Eesti NSV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
31. rida:
Eesti NSV [[Eesti NSV vapp|riigivapil]] oli [[sirp ja vasar|sirbi ja vasara]] kujutis tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okas­puu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lin­diga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht.
 
Eesti NSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Sinine laineline vööt koos valgete triipudega moodustas kolm kümnendikku lipu laiusest. Ülemine punane vööt moodustab poole lipu laiusest, alumine punane vööt ühe viien­diku lipu laiusest. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane [[viisnurk]]. Riigilipu kavandi autor oli kunstnik [[Paul Luhthein]].
 
== Eesti NSV loomise poliitilised käsitlused ==
49. rida:
{{Tsitaat|Riigi mastaabis kamandas [[EKP KK|keskkomitee büroo]]. Siis tuli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|ministrite nõukogu]], siis oli tükk tühja maad, ja siis tuli [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Presiidium]] kui nominaalne rahvaesindaja, kel tegelikult mingit võimu ei olnud. Kadriorg sai kõige viimasena teada, milline riigieelarve Ülemnõukokku kinnitamiseks läheb." |[[Indrek Toome]], EKP Tartu Linnakomitee esimene sekretär (1978–1984)| <ref name="0kfY7" />|}}
[[Pilt:Estonian SSR 1940.jpg|pisi|Eesti NSV territoorium 1940. aastal]]
[[FilePilt:Baltic states borders.jpg|pisi|Eesti NSV piiride muutused: <br>1944. aastal eraldati 75% [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] Eesti NSV-st [[Vene SFNV|Vene NFSV-le]], millest moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]], hilisem [[Pihkva oblast]]i Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa]]ga (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]id) <br> 1946. aastal eraldati Eesti NSV-st [[Viru Ingeri|Narva-tagused vallad]], Leningradi oblasti [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]i]]
== Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid ==
{{vaata|Eesti NSV haldusjaotus}}
[[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni]] § 14. kohaselt kuulusid ENSV koosseisu maakonnad: [[Harju maakond|Harju]]maa, [[Järva maakond|Järva]]maa, [[Lääne maakond|Lääne]]maa, [[Petseri maakond|Petseri]]maa, [[Pärnu maakond|Pär­nu]]maa, [[Saare maakond|Saare]]maa, [[Tartu maakond|Tartu]]maa, [[Valga maakond|Valga]]maa, [[Viljandi maakond|Viljandi]]­maa, [[Viru maakond|Viru]]maa, [[Võru maakond|Võru]]maa ja linnad: [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Narva]] ja [[Pärnu]], mis ei kuulunud [[maakond]]adesse.
 
Eesti NSV territoorium jäi kuni [[1945]]. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa Eesti NSV territooriumist (alad [[Narva jõgi|Narva jõest]] idas ning peaaegu kogu [[Petserimaa]]) lülitati [[Vene NFSV]] koosseisu. NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju ''de jure'' edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetatakse Eesti idapiiri Eestis [[kontrolljoon]]eks. Teoreetiliselt jäid nimetatud alad niikaua Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks.
Küsimus Eesti Vabariigi piirist ei ole seetõttu seotud [[Helsingi lepped|Helsingi lepetega]], millega Euroopa riigid nõustusid II maailmasõja järgsete piiride muutumatusega. Esiteks ei osalenud Helsingi tippkohtumisel Eesti Vabariigi esindajad, teiseks muudeti Eesti Vabariigi territooriumil moodustatud okupatsioonivõimu haldusüksuse, mitte Eesti Vabariigi piire ning kolmandaks toimus see pärast II maailmasõja lõppu.
 
62. rida:
20. sajandi alguses mõjutas iivet peamiselt sündimus, mis oli esimesel kümnendil 30 inimest 1000 elaniku kohta ja 1940ndate alguseks oli kahanenud 16 inimeseni 1000 elaniku kohta.
 
[[1940]]. aastal elas Eestis 1054 400 inimest, millest linnades elas 33,6 protsenti. Eesti NSV ajal kasvas pidevalt linnas elavate inimeste osakaal kogu elanikkonnas. [[1960]] elas Eesti NSV-s 1209 100 inimest, kellest linnas elas 57,1 protsenti ja [[1978]]. aastal elas Eesti NSV-s 1459,4 tuhat inimest ja 69,3 protsenti elas linnades. 1989. aastaks oli linnarahvastiku osakaal tõusnud 71,6 protsendini.
 
'''Rahvastiku iive''' oli Eesti NSV-s positiivne ja tõusva trendiga kuni 1960ndateni. Kõrgeim oli see [[1955]]. aastal 6,2 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 17,9, suremus 11,7) ja madalaim [[1966]]. aastal (3,7 inimest 1000 elaniku kohta: sündimus 14,3 ja suremus 10,6). Viimane kõrgseis oli [[1971]], mil loomulik iive oli 5,1 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 16,0, suremus 10,9).
255. rida:
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}
 
Eesti okupeerimisel [[17. juuni]]l [[1940]] osales ligi 100 000 Nõukogude Liidu sõjaväelasest koosnev väekontingent. [[21. juuni]]l seati [[Jossif Stalin|Stalini]] emissari [[Andrei Ždanov]]i dikteerimisel ja Punaarmee toel Eestis ametisse [[Johannes Varese valitsus]], sellega oli toimunud [[juunipööre]]. Peagi korraldati [[1940. aasta Riigivolikogu valimised]], kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. 22. juulil kuulutas Riigivolikogu Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja palus see Nõukogude Liitu vastu võtta, mis ka toimus [[6. august]]il, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu palve rahuldas. Vastavalt [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Saksamaa-Nõukogude Liidu leppele]] 1939. aasta oktoobris alanud [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumine]] [[Kolmas riik|Saksamaale]] ehk ''[[Umsiedlung]]'' kestis vaheaegadega kuni [[1941]]. aasta suveni, mil Saksa väed [[Teine Maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus Eesti okupeerisid. Enne seda toimetas Nõukogude Liit Eestis kiiret sovetiseerimist. Nõukogude salapolitsei [[NKVD]] vangistas salaja avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid, kõrgemaid sõjaväelasi, ohvitsere ja kultuuritegelasi. 1941. aasta [[14. juuni]]l, vahetult enne Saksamaa-Nõukogude Liidu sõja algust, toimetasid Nõukogude võimuorganid Siberisse üle kümne tuhande eesti elaniku ([[juuniküüditamine]]). 22. juunil 1941 alanud Saksamaa-Nõukogude Liidu sõjaga algas Eestis elanike aktiivne Nõukogude okupatsiooni vastane tegevus ([[metsavendlus]]).
[[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|pisi|[[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Tallinn]], august, [[1941]].]]
 
=== Saksa aeg ===
265. rida:
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}}
{{vaata|Stalinism}}
1944. aasta veebruaris liikusid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis rindest kiiresti läbi murda ja Tallinnani jõuda. Sakslastele oli aga eluliselt tähtis rinnet hoida, et [[Soome]] tema poolel sõda jätkaks. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, osaliselt sundmobiliseeritud eestlastest koosneva [[8. Eesti Laskurkorpus|Laskurkorpus]]ega Saksa rindest läbi. Augustis [[1944]] oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks [[Võru]]. Peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et Saksa väed ei suuda enam rinnet hoida ning Saksa väejuhatus alustas oma vägede Eestist väljatõmbamist. [[22. september|22. septembril]] vallutasid Nõukogude väed Tallinna. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus ENSV valitsus sinna ümber. Oktoobri alguseks oli Punaarmee vallutanud kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles [[24. november|24. novembril]]. Eestlaste jaoks polnud sõda veel läbi, sest nad teenisid nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu sõjaväes kuni Teise maailmasõja lõpuni Euroopas. Edasi tegutses ka [[Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis]], mis aga ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud. [[1945]]. aastal oli Eesti NSV suure enamusega eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud [[peipsivenelased]].
 
Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus [[NKVD]] [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|julgeolekuorganitel]], mida Eestis juhtis julgeolekuminister [[Boris Kumm]]. Kommunistliku partei juhiks määrati aga [[Nikolai Karotamm]]. Poliitika tipnes [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EKP Keskkomitee VIII pleenum]]iga [[1950]]. aastal, kui Moskva viis läbi poliitilise puhastuse Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati süüdistatavaid kodanlikeks natsionalistideks ja millega moskvameelne rahvuskaader ja nn. [[juunikommunistid]] ([[Hans Kruus]] koos [[Nigol Andresen]]i, [[Johannes Semper]]iga) kõrvaldati juhtivatelt töökohtadelt ning asendati [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlaste]] ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased pandi põlu ala ning nende tööde avaldamine keelati. Uueks kompartei juhiks määrati [[Johannes Käbin]], kes jäi sellele kohale 28 aastaks.
 
Rahuolematus Nõukogude valitsuse repressiivpoliitikaga väljendus [[metsavennad|metsavendade]] aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953. Pärast relvastatud vastupanu mahasurumist jätkus vaikne vastupanu, mis kestis kuni Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseni 1991. aasta augustis. [[28. jaanuar]]il [[1949]] võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval [[29. jaanuar]]il [[1949]] otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. [[1949]]. aasta [[25. märts]]il Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati [[1950]]–1950–[[1951]] küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal.
 
=== Hruštšovi aeg ===
291. rida:
{{Vaata| Eesti NSV majandus}}
 
Eraettevõtlus keelati Eesti NSV-s [[1947]]. aastaks täielikult. Aastatel {{kas|1945-1945}} toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimist]]. Viis esimest [[kolhoos]]i tehti 1947. aastal ja esimene 6. septembril [[Saaremaa]]l [[Sakla]] külas. Kollektiviseerimise käigu kiirendamiseks organiseeris Moskva [[1949]]. aastal Eesti elanike küüditamise Venemaa Siberi aladele ([[märtsiküüditamine]]).
 
Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus [[viisaastakuplaan]]ide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest.
301. rida:
Oluline oli [[elektrifitseerimine]] ja [[1951]]. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960. aastate algul ühendati [[Venemaa]]ga. [[1966]]. aastal valmis [[Balti Soojuselektrijaam]] ja 1973. aastal [[Eesti Elektrijaam]]. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% [[sovhoos]]idest ja [[1964]]. aastal olid kõik majandid elektrifitseeritud, mille poolest Eesti NSV oli Nõukogude Liidus esikohal.
 
[[1950]]. aastal valmis [[Maardu Keemiakombinaat|Maardu Keemiakombinaadi]] väävelhappe ja superfosfaaditsehh, [[1955]]. aastal [[Narva mööblivabrik]], [[1958]]. aastal asutati esimene [[sõjatööstus]]liku kallakuga [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]] jne.
 
Eesti NSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 60–70% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust.
 
[[1967]]. aastal alustati [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[raudtee]] väljavahetamist [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] vastu: [[1971]]. aastal avati uus raudtee [[Tallinn]]aTallinna ja [[Pärnu]] vahel.
 
1950. aastatel algas aktiivne elamuehitus. [[1962]]. aastal asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõte [[Eesti Kolhoosiehitus]].<ref name="WUbZj" />.
318. rida:
{{vaata|Vastupanutegevus Eesti NSVs}}
 
=== Eesti NSV ja [[mittetunnustamispoliitika]] ===
''[[De jure]]'' ei lakanud Eesti Vabariik eksisteerimast<ref name="HMirx" /><ref name="1u36l" />. Enamik maailma demokraatlikke riike pidas Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist ebaseaduslikuks ega tunnustanud ametlikult Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV olemasolu ([[Balti küsimus]]). Sellest lähtus [[mittetunnustamispoliitika]], mida järgides [[Ameerika Ühendriigid]], [[Suurbritannia]], [[Vatikan]] jpt riigid säilitasid diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga neis riikides asuvate diplomaatiliste esindajate kaudu ja hoidusid aastani 1990 ka igasugustest ametlikku laadi kontaktidest Eesti NSV nukuvalitsusega. {{lisa viide}}
 
== Eesti NSV lõpp ==
[[16. november|16. novembril]] [[1988]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] erakorraline istungjärk [[Vaino Väljas]]e eesistumisel vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda on peetud ka NSV Liidu lagunemise lähtepunktiks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastu võetud [[seadus]]te ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. [[26. november|26. novembril]] tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni. Sellest hoolimata langetasid Eesti eeskujul sarnaseid otsuseid ka teised Nõukogude liiduvabariigid.
 
[[8. mai]]l [[1990]] võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti sümboolikast", millega tunnistati kehtetuks nimetus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja võeti kasutusele ametliku nimetusena Eesti Vabariik.<ref name="BqDW3" />
357. rida:
<ref name="D2Xdu">[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]], § 97</ref>
<ref name="0kfY7">[[Heimar Lenk]], [https://www.ohtuleht.ee/24813 Ekspress suundus läände], Õhtuleht, 21. juuli 1998</ref>
<ref name="loqDy">Eesti arvudes 1989. aastal : lühike statistika kogumik. – Tallinn, 1990. lk. 15</ref>
<ref name="62MO2">Eesti arvudes 1989. aastal : lühike statistika kogumik. – Tallinn, 1990. lk. 10</ref>
<ref name="tppbJ">Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos. lk 41. II trükk 1978.</ref>
<ref name="rupQv">Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 577–581</ref>
<ref name="svJIr">[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959–1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115–146</ref>
<ref name="WUbZj">Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos. lk 78–80. II trükk 1978.</ref>
368. rida:
<ref name="HMirx">Enn Sarv, [http://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ "EV kontinuiteet 1940–1945"]</ref>
<ref name="1u36l">Enn Sarv, [http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski "Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus."] Tartu: Tuna 1997. ISBN 9985-60-407-5</ref>
<ref name="BqDW3">[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Tallinn, 2012, lk. 156</ref>
}}
 
382. rida:
*[http://www.datarule.narod.ru/EstSSR.html Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja ministrite nõukogu esimehed, vene keeles.]
* [http://www.postimees.ee/?id=49077 Kahekümne aasta eest kinnistas erileht suveräänsusdeklaratsiooni] – Postimees, 15. november 2008.
*[https://kultuur.err.ee/841707/ilmar-tomusk-kas-rahvuskeelte-koht-on-jalle-ajaloo-prugikastis Ilmar Tomusk: kas rahvuskeelte koht on jälle ajaloo prügikastis?] (1978. aasta "Ürituste plaan NLKP Keskkomitee määruse "Vene keele edasise omandamise ja õpetamise täiustamisest kõikides vabariikides" täitmise asjus") ERR, 24.06.2018
 
{{SSR}}