Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 49 baiti ,  3 kuu eest
P
pisitoimetamine
}}
 
[[Pilt:Braunschweig Luftaufnahme Innenstadt (2011).JPG|thumbpisi|Vaade Braunschweigile]]
[[Pilt:Lower Saxony BS.svg|thumbpisi|Braunschweigi paiknemine Alam-Saksimaal]]
 
'''Braunschweig''' (alamsaksa: ''Brunswiek'') on linn [[Alam-Saksi]]maal [[Saksamaa]]l, [[Harz]]i mägedest põhjas, [[Oker]]i jõe kaugeimas laevatatavas kohas, mis ühendab selle [[Aller]]i ja [[Weser]]i jõgede kaudu [[Põhjameri|Põhjamerega]]. Linna pindala on 192,13  km². 31. detsembril 2017 elas seal 248 023 inimest.
 
Võimsa ja mõjuka ärikeskusena keskaegsel Saksamaal oli Braunschweig 13.–17. sajandil [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige. See oli kolme järjestikuse riigi pealinn: [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond]] (1269–1432, 1754–1807 ja 1813–1814), [[Braunschweigi hertsogkond]] (1814–1918) ja [[Braunschweigi Vaba Riik]] (1918–1946).
== Ajalugu ==
 
[[Pilt:BurgDankwarderode2016.jpg|thumbpisi|leftvasakul|[[Dankwarderode loss]]]]
 
=== Asutamine ja varajane ajalugu ===
 
Linna asutamise kuupäev ja asjaolud ei ole teada. Pärimus väidab, et Braunschweig loodi kahe asula ühendamise teel, ühe asutas [[Saksid|Saksi]] krahv [[Brun (Saksi hertsog)|Brun]], kes suri 880. aastal, Okeri jõe ühele kaldale – legend annab asutamisaastaks 861 – ja teine oli legendaarse krahv Dankwardi asula, kelle järgi on nimetatud [[Dankwarderode loss]] ("Dankwardi välu"), mis rekonstrueeriti 19. sajandil. Linna algne nimi ''Brunswik'' on segu nimest Brun ja [[Alamsaksa keel|alamsaksa]] sõnast ''wik'' (ladina ''vicus''), koht, kus kaupmehed puhkasid ja oma kaupu hoidsid. Seega näitab linna nimi ideaalset puhkekohta, kuna see asub koolme juures üle Okeri jõe. Teine linna nime selgitus on see, et see pärineb sõnast ''Brand'', või põletamine, viidates kohale, mis tekkis pärast maastiku puhastamist põletamise läbi. Linna on esmakordselt mainitud Püha Magni kiriku 1031. aasta dokumentides, mis annab linna nimeks ''Brunesguik''.
 
Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati [[9. sajand]]i teisel poolel. [[Braunschweigi riimkroonika]] ([[1279]]–[[1298]]) annab linna asutamise aastaks [[861]], ent see on legend. Esialgu nimetati linna '''Brunswickiks''' linna asutaja Bruni järgi, kuid Bruni kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda [[1573]].
=== Keskaeg ja varauusaeg ===
 
[[Pilt:Braun Braunschweig UBHD.jpg|thumbpisi|leftvasakul|Braunschweig 16. sajandil, ''Civitates orbis terrarum'', [[Georg Braun]] ja Frans Hogenberg.]]
[[Pilt:Brunswick cathedral.JPG|thumb|rightpisi|Braunschweigi Püha Blasiuse toomkirik ja lõvikuju]]
 
12. sajandini valitsesid Braunschweigi Saksi aadlisuguvõsa [[Brunoonid]], siis läks see abielu kaudu [[Welfid]]ele. 1142. aastal sai Welf [[Heinrich Lõvi]] [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]] hertsogiks ja tegi Braunschweigist oma riigi pealinna (millele 1156. aastast lisandus ka [[Baieri hertsogkond]]). Ta muutis Dankwarderode lossi, [[Braunschweigi krahvkond|Braunschweigi krahvide]] residentsi, oma enda ''[[Kaiserpfalz|Pfalziks]]'' ja arendas linna edasi oma võimu väljendamiseks. Heinrichi valitsemise ajal ehitati Püha Blasiuse [[Braunschweigi toomkirik|toomkirik]], mis valmis kõigest 53 aastaga ([[1173]]–[[1226]]), ja lossi ette püstitati ka lõvikuju ([[1166]]), tema vapiloom. Lõpuks sai [[Braunschweigi lõvi|lõvist]] linna maamärk. See oli esimene vabalt seisev [[pronks]]skulptuur [[Alpid]]est põhjas.
=== 19. sajand ===
 
[[Pilt:Braunschweig Brunswick BS-Landtag (2005).JPG|thumbpisi|leftvasakul|''Landschaftliches Haus'', Braunschweigi hertsogkonna ja Vaba Riigi [[Maapäev]]a hoone.]]
 
Iseseisva riigina lakkas Braunschweig olemast [[1806]], mil [[Saksa-Rooma riik]] likvideeriti. 1806. aastal [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid linna [[Prantsusmaa|prantslased]] ja 1807. aastal sai sellest üürikese [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigi]] osa. Maapaos hertsog [[Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)|Friedrich Wilhelm]] rajas vabatahtlike korpuse ([[Must korpus]]), kes võitlesid prantslastega mitmes lahingus.
=== 20. sajandi algus ja keskpaik ===
 
[[Pilt:Braunschweig.jpg|thumb|rightpisi|Braunschweig 1900. aasta paiku]]
[[Pilt:Braunschweig15101944.jpg|thumbnailpisi|leftvasakul|Braunschweig 15. oktoobri öösel 1944]]
 
8. novembril 1918, [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppedes, sundis [[Sotsialism|sotsialistlik]] [[tööliste nõukogu]] hertsog [[Ernst August (Braunschweig)|Ernst Augusti]] troonist loobuma. 10. novembril kuulutas nõukogu välja [[Braunschweigi Sotsialistlik Vabariik|Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi]] [[Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (USPD) üheparteilise valitsuse all (juht [[Heinrich Jasper]]); kuid järgnenud Maapäeva valimistel 22. detsembril 1918 võitis [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (MSPD) ning USPD ja MSPD moodustasid [[koalitsioonivalitsus]]e. 1919. aasta ülestõus Braunschweigis, mida juhtis [[Kommunism|kommunistlik]] [[Spartakistid]]e Liit, sai lüüa, kui ''[[Vabakorpused|Freikorpsi]]'' väed [[Georg Ludwig Rudolf Maercker]]i juhtimisel võtsid linna Saksa kaitseministri [[Gustav Noske]] käsul üle. Seejärel loodi SPD juhitud valitsus; 1921. aasta detsembris kiideti heaks uus [[põhiseadus]] [[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweigi Vabale Riigile]], mis oli nüüd [[parlamentaarne vabariik]] [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]], pealinnaga taas Braunschweigis.
Väikesed linnaosad elasid Liitlaste pommirünnakud üle, nii jäid nad esindama oma erilist arhitektuuri. Toomkirik taastati oma funktsiooni [[Protestantism|protestantliku]] kirikuna.
 
Poliitiliselt kaotati Braunschweigi Vaba Riik pärast sõda [[Saksamaa 1945–1949|Liitlaste okupatsioonivõimude]] poolt, Braunschweig lakkas olemast pealinn ja enamus tema maid liidendati äsjaloodud [[Alam-Saksi]] liidumaaga.
 
[[Külm sõda|Külma sõja]] ajal kannatas Braunschweig [[Lääne-Saksamaa]] osana majanduslikult [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] läheduse tõttu. Linn kaotas oma ajalooliselt tugevad majandussidemed toonase [[Ida-Saksamaa]]ga; aastakümneteks jäi majanduslik kasv alla ja töötus ületas Lääne-Saksa keskmise.
== Transport ==
 
[[Pilt:Ringerbrunnen Braunschweig.jpg|thumb|rightpisi|Jalakäijate ala kesklinnas]]
 
Braunschweigi kesklinn on enamasti autovaba [[jalakäijate ala]].
=== Tramm ja buss ===
 
[[Pilt:100 6771 0756 Rathaus.jpg|thumbpisi|Tramm Braunschweigis]]
 
[[Trammid Braunschweigis|Braunschweigi trammiteede võrk]] on odav ja ulatuslik 35  km pikk elektrifitseeritud [[tramm]]iteede süsteem. Esimene lõik avati 1897. aastal, seda on moderniseeritud, sealhulgas 3,2  km pikendus 2007. aastal. Võrgul on 1100  mm [[rööpmelaius]], mis on Euroopa raudtee- või trammivõrgu jaoks ainulaadne. Kuid seda täiendatakse järk-järgult kolmanda rööpaga, et võimaldada tulevast ühistööd [[Standardrööpmeline raudtee|1435 mm rööpmelaiusega]] raudtee põhivõrguga.
 
Linnaettevõttel [[Braunschweiger Verkehrs-AG]] on praegu 5 trammiliini ja mitu [[buss]]iliini. Trammiliinid on järgmised:
== Uuringud ja teadus ==
 
[[Pilt:Braunschweig altes TU-Gebäude.jpg|thumbpisi|[[Braunschweigi tehnikaülikool]]]]
 
Braunschweig on olnud oluline tööstuspiirkond. Täna on see tuntud oma [[Braunschweigi tehnikaülikool|ülikooli]] ja uurimisinstituutide poolest, peamiselt ''Johann Heinrich von Thuenen Institute'', ''[[Julius Kühn-Institut]]'' ja ''[[Friedrich-Loeffler-Institut]]'' loomatoidu instituudi, kõik 2007. aasta lõpuni ''[[Bundesforschungsanstalt für Landwirtschaft]]'', ''[[Deutsche Sammlung von Mikroorganismen und Zellkulturen]]'' ja ''[[Physikalisch-Technische Bundesanstalt]]'' (PTB) osad. PTB Braunschweig säilitab [[aatomkell]]a, mis vastutab [[DCF77]] ajasignaali ja ametliku Saksa aja eest. 2006. aastal oli Braunschweigi piirkond kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkond kogu [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnas]], investeerides uuringutesse ja tehnoloogiasse 7,1% oma SKP-st. 2014. aastaks oli see näitaja tõusnud 7,7%-ni, säilitades Braunschweigi kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkonnana Saksamaal. Braunschweig nimetati Saksamaa Teaduspealinnaks 2007 ''(Stadt der Wissenschaft 2007)''.
Braunschweigis paikneb ka ''Martino-Katharineum'', 1415. aastal asutatud keskkool. Selle kuulsad õpilased olid [[Carl Friedrich Gauss]], [[August Heinrich Hoffmann von Fallersleben]], [[Richard Dedekind]] ja [[Louis Spohr]]. Aastast 2004 on Braunschweigis ka ''Rahvusvaheline Kool''. Teised märkimisväärsed keskkoolid on ''Gymnasium Neue Oberschule'', ''Gymnasium Gaussschule'', ''Gymnasium Kleine Burg'', ''Hoffmann-von-Fallersleben-Schule Braunschweig'', ''Integrierte Gesamtschule Franzsches Feld'' ja ''Wilhelm-Gymnasium''.
 
[[Alam-Saksi]] ainus kunstiülikool on 1963. aastal Braunschweigis asutatud ''Hochschule für Bildende Künste Braunschweig'' (Braunschweigi kaunite kunstide kolledž). HBK on kõrgema kunstilise ja teadusliku hariduse institutsioon ning pakub võimalust õppida interdistsiplinaarse kunstilise ja teadusliku kvalifikatsiooni jaoks. Lisaks paiknes 2010. aastani linnas üks [[Ostfalia Rakenduskõrgkool]]i (''Ostfalia Hochschule für angewandte Wissenschaften'', varem ''Fachhochschule Braunschweig/Wolfenbüttel'') linnakuid.
 
== Majandus ==
== Kultuur ==
 
[[Pilt:Braunschweigs Industrie (Postkarte 1904).JPG|thumb|rightpisi|1904. aasta [[postkaart]], mis näitab tüüpilist Braunschweigi toitu]]
[[Pilt:Pieta.Kadishman.jpg|thumb|rightpisi|''Piëta'', [[Menashe Kadishman]]i skulptuur Braunschweigis]]
 
Braunschweig on kuulus keskaegse naljahamba ''[[Till Eulenspiegel]]i'' poolest, kes mängis oma kaaskodanikele palju praktilisi nalju. Seal oli ka palju pruulikodasid ja ikka veel tehakse väga iseäralikku [[õlu]]t nimega ''[[Braunschweiger Mumme|Mumme]]'', esmakordselt mainitud 1390. aastal, linnaseekstrakt, mis saadeti üle kogu maailma. Braunschweigis toodab ikka veel kaks suurt pruulikoda, 1627. aastal asutatud ''[[Hofbrauhaus Wolters]]'' ja endine 1871. aastal asutatud ''[[Brauerei Braunschweig|Feldschlößcheni]]'' pruulikoda, mida nüüd juhib ''[[Oettinger Brauerei]]''.
Braunschweigi suur kohalik ajaleht on ''[[Braunschweiger Zeitung]]'' aastast 1946. Varem Braunschweigis avaldatud lehed olid ''Braunschweigische Anzeigen''/''Braunschweigische Staatszeitung'' (1745–1934), ''Braunschweigische Landeszeitung'' (1880–1936) ja ''Braunschweiger Stadtanzeiger''/''Braunschweiger Allgemeiner Anzeiger'' (1886–1941) ning sotsiaaldemokraatlik ''[[Braunschweiger Volksfreund]]'' (1871–1933).
 
Braunschweigi lähedal [[Cremlingen]]-Abbenrodes on suur kesklaine raadiojaam, mis kannab üle ''[[Deutschlandfunk]]'' programme sagedusel 756  kHz, [[Cremlingeni ülekandejaam]].
 
=== Festivalid ===
=== Muuseumid ja galeriid ===
 
[[Pilt:Braunschweig Herzog Anton Ulrich Museum nachts.jpg|thumb|rightpisi|Hertsog Anton Ulrichi muuseum]]
[[Pilt:Salve Hospes 04 1a.jpg|thumb|rightpisi|''Villa Salve Hospes'']]
 
Linna kõige olulisem muuseum on ''[[Herzog Anton Ulrich-Museum]]'', tuntud kunstimuuseum ja vanim avalik muuseum Saksamaal, asutatud 1754. aastal. Seal on lääne kunsti meistrite kogu, sealhulgas [[Albrecht Dürer|Dürer]], [[Giorgione]], [[Lucas Cranach Vanem|Cranach]], [[Hans Holbein Noorem|Holbein]], [[Anthonis van Dyck|Van Dyck]], [[Johannes Vermeer|Vermeer]], [[Peter Paul Rubens|Rubens]] ja [[Rembrandt]].
=== Sport ===
 
[[Pilt:BSM Konrad-Koch Braunschweig 01.jpg|thumb|rightpisi|Konrad Kochi jalgpallireeglite esimene saksa versioon]]
[[Pilt:BS_Eintracht_Stadion.JPG|thumb|rightpisi|[[Eintracht-Stadion]], [[3. Liga]] klubi ''[[Eintracht Braunschweig]]'' staadion]]
 
Braunschweigi nimekaim kohalik [[jalgpall]]imeeskond on ''[[Eintracht Braunschweig]]''. 1895. aastal asutatud ''Eintracht Braunschweig'' võib tagasi vaadata pikale ja kirjule ajaloole. ''Eintracht Braunschweig'' võitis [[Saksa jalgpalli meistrite loend|Saksa jalgpalli meistrivõistlused]] 1967. aastal ja mängib praegu [[3. Liga]]s, Saksa jalgpalli kolmandal tasandil, ning tõmbab ligi palju toetajaid. Klubile kuulub harukordne rekord: aastail [[1963]]–[[1973]] ei saanud ainuski klubi mängija 322 Bundesliga mängus järjest [[punane kaart|punast kaarti]]. Braunschweig oli ilmselt linn, kus toimus esimene jalgpallimäng Saksamaal. Mängu oli Saksamaale toonud kohalik kooliõpetaja [[Konrad Koch]], kes oli ka esimene, kes kirjutas [[Jalgpalli mängureeglid|jalgpalli mängureeglite]] Saksa versiooni ja kes korraldas 1874. aastal esimese võistluse oma kooli ''Martino-Katharineumi'' õpilaste vahel. 2011. aasta Saksa mängufilm ''[[Der ganz große Traum]]'' põhineb Kochil.
 
== Viited ==
 
{{viited}}
 
{{Saksamaa linnad}}
{{Alam-Saksi haldusjaotus}}
 
[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
74 882

muudatust