatsioon|Rahvusvahelise Töölisabi Organisatsiooni]] 7 liikmele ([[Dagmar Võrk]], [[Salma Ohak]]) karistuseks sunnitöö 5–10 aastani.
*Aprillis [[1928]] keelustati kommunistlike noorte organisatsiooni tegevus Eestis ning [[Ülemaaline Tööliste Ühing|Ülemaalise Tööliste Ühingu]] juhid A. Kriiseman, [[Alfred Taalman]]<ref>[[Küsimused janame="2SE6B" Vastused]], 1979, nr 8 (287) lk 31–32</ref> (1904–1938) ja [[Leonhard Klaaser]] mõisteti sunnitööle.
*Veebruaris [[1929]] suri vanglas [[Vilhelmine Klementi]], [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistliku Noorsooühing]]u Keskkomitee liige.
*[[13. märts]] [[1930]] hukkus kinnipidamisel EKP Tallinna organisatsiooni juht [[Johannes Jürna]].
144. rida:
*[[11 protsess]]
*[[Tädi protsess]], "Tädi" oli kommunisti [[Katariina Padrik]]u pseudonüüm.
*[[1931]]. aasta märtsis vahistati Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Organiseerimisbüroo juhataja [[Osvald Kivisson]], Nõukogude Liidust Eestisse saadetud organisaator [[Alviine Puusepp]]<ref>Пусэп, Эндельname="PsVVP" Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/index.html Тревожное небо.][http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/app.html], Таллин: Ээсти раамат, 1978</ref>,<ref>[http://avia.lib.ru/bibl/1013/com.html ПУСЭПname="m13C2" Э.К. ТРЕВОЖНОЕ НЕБО]</ref> ja [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Osvald Tuul]]. Isikud mõisteti 1932. aastal [[34 protsess]]il süüdi "et nad töötasid Eestimaa Kommunistliku Partei huvides, mis on kolmanda internatsionaali sektsioon ja omale ülesandeks seadnud Eestis kehtiva korra kukutamise". Tähtsamad kaebealused: Osvald Tuul, Alviine Puusepp, Osvald Kivisson, [[Johannes Lauristin]], [[Aleksander Siim]], [[Kristjan Eichorn]], [[Peeter Maasikas]], [[Martin Parker]]<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid name=s203411&nid=51549&frameset=1"UuNrQ" Täna algab kommunistide protsess. Süüpingis 34 põrandaalust tegelast ja nende käsilast. ], Postimees nr 48, 26. veebruar 1932, lk 1</ref>. NSV Liidust Eestisse saadetud A. Puusepale mõisteti 12 aastat sunnitööd.
*1931. aasta aprillis toimus Eestimaa Kommunistliku Partei koosolek, kus võeti vastu [[Feodor Okk|Feodor Oki]] koostatud protestiresolutsioon Lauristini vahistamise ja teiste vahistamiste vastu Eestis. See ilmus [[Edasi]]s ja põrandaalustes lendlehtedes.<ref>{{netiviide|URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151|Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune (Feodor Okk) tabatud|Aeg =04.09.1932 lk 3|Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees|online =|Keel name="2vUO9" }}</ref>
*[[1933]]. aastal vahistati Tartus [[Oskar Cher]]i 7-liikmeline grupp ja NSV Liitu külastanud delegatsiooni liikmed ning O. Cherile mõisteti 9 kuuline vabaduskaotus<ref>Tuntud pahempoolsetname="xqBEa" agitaatorit ja töölisjuhti O. Cheri karistati jälle. Kergel käel puistatud süüdistus politsei vastu, Postimees, 7.04.1933</ref>.
*[[25. oktoober|25. oktoobril]] 1933 hukkus kinnipidamisel [[Saaremaa]] kommunistide juht [[Aleksander Ellam]].
*[[1934]]. aastal võttis [[Riigikogu]] ära [[saadikupuutumatus]]e [[Priidik Kroos]]alt ja [[Aleksander Silverstov]]ilt.
*[[1938. aasta amnestiaseadus]]e alusel vabanesid pärast 14 aasta pikkust vangistust riigivastaste kuritegude eest süüdimõistetud, sh. Johannes Lauristin, [[Oskar Sepre]], [[Arnold Veimer]], [[Hendrik Allik]], [[Aleksander Resev]], [[Hermann Arbon]], [[Paul Keerdo]], umbes 100 inimest.
 
EKP liikmeskonna suurus oli 1934. aastal 387 liiget. Aastal 1939 oli sinna jäänud kõigest 133 isikut. Vahepeal oli [[NSV Liit|NSV Liidus]] hukatud 254 eesti kommunisti<ref>[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]] name="Molotov, Vorošilov ja meieaIIbK"- Stockholm, 1988, lk 115</ref>.
 
== Eesti kommunistide saatus NSV Liidus ==
157. rida:
*[[Jaan Anvelt]], [[Nõukogude Venemaa]] [[Loode oblast]]i sõjakomissar; [[Petrogradi Töökommuun]]i esimees; [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] rahvusasjade ja [[Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu]] heakorra rahvakomissar;
*Kominterni Eesti sektsiooni sekretär [[Johannes Käspert]] ( 1930–), [[Richard Meering]] (1938), [[Eduard Alas]] sektsiooni [[referent]], [[Hans Pöögelmann]], [[Jaan Anvelt]] ,
*välisbüroo sekretär [[Rudolf Vakmann]], [[Jaan Laagus]] Eesti sekts. välisbüroo sekretäri asetäitja<ref>[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИname="DrFcL" РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]</ref>,
**kaadrite osakonna sekretariaadi juhataja [[Hilda Zonberg]] (''Зонберг Гильда Яновна'')
*[[Engelbert Strauch]], [[Eestimaa Kommunistliku Partei Venemaa büroo]], sekretär (1921–1922)
166. rida:
*[[Hans Pöögelmann]], [[Venemaa SNFV Rahvuste Rahvakomissariaat|Venemaa FSNV Rahvuste Rahvakomissariaadi]] Eesti asjade komissar;
==== [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKis]], [[Punaarmee]]s ja [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|sõjaväeluures]]====
[[Aleksander Kukk]], [[Viktor Kingissepp]], [[Johannes Käspert]], [[August Kork]], [[Johan Ludri]], [[Johannes Raudmets]], [[Johan Lepik]] (Jaan Lepik), [[Harald Tummeltau]], [[Karl Rimm]], [[Karl Tikk]], [[Otto Riks]] )[[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Tšekaas]]), [[Aleksander Riks]] (Petrogradi Tšekaas), [[Eduard Otto]] (Petrogradi Tšekaas), [[Aleksander Jea]], [[Roman Birk]] ([[Tšekaa]]s ja [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]] ning [[OGPU]]-s), [[Gustav Krela]]<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type name=2&id=674049"t4Fie" Gustav Krela, revoluts. liikumise tegelane]</ref> ([[:ru:Крэла, Густав Карлович|ru]]), [[Sõjaväeline auaste|brigaadikomissar]] [[Voldemar Ulmer]] (''Волъдемар-Иоханнес Августович Улъмер'') ([[NSV Liidu piirivalve|NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse]] ülema [[Mihhail Frinovski]] asetäitja ja operatiivsekretär<ref>[Н.Г.СЫСОЕВ. ЖАНДАРМЫ И ЧЕКИСТЫ. name="ВЕЧЕJbLMR" МОСКВА. ISBN 5-94538-136-5]</ref>), *[[personaalne auaste|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Aleksander Aksel]] (1898–1937) (''Аксель Александр Гансович'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus|Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus]]e 3. osakonna operatiivvolinik<ref>[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/224_0.html СПИСОКname="fGzOs" ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]</ref>) ja [[Eduard Aksel]] (NKVD); [[Arkadi Kadakas]] (1903–1938) (''Кадакс-Шютц Аркадий Юрьевич'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Sisesjade Rahvakomissariaadi]] juhtivkoosseisu täienduskooli [[uurija]]), [[Sergei Saks]] (NSV Liidu sõjamerejõudude [[Kaspia laevastik]]u ülem), [[Mihkel Tombah]] (1986–1938) (''Томбах Михкель Адольфович''), (Punaarmee Suurtükiväevalitsuse osakonnaülem), [[Friedrich Sikka]], (623. kütipolgu ja [[Kroonlinna merekindlus]]e maaväe ülem), [[Aleksander Inno]] (Kuldvere) (Petrogradi Jalaväekooli ja [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakool]] ülem), [[Oskar Martinson]], (1900–1938) (''Мартинсон Оскар Вольдемарович''), ([[GRU|Punaarmee staabi luureosakonna]] jaoskonnaülem), [[major]] [[Mart Meier]] (1902–1938) (''Мейер Март Борисович''), Petrogradi SvrStaabi IV osakonna ülema asetäitja ja [[Taga-Baikali sõjaväeringkond|Taga-Baikali sõjaväeringkonna]] Luureosakonna jaoskonnaülem), [[Maria Laskovitš-Kuibõševa]] (1902–1938) (''Ласкович-Куйбышева Мария Иосифовна'') ([[GRU|NSV Liidu sõjaväeluure]] masinakirjabüroo tõlk), [[Mihhail Lorberg]] (''Лорберг Михаил Константинович'') ([[Mihhail Kalinin]]i abikaasa [[Jekaterina Kalinina]] (sünd Lorberg) vend, töötas [[Vladivostok]]is vahilaeva komandörina).
 
'''Teadaolevad Eesti päritoluga sõjaväeluurajad Nõukogude teenistuses''':
[[Johannes Käspert]], [[Voldemar Puss]], [[Aleksander Kukk]]<ref name="gl2AW" />, [[Richard Vennikas]]<ref name="d8WX2" />, [[Genrih Gofberg]]<ref name="gk9mM" />, [[August Kork]]<ref name="XZamI" />, [[Paul Oras]]<ref name="gz78F" />, [[Fjodor Sudakov]]<ref name="wQ3Oh" />, [[Harald Tummeltau]]<ref name="XxSxq" />, [[Bernhard Beek]]<ref name="ngq0t" />, [[Edvin Bidder]]<ref name="XKIBI" />, [[Johann Herman]]<ref name="Tliuq" />, [[Helene Kullman]]<ref name="haA93" />, [[Oskar Martinson]]<ref name="eo5N1" />, [[Mart Meier]]<ref name="WMm3A" />, [[Pavel Paulus]]<ref name="GJ3A3" />, [[Karl Rimm]]<ref name="46bpM" />, [[Grigori Ivanovitš Semjonov]]<ref name="wu54v" />, [[Karl Tikk]]<ref name="cZxlz" />, [[Karl Trakmann]]<ref name="H0jJ9" /> (''Тракман Карл Густавович'') (1887–) [[Max-Alfred Trakmann]].
[[Johannes Käspert]], [[Voldemar Puss]], [[Aleksander Kukk]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 125|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA125,M1}}</ref>, [[Richard Vennikas]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 142|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA142,M1}}</ref>, [[Genrih Gofberg]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 146|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA146,M1}}</ref>, [[August Kork]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 256|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA256,M1}}</ref>, [[Paul Oras]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 279|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA279,M1}}</ref>, [[Fjodor Sudakov]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 308|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA308,M1}}</ref>, [[Harald Tummeltau]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 313|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA313,M1}}</ref>, [[Bernhard Beek]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 344|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA344,M1}}</ref>, [[Edvin Bidder]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 346|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&
printsec=frontcover#PPA346,M1}}</ref>, [[Johann Herman]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 371|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA371,M1}}</ref>, [[Helene Kullman]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 419|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}}</ref>, [[Oskar Martinson]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 433|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA433,M1}}</ref>, [[Mart Meier]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 435|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA435,M1}}</ref>, [[Pavel Paulus]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 450|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA450,M1}}</ref>, [[Karl Rimm]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 459|url=}}</ref>, [[Grigori Ivanovitš Semjonov]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 463|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA463,M1}}</ref>, [[Karl Tikk]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 473|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA473,M1}}</ref>, [[Karl Trakmann]]<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 474|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA474,M1}}</ref> (''Тракман Карл Густавович'') (1887–) [[Max-Alfred Trakmann]].
 
;Liivimaa kubermangus sündinud
[[August Pess]]<ref>{{cite book|titlename=ГРУ:"Ss3tF" дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 281|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA281,M1}}</ref>; [[Jaan Birkenfeld]]i<ref>{{cite book|titlename=ГРУ:"LySCZ" дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 347|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA347,M1}}</ref>, Jaan-Alfred Tõltõn<ref>{{cite book|titlename=ГРУ:"M1wHX" дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 477–478|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA477,M1}}</ref>, läti ''Alfreds Tiltiņš'', vene ''Тылтынь Альфред Матисович'', Luurevalitsuses 1922. aastast<ref>[http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton Alfredname="on9OM" Tilton]</ref>, [[Maria Tõltõn]] ka Mary Martin sünd. Lätis, Dobeles nimega Maria Emma Martin Schul Jüri t.<ref>Tiit Merisalu,name="HEeMH" [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/02/tana.htm#esimene Rotilõks; «Rotilõks» («Rotanloukku»), 1/3, Soome – Eesti. Režii: Marjatta Cronvall]</ref> – (eelmine abikaasa, arreteeriti [[Soome]]s [[spionaaž]]i eest ja suri vanglas [[Soome]]s), [[Jaan Žigur]] (''Жигур Ян Матисович'') (1895–1938), [[1. detsembri mäss]]ukatses [[1924]]. aastal osaleja, [[1925]]–[[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema abi, [[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema asetäitja, [[1926]]–[[1927]] sõjaline nõunik [[Hiina]]s.
 
=== Eesti kommunistide saatus NSV Liidus===
179. rida ⟶ 178. rida:
 
1937. aastal kulmineerus pärast 1924. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset tekkinud eesti kommunistide sisemine võimuvõitlus ning Jaan Anvelti ja Hans Pöögelmanni vastaste kohta alustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Petrogradi valitsuses kriminaalmenetlust [[spionaaž]]is ja terroristlike aktide ettekavatsemise süüdistusega.
Menetluse raames süüdistati isikuid, selles, et nad ''kogusid luureandmeid eesti kommunistide kohta Petrogradis ning edastasid neid läbi Jakob Palvadre eesti luureorganitele, samuti kavandasid [[Komintern]]i eesti sektsiooni juhtide Anvelti ja Pöögelmanni vastu terroristlikke akte''. Vandenõu sai nime "Fontannikud" (''фонтанники''), kuna eesti poliitemigrandid Leningradis omasid kogunemiskohta Leningradi linnas [[Fontanka tänav]]al<ref>[http://vault.exmachina.ru/spy/3/3/4/ Л.ЗАКОВСКИЙ — О некоторых методах и приемах иностранных разведывательных органов и их троцкистско-бухаринской агентуры — Троцкисты и правые—шпионско-диверсионная агентураname="Mou96" фашизма]</ref>.
 
Antud olematu vandenõu ehk nn [[Fontannikute süüasi|Fontannikute süüasjas]] süüdistatavatele mõisteti vabaduskaotuslikud karistused ning hiljem täiendavalt "[[kõrgeim karistusmäär]]":
192. rida ⟶ 191. rida:
#[[Georg Teiter]], [[EKP Keskkomitee]] liige, lasti koos kaasosalistega 14. veebruaril 1938 maha.
# [[Aleksander Jea]] (1888–1938), [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis]] tööl olnud endine Tartu bolševik
# [[Eduard Otto]] (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] ja ka [[Moissei Volodarski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936. aasta otsuse alusel<ref>[http://bookz.ru/authors/pervu6in-anton/pervushinant01/page-39-pervushinant01.html Антонname="AyzkI" Первушин. Оккультные войны НКВД и СС]</ref>,<ref>[http://konyaev-n.narod.ru/gkm.html Николайname="SJwzV" Коняев Гибель красных моисеев Начало террора 1918 г.«ВЕЧЕ» Москва 2004]</ref>;
# [[Aleksander Riks]] (''Александр Юрьевич Шмидт, Александр Юрьевич Рикс'') (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936 otsuse alusel <ref>[http://www.netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm Разгромname="H0eLi" советских оккультистов]</ref>,<ref>[http://magazines.russ.ru/zvezda/2007/3/she4.html Виталийname="TSHCM" Шенталинский. Поэт-террорист. Документальная повесть]</ref>;
*Vandenõu süüasjas vahistati 27. oktoobril 1937 ning mõisteti NSV Liidu SARKi Erinõupidamise poolt süüdi KrK §[[58]] punktide 10 ja 11 alusel ka [[Kuramaa]]lt pärit ning [[Karjala ANSV]] Arhiivikeskvalitsuse juhataja Augusta Gulbis-Šunko <ref>[http://www.rkna.ru/index.php?option name=com_content&task=view&id=276&Itemid=1 Судьба Августы Карловны"8Y3OL" Гульбис-Шунько]</ref>, kes oli õppinud koos Jakob Palvadrega Leningradi Ülikoolis ning avaldanud kaastunnet süüdimõistetud [[trotskistid]]ele. Talle määrati 10 aastat vabaduskaotust.
 
14. veebruaril 1938 hukati osa süüdimõistetuid [[Karjala]]s [[Medvežogorsk]]i piirkonnas [[Sandarmoh]]i lähedal<ref>[http://karelia.aif.ru/issues/1412/03_01?print Где на костях растутname="UX6mv" деревья…]</ref>
 
Peale Leningradis asunud vandenõukeskuse "avastas" [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Novosibirski oblasti valitsus ka vandenõus osaleva grupi [[Novosibirski oblast]]is<ref>[http://www.fedy-diary.ru/?p name=2665 Тепляков "Машина террора. ОГПУ-НКВД Сибири в 1929–1941 гг.FPvq9" // Глава "Массовые операции"]</ref>, mille juht oli Lääne-Siberi krai Raadiokomitee esimees (''Я. Я. Пельдемаа'').
 
*[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) – ETK Nõukogu esimees ja sõjandusasjade juht hukkus 11. detsembril 1937
207. rida ⟶ 206. rida:
{{vaata|EKP KK}}, ''[[EKP KK Sekretariaat]]'', ''[[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused]]''
 
Pärast 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] mahasurumist keelustati Eestis kommunistide tegevus. 1938. aastal siiski varem vangistatud poliitvangid amnesteeriti, välja arvatud 1924. aasta riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne 1940. aasta juunit 120–130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas [[Johannes Varese valitsus]]e sisekaitseülem [[Harald Haberman]] Eestimaa Kommunistliku Partei keelustamise [[4. juuli]]l 1940 <ref>[[Külli Niidassoo]],name="o4DXX" [[Valdur Ohmann]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/3/2000-3-EKP-1930-1940_lk68-75.pdf Eestimaa Kommunistlik Partei 1930. aastatest kuni 1940. aasta juulini]</ref>.
{{tsitaat|''Sisekaitseülema otsus''
:'''Eestimaa Kommunistliku Partei legaliseerimisest'''
222. rida ⟶ 221. rida:
Siseministri abi, sisekaitseülema ülesannetes
 
|<ref>ERA, f.name="4UYw9" 852, n. I, s. 2357, I 1</ref>|}}
Et suurendada kiiresti EKP liikmeskonda, võttis [[ÜK(b)P Poliitbüroo]] [[10. märts]]il [[1941]] vastu otsuse [[ÜK(b)P]] allorganiastsiooni ajutise vastuvõtmise korra. Nii anti võimalus soovitajatena esineda Nõukogude Liidust saabunud kommunistidel. Sama korra alusel võis parteisse vastu võtta ka isikuid, kes olid Eestisse saabunud Nõukogude Liidust.
 
229. rida ⟶ 228. rida:
Sellel liikmeskonna kiire suurendamise ajal liitus parteiga ka "soovimatuid inimesi". Juba 1940. aasta novembris-detsembris toimus parteipiletite vahetamise käigus ridade puhastus. Parteist heideti välja 500–600 inimest.
*1. jaanuari 1941 seisuga oli EK(b)P-s 1169 liiget ja 867 liikmekandidaati, kokku 2036 kommunisti, neist 75% eestlasi ja 23% venelasi.
*1. juuniks 1941 oli Eestis arvel 3732 parteilast, neist 2576 EK(b)P poolt vastuvõetut (sh NSV Liidust tulnud ja siin parteisse astunud) ning 1156 Nõukogude Liidust saabunud kommunisti<ref>[http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-RAHVA.html EKP liikmeskondname="of6xF" 1940–1990]</ref>.
 
EKP juhtimisel natsionaliseeriti 680 ettevõtet: need, kus töötas üle 20 töötaja, ja need, kus oli vähem töötajaid, kuid töö oli tugevalt mehhaniseeritud. Igasse ettevõttesse määrati [[komissar]] ja töölistele ühistel põhimõtetel palgad.
238. rida ⟶ 237. rida:
 
== EK(b)P 1944–1952 ==
[[1944]]–[[1947]] tegutses Moskvas [[ÜK(b)P KK Eesti büroo]]. Üleliidulise büroo tegevuse eesmärk oli nõustada ja kontrollida kohaliku parteiosakonna (see tähendab EK(b)P) juhtkonna tegevust ja lojaalsust keskvõimule. Sageli arutati olulised küsimused enne läbi ÜK(b)P KK Eesti büroos<ref>[http://euro.postimees.ee/281207/esileht/ak/300272.php Postimees, 28. detsembername="mWcbF" 2007]</ref> ja alles seejärel [[EK(b)P KK büroo]]s.
 
[[1952]]. aastal [[ÜK(b)P]] Kongressil vastuvõetud otsuse kohaselt muutis ÜK(b)P ja 1953. aastal ka (EK(b)P) nimetuse Eestimaa Kommunistlikuks Parteiks.
263. rida ⟶ 262. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="LCN6F">Kaido Jaanson, [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Algus_TUNA2005_1.pdf Algus ehk see see nõndanimetatud Esimene Vene revolutsioon], Tuna, 2005 nr 1</ref>
<ref name="AEYvt">[http://www.philipp-bittner.com/Bse/STRU-YA/3018.htm ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА, Эстония (Ээсти НСВ). VI. Коммунистическая партия Эстонии], Большая советская энциклопедия</ref>
<ref name="068VS">[http://slovari.yandex.ru/~%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%91%D0%A1%D0%AD/%D0%A0%D0%B5%D0%BA%D0%B0%D1%88%D1%8E%D1%81%20%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B0%D1%81%20%D0%92%D0%B8%D0%BD%D1%86%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87/ Рекашюс Владас Винцович], Большая советская энциклопедия</ref>
<ref name="NkMxM">[http://lists.memo.ru/d4/f350.htm Блауфельд Александр Иванович]</ref>
<ref name="0IPO8">[http://www.podol.ru/w/doku.php/podolsk:podolsky_rabochy:history «Подольский рабочий»]</ref>
<ref name="UtFLT">[http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&page=205&format=htmlЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА], Большая советская энциклопедия.</ref>
<ref name="H8WCS">[http://slovari.yandex.ru/dict/revoluc/article/rea/rea-0366.htm Деятели революционного движения в России. Вельман Владимир Иванович]</ref>
<ref name="TeSKV">[http://www.postimees.ee/171107/esileht/ak/296083_1.php?eesti-iseseisvuse-motte-areng-ja-punamadruste-naissaare-vaba-riik Eesti iseseisvuse mõtte areng ja punamadruste Naissaare Vaba Riik]</ref>
<ref name="0oaFj">[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2092 Naissaare nõukogude vabariik – 92 aastat]</ref>
<ref name="59Ziy">[http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918], Pealinn, 27.02.2008</ref>
<ref name="LmGVh">[http://kimo.univ.kiev.ua/WW/18.htm Боротьба Радянської Росії за нейтралізацію прибалтійських держав після 1 світової війни]</ref>
<ref name="SrdYS">[http://encyc.mir-x.ru/184053.html Девятое января 1905], encyc.mir-x.ru</ref>
<ref name="6lJNz">[http://militera.lib.ru/memo/russian/cherepanov_ai/index.html Черепанов А. И. Поле ратное мое. — М.: Воениздат, 1984. Под Псковом, во главе 2-го красноармейского полка]</ref>
<ref name="EcDt7">[http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html 90 лет Рабоче-Крестьянской Красной Армии]</ref>
<ref name="5rVbb">[[Olaf Kuuli]]. Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991. Tallinn 1999, lk 35</ref>
<ref name="J5WMc">[[Aarne Ruben]], [http://kultuur.elu.ee/ke476_riigikogu.htm Eesti parlamentarismi kolm musta päeva], Kultuur ja Elu, 2/2004</ref>
<ref name="Wq8KO">(Eesti Riigiarhiiv 2124-3-1927, 4–7)</ref>
<ref name="lTl2d">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13743&op=archive2 Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920–1923)]</ref>
<ref name="nxVsx">I Riigikogu 1. istungjärgu protokoll nr 2, 07.01.21</ref>
<ref name="Txm4W">ENAMLASTE RIIGIPÖÖRDE KATSE TALLINNAS 1. DETSEMBRIL 1924, ilmunud 1925</ref>
<ref name="5IfKe">A. Liebman. "Kangelaslik lehekülg eesti töölisklassi ajaloos (40 aastat 1. detsembri relvastatud ülestõusust". "[[Eesti Kommunist]]" 1964, nr 11</ref>
<ref name="2SE6B">[[Küsimused ja Vastused]], 1979, nr 8 (287) lk 31–32</ref>
<ref name="PsVVP">Пусэп, Эндель Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/index.html Тревожное небо.][http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/app.html], Таллин: Ээсти раамат, 1978</ref>
<ref name="m13C2">[http://avia.lib.ru/bibl/1013/com.html ПУСЭП Э.К. ТРЕВОЖНОЕ НЕБО]</ref>
<ref name="UuNrQ">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203411&nid=51549&frameset=1 Täna algab kommunistide protsess. Süüpingis 34 põrandaalust tegelast ja nende käsilast. ], Postimees nr 48, 26. veebruar 1932, lk 1</ref>
<ref name="2vUO9">{{netiviide|URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151|Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune (Feodor Okk) tabatud|Aeg =04.09.1932 lk 3|Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees|online =|Keel =}}</ref>
<ref name="xqBEa">Tuntud pahempoolset agitaatorit ja töölisjuhti O. Cheri karistati jälle. Kergel käel puistatud süüdistus politsei vastu, Postimees, 7.04.1933</ref>
<ref name="aIIbK">[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]] "Molotov, Vorošilov ja meie"- Stockholm, 1988, lk 115</ref>
<ref name="DrFcL">[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]</ref>
<ref name="t4Fie">[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=674049 Gustav Krela, revoluts. liikumise tegelane]</ref>
<ref name="JbLMR">[Н.Г.СЫСОЕВ. ЖАНДАРМЫ И ЧЕКИСТЫ. "ВЕЧЕ" МОСКВА. ISBN 5-94538-136-5]</ref>
<ref name="fGzOs">[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/224_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]</ref>
<ref name="gl2AW">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 125|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA125,M1}}</ref>
<ref name="d8WX2">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 142|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA142,M1}}</ref>
<ref name="gk9mM">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 146|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA146,M1}}</ref>
<ref name="XZamI">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 256|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA256,M1}}</ref>
<ref name="gz78F">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 279|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA279,M1}}</ref>
<ref name="wQ3Oh">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 308|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA308,M1}}</ref>
<ref name="XxSxq">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 313|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA313,M1}}</ref>
<ref name="ngq0t">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 344|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA344,M1}}</ref>
<ref name="XKIBI">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 346|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC& printsec=frontcover#PPA346,M1}}</ref>
<ref name="Tliuq">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 371|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA371,M1}}</ref>
<ref name="haA93">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 419|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}}</ref>
<ref name="eo5N1">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 433|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA433,M1}}</ref>
<ref name="WMm3A">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 435|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA435,M1}}</ref>
<ref name="GJ3A3">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 450|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA450,M1}}</ref>
<ref name="46bpM">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 459|url=}}</ref>
<ref name="wu54v">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 463|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA463,M1}}</ref>
<ref name="cZxlz">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 473|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA473,M1}}</ref>
<ref name="H0jJ9">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 474|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA474,M1}}</ref>
<ref name="Ss3tF">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 281|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA281,M1}}</ref>
<ref name="LySCZ">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 347|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA347,M1}}</ref>
<ref name="M1wHX">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 477–478|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA477,M1}}</ref>
<ref name="on9OM">[http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton Alfred Tilton]</ref>
<ref name="HEeMH">Tiit Merisalu, [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/02/tana.htm#esimene Rotilõks; «Rotilõks» («Rotanloukku»), 1/3, Soome – Eesti. Režii: Marjatta Cronvall]</ref>
<ref name="Mou96">[http://vault.exmachina.ru/spy/3/3/4/ Л.ЗАКОВСКИЙ — О некоторых методах и приемах иностранных разведывательных органов и их троцкистско-бухаринской агентуры — Троцкисты и правые—шпионско-диверсионная агентура фашизма]</ref>
<ref name="AyzkI">[http://bookz.ru/authors/pervu6in-anton/pervushinant01/page-39-pervushinant01.html Антон Первушин. Оккультные войны НКВД и СС]</ref>
<ref name="SJwzV">[http://konyaev-n.narod.ru/gkm.html Николай Коняев Гибель красных моисеев Начало террора 1918 г.«ВЕЧЕ» Москва 2004]</ref>
<ref name="H0eLi">[http://www.netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm Разгром советских оккультистов]</ref>
<ref name="TSHCM">[http://magazines.russ.ru/zvezda/2007/3/she4.html Виталий Шенталинский. Поэт-террорист. Документальная повесть]</ref>
<ref name="8Y3OL">[http://www.rkna.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=276&Itemid=1 Судьба Августы Карловны Гульбис-Шунько]</ref>
<ref name="UX6mv">[http://karelia.aif.ru/issues/1412/03_01?print Где на костях растут деревья…]</ref>
<ref name="FPvq9">[http://www.fedy-diary.ru/?p=2665 Тепляков "Машина террора. ОГПУ-НКВД Сибири в 1929–1941 гг." // Глава "Массовые операции"]</ref>
<ref name="o4DXX">[[Külli Niidassoo]], [[Valdur Ohmann]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/3/2000-3-EKP-1930-1940_lk68-75.pdf Eestimaa Kommunistlik Partei 1930. aastatest kuni 1940. aasta juulini]</ref>
<ref name="4UYw9">ERA, f. 852, n. I, s. 2357, I 1</ref>
<ref name="of6xF">[http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-RAHVA.html EKP liikmeskond 1940–1990]</ref>
<ref name="mWcbF">[http://euro.postimees.ee/281207/esileht/ak/300272.php Postimees, 28. detsember 2007]</ref>
}}
 
==Kirjandus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kommunistliku_liikumise_ajalugu"