Braunschweig: erinevus redaktsioonide vahel

}}

 

 

 

Võimsa ja mõjuka ärikeskusena keskaegsel Saksamaal oli Braunschweig 13.–17. sajandil [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige. See oli kolme järjestikuse riigi pealinn: [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond]] (1269–1432, 1754–1807 ja 1813–1814), [[Braunschweigi hertsogkond]] (1814–1918) ja [[Braunschweigi Vaba Riik]] (1918–1946).

== Ajalugu ==

 

 

=== Asutamine ja varajane ajalugu ===

 

 

Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati [[9. sajand]]i teisel poolel. [[Braunschweigi riimkroonika]] ([[1279]]–[[1298]]) annab linna asutamise aastaks [[861]], ent see on legend. Esialgu nimetati linna '''Brunswickiks''' linna asutaja Bruni järgi, kuid Bruni kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda [[1573]].

=== Keskaeg ja varauusaeg ===

 

 

12. sajandini valitsesid Braunschweigi Saksi aadlisuguvõsa [[Brunoonid]], siis läks see abielu kaudu [[Welfid]]ele. 1142. aastal sai Welf [[Heinrich Lõvi]] [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]] hertsogiks ja tegi Braunschweigist oma riigi pealinna (millele 1156. aastast lisandus ka [[Baieri hertsogkond]]). Ta muutis Dankwarderode lossi, [[Braunschweigi krahvkond|Braunschweigi krahvide]] residentsi, oma enda ''[[Kaiserpfalz|Pfalziks]]'' ja arendas linna edasi oma võimu väljendamiseks. Heinrichi valitsemise ajal ehitati Püha Blasiuse [[Braunschweigi toomkirik|toomkirik]], mis valmis kõigest 53 aastaga ([[1173]]–[[1226]]), ja lossi ette püstitati ka lõvikuju ([[1166]]), tema vapiloom. Lõpuks sai [[Braunschweigi lõvi|lõvist]] linna maamärk. See oli esimene vabalt seisev [[pronks]]skulptuur [[Alpid]]est põhjas.

=== 19. sajand ===

 

 

Iseseisva riigina lakkas Braunschweig olemast [[1806]], mil [[Saksa-Rooma riik]] likvideeriti. 1806. aastal [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid linna [[Prantsusmaa|prantslased]] ja 1807. aastal sai sellest üürikese [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigi]] osa. Maapaos hertsog [[Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)|Friedrich Wilhelm]] rajas vabatahtlike korpuse ([[Must korpus]]), kes võitlesid prantslastega mitmes lahingus.

=== 20. sajandi algus ja keskpaik ===

 

 

8. novembril 1918, [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppedes, sundis [[Sotsialism|sotsialistlik]] [[tööliste nõukogu]] hertsog [[Ernst August (Braunschweig)|Ernst Augusti]] troonist loobuma. 10. novembril kuulutas nõukogu välja [[Braunschweigi Sotsialistlik Vabariik|Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi]] [[Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (USPD) üheparteilise valitsuse all (juht [[Heinrich Jasper]]); kuid järgnenud Maapäeva valimistel 22. detsembril 1918 võitis [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (MSPD) ning USPD ja MSPD moodustasid [[koalitsioonivalitsus]]e. 1919. aasta ülestõus Braunschweigis, mida juhtis [[Kommunism|kommunistlik]] [[Spartakistid]]e Liit, sai lüüa, kui ''[[Vabakorpused|Freikorpsi]]'' väed [[Georg Ludwig Rudolf Maercker]]i juhtimisel võtsid linna Saksa kaitseministri [[Gustav Noske]] käsul üle. Seejärel loodi SPD juhitud valitsus; 1921. aasta detsembris kiideti heaks uus [[põhiseadus]] [[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweigi Vabale Riigile]], mis oli nüüd [[parlamentaarne vabariik]] [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]], pealinnaga taas Braunschweigis.

Väikesed linnaosad elasid Liitlaste pommirünnakud üle, nii jäid nad esindama oma erilist arhitektuuri. Toomkirik taastati oma funktsiooni [[Protestantism|protestantliku]] kirikuna.

 

 

[[Külm sõda|Külma sõja]] ajal kannatas Braunschweig [[Lääne-Saksamaa]] osana majanduslikult [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] läheduse tõttu. Linn kaotas oma ajalooliselt tugevad majandussidemed toonase [[Ida-Saksamaa]]ga; aastakümneteks jäi majanduslik kasv alla ja töötus ületas Lääne-Saksa keskmise.

== Transport ==

 

 

Braunschweigi kesklinn on enamasti autovaba [[jalakäijate ala]].

=== Tramm ja buss ===

 

 

 

Linnaettevõttel [[Braunschweiger Verkehrs-AG]] on praegu 5 trammiliini ja mitu [[buss]]iliini. Trammiliinid on järgmised:

== Uuringud ja teadus ==

 

 

Braunschweig on olnud oluline tööstuspiirkond. Täna on see tuntud oma [[Braunschweigi tehnikaülikool|ülikooli]] ja uurimisinstituutide poolest, peamiselt ''Johann Heinrich von Thuenen Institute'', ''[[Julius Kühn-Institut]]'' ja ''[[Friedrich-Loeffler-Institut]]'' loomatoidu instituudi, kõik 2007. aasta lõpuni ''[[Bundesforschungsanstalt für Landwirtschaft]]'', ''[[Deutsche Sammlung von Mikroorganismen und Zellkulturen]]'' ja ''[[Physikalisch-Technische Bundesanstalt]]'' (PTB) osad. PTB Braunschweig säilitab [[aatomkell]]a, mis vastutab [[DCF77]] ajasignaali ja ametliku Saksa aja eest. 2006. aastal oli Braunschweigi piirkond kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkond kogu [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnas]], investeerides uuringutesse ja tehnoloogiasse 7,1% oma SKP-st. 2014. aastaks oli see näitaja tõusnud 7,7%-ni, säilitades Braunschweigi kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkonnana Saksamaal. Braunschweig nimetati Saksamaa Teaduspealinnaks 2007 ''(Stadt der Wissenschaft 2007)''.

Braunschweigis paikneb ka ''Martino-Katharineum'', 1415. aastal asutatud keskkool. Selle kuulsad õpilased olid [[Carl Friedrich Gauss]], [[August Heinrich Hoffmann von Fallersleben]], [[Richard Dedekind]] ja [[Louis Spohr]]. Aastast 2004 on Braunschweigis ka ''Rahvusvaheline Kool''. Teised märkimisväärsed keskkoolid on ''Gymnasium Neue Oberschule'', ''Gymnasium Gaussschule'', ''Gymnasium Kleine Burg'', ''Hoffmann-von-Fallersleben-Schule Braunschweig'', ''Integrierte Gesamtschule Franzsches Feld'' ja ''Wilhelm-Gymnasium''.

 

 

== Majandus ==

== Kultuur ==

 

 

Braunschweig on kuulus keskaegse naljahamba ''[[Till Eulenspiegel]]i'' poolest, kes mängis oma kaaskodanikele palju praktilisi nalju. Seal oli ka palju pruulikodasid ja ikka veel tehakse väga iseäralikku [[õlu]]t nimega ''[[Braunschweiger Mumme|Mumme]]'', esmakordselt mainitud 1390. aastal, linnaseekstrakt, mis saadeti üle kogu maailma. Braunschweigis toodab ikka veel kaks suurt pruulikoda, 1627. aastal asutatud ''[[Hofbrauhaus Wolters]]'' ja endine 1871. aastal asutatud ''[[Brauerei Braunschweig|Feldschlößcheni]]'' pruulikoda, mida nüüd juhib ''[[Oettinger Brauerei]]''.

Braunschweigi suur kohalik ajaleht on ''[[Braunschweiger Zeitung]]'' aastast 1946. Varem Braunschweigis avaldatud lehed olid ''Braunschweigische Anzeigen''/''Braunschweigische Staatszeitung'' (1745–1934), ''Braunschweigische Landeszeitung'' (1880–1936) ja ''Braunschweiger Stadtanzeiger''/''Braunschweiger Allgemeiner Anzeiger'' (1886–1941) ning sotsiaaldemokraatlik ''[[Braunschweiger Volksfreund]]'' (1871–1933).

 

 

=== Festivalid ===

=== Muuseumid ja galeriid ===

 

 

Linna kõige olulisem muuseum on ''[[Herzog Anton Ulrich-Museum]]'', tuntud kunstimuuseum ja vanim avalik muuseum Saksamaal, asutatud 1754. aastal. Seal on lääne kunsti meistrite kogu, sealhulgas [[Albrecht Dürer|Dürer]], [[Giorgione]], [[Lucas Cranach Vanem|Cranach]], [[Hans Holbein Noorem|Holbein]], [[Anthonis van Dyck|Van Dyck]], [[Johannes Vermeer|Vermeer]], [[Peter Paul Rubens|Rubens]] ja [[Rembrandt]].

=== Sport ===

 

 

Braunschweigi nimekaim kohalik [[jalgpall]]imeeskond on ''[[Eintracht Braunschweig]]''. 1895. aastal asutatud ''Eintracht Braunschweig'' võib tagasi vaadata pikale ja kirjule ajaloole. ''Eintracht Braunschweig'' võitis [[Saksa jalgpalli meistrite loend|Saksa jalgpalli meistrivõistlused]] 1967. aastal ja mängib praegu [[3. Liga]]s, Saksa jalgpalli kolmandal tasandil, ning tõmbab ligi palju toetajaid. Klubile kuulub harukordne rekord: aastail [[1963]]–[[1973]] ei saanud ainuski klubi mängija 322 Bundesliga mängus järjest [[punane kaart|punast kaarti]]. Braunschweig oli ilmselt linn, kus toimus esimene jalgpallimäng Saksamaal. Mängu oli Saksamaale toonud kohalik kooliõpetaja [[Konrad Koch]], kes oli ka esimene, kes kirjutas [[Jalgpalli mängureeglid|jalgpalli mängureeglite]] Saksa versiooni ja kes korraldas 1874. aastal esimese võistluse oma kooli ''Martino-Katharineumi'' õpilaste vahel. 2011. aasta Saksa mängufilm ''[[Der ganz große Traum]]'' põhineb Kochil.

 

== Viited ==

{{viited}}

 

{{Saksamaa linnad}}

{{Alam-Saksi haldusjaotus}}

[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]

[[Kategooria:Hansalinnad]]