Vikipeedia

Ants Lauter: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Kopo25 (arutelu | kaastöö)
5500 muudatust
Lingid
P pisitoimetamine
15. rida:
 
[[1913]]. aastal tegid Antsu kaks venda proove [[Jakob Mändmets]]a "Nelja päevaga". Neist vanem – Kustas, [[Saue]] [[vallakirjutaja]] ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ja seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel [[Kohila]]s sattusid etendust vaatama [[Karl Jungholz]] ja [[Theodor Altermann]], kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile Estoniasse tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest [[Paul Pinna]]le ja pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga Estoniasse näitlejaks ja [[inspitsient|inspitsiendiks]]. Ants oli kõhklematult nõus.
Siit algas Ants Lauteri teatritee, [[1913]]. aastal, 19-aastaselt.<ref name="Ants Lauter1" />
 
===Teatritee algusaastad===
[[1913]]. aasta sügisel avati Estonia uus maja [[Shakespeare]]'i "[[Hamlet]]iga". Ants oli seal Fortinbrasi rollis. [[Karl Jungholz]] kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.
 
Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde [[Carl Rössler]]i "Viis frankfurtlast". Esimest korda mängis ta siin koos [[Erna Villmer]]iga. Samuti sai nooruk siin esimest korda lilli ja oli sellest ehmunud ja meelitatud.
27. rida:
[[1915]]. aasta algul Ants mobiliseeriti. Rindel sai Lauter aga gaasimürgituse ning pärast paranemist viidi ta üle tagavarapolku [[Novgorod]]i. Polgul oli oma teater, mis andis 2–3 korda nädalas etendusi. Ants tegi seal kaasa kuni teenistusest vabanemiseni [[1917]]. sügiseni. Sealt edasi sai temast [[Novgrorodi Linnateater|Novgorodi Linnateatri]] näitleja, kus ta oli [[1918]]. aasta augustini. Venemaal olles õppis ta palju ja omandas teistsugust näitlemisviisi kui Estonias. Tal olid kolleegideks suured eeskujud, Venemaa tippnäitlejad. Tuli mängida väheste proovidega palju ja laiahaardeliselt.
 
[[1918]]. aasta augustis jõudis Lauter tagasi Eestisse. Jungholz võttis ta vastu avasüli, kuid Venemaal rooduülemana teeninud Lauter oli karjumiste ja käsklustega oma hääle rikkunud.<ref name="Ants Lauter3" />
 
===Eestis tagasi===
Kümne hooaja kestel, [[1918]]. aasta sügisest [[1928]]. aasta sügiseni valmis Lauteril sadakond rolli, enamasti peaosad. Naasnud Venemaalt, hakkas ta ka kohe lavastama. Ta oli algaja, kuid sellegipoolest lavastas meeletu tempoga – kümne aasta vältel ligi 80 tükki. See oli rohkem kui pool repertuaarist. Ta mängis kaasa [[Vene Draamateater|Vene Draamateatri]] etendustes, lavastas Pärnu [[Endla (teater)|Endlas]] ja [[Draamastuudio]]s, tõlkis näidendeid.
Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumistundides. Häält ta tagasi siiski ei saanud, kuid omandas oskuse rikutud häält kasutada.
 
[[1920]] ja [[1923]] külastas Lauter [[Lääne-Euroopa]] teatrilinnu – [[Berliin]]i, [[Viin]]i, [[Praha]]t ja [[Leipzig]]i ning kogus sealt innukalt tähelepanekuid ja oskusi. Proovis seejärel ka eesti teatris moodsat välismaal nähtud mängulaadi rakendada. [[Ekspressionism|Ekspressionistlikele]] katsetustele oli kõrgpunktiks [[1924]]. aastal lavastatud [[Ernst Toller]]i "Masinahävitajad", mille kriitikud esile tõid kui leidlikku, huvitavat, senist taset ületavat saavutust lavastajatöö kallal.
 
[[1923]]. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz "Hamleti" ja seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – [[Hamlet (tegelane)|Hamletit]]. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.
 
1925. aastal, pärast Karl Jungholzi surma, sai Lauterist viimase järglane – Estonia draamatrupi juht.
42. rida:
 
===Lavaliselt täiskasvanuks saamine===
1930ndail oli üle poolte näidendeist Lauteri lavastada. Temast sai ka õppejõud [[Eesti Teatrikool]]is. Suur osa Lauteri erialases arengus oli õppereisidel. Ta külastas [[1928]]. ja [[1937]]. aastal [[Saksamaa]]d, [[1934]]. aastal [[Nõukogude Liit]]u, [[1929]]. aastal [[Poola]]t, [[1937]]. aastal [[Rootsi]]t, [[Norra]]t, [[Taani]]t ja [[Inglismaa]]d. Peaaegu terve hooaja – 1928/29 – viibis ta Berliinis, kus nägi väga täpset ja süstematiseeritud, lausa matemaatilise täpsusega teatrit. Lauter pidas parimaks välismaa teatriks Poola teatrit, kuna ütles, et poola näitlejad omavad slaavi tõugu teatriverd ja täiendavad seda prantslastelt laenatud peene maitse ja vormiga.
 
Välismaareisidelt naasnud, oli Lauteri stiil välises kokkuhoidlikum, täpsem ja näidendi mõttele rohkem avarust andev. [[1937]]. aastal jõudis Eesti teatrisse ingliskeelne väljaanne Stanislavski raamatust "[[Näitleja töö iseendaga]]". Lauter tõlkis õhinaga olulisima ja viis selle kohe oma näitlejatele lugeda.
 
Näitlejana mängis Lauter kolmekümnendail aastail kõige mitmekesisemaid osi, talupoegadest ärimeesteni, advokaate, sõjamehi, arste – rumalaid, arukaid, õilsaid, alatuid, noori, vanu.
54. rida:
 
[[1947]]. aastal sai Ants Lauter kui instituudi lavakunsti kateedri õppejõud professori nimetuse.
[[1947]]. ja [[1948]]. aastal pälvis Lauter [[Nõukogude Eesti preemia]]
[[1948]]. aasta suvel anti Lauterile [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u nimetus.
[[1949]]. aasta kevadel liideti Estonia draamatrupp [[Tallinna Riiklik Draamateater|Tallinna Riikliku Draamateatri]]<nowiki/> omaga, mille peanäitejuhiks sai Ants Lauter. Ühel traagilisel koosolekul pidi ta aga selle ameti maha panema ning temast sai [[1951]]. aastal Vanemuise näitleja ja lavastaja. Vanemuises töötas ta koos [[Epp Kaidu]], [[Aleksander Poljakov]]i ja [[Kaarel Ird]]iga.
[[1952]]. aastal pälvis Ants Lauter [[Stalini preemia]] ja [[1956]]. aastal [[Lenini orden]]i.
[[1958]]. aasta suvel sai Ants Lauter Estonia direktoriks ja [[1959]]. aastal jäi Ants Lauter pensionile. Aastatel [[1960]]–[[1962]] töötas Lauter veel Estonia kunstilise konsultandina. Ka elu lõpuaastatel tegutses ta kindla päevaplaani järgi ning arvas sinna valudest ja nõrkusest hoolimata isegi suplemise.
Lauter suri 79-aastasena [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1973]] Tallinnas.<ref name="Ants Lauter5" />
 
[[Eesti Teatriliit]] annab aastast [[1975]] välja [[Ants Lauteri nimeline auhind|temanimelist]] noore näitleja ja noore lavastaja preemiat.
67. rida:
Temast on film "[[Mõistus, tahe, töö ja Lauter]]" ([[1963]], ETF).
 
==[[Erna Villmer]] Ants Lauterist==
"Pärast Venemaalt tulekut ([[1918]]. aastal) oli Ants tavaline provintslik edev ja täispuhutud asjaarmastaja, nagu neid oli küllalt noorte näitlejate hulgas. Pikapeale muutus Lauteri mäng loomulikumaks ja tasasemaks. Ta arenes oma töö, aastate ja elu mõjul.
 
Lauter lõi oma kujud spontaanselt. Nagu välgu sähvatusel leidis ta proovil oma kuju. Meie kõik imetlesime sellist kiiret protsessi. Lauter raputas otsekui varrukast oma karakterosi. Ta liikus sealjuures välistel karakterjoontel ja oli selles võrratu. See looming ei jäänud ainult välistesse joontesse – elustav veri voolas muidugi ande-südamest, närvitsentrumist. Kui ütelda piltlikult – Lauter oli veepealne aurik, mina allveelaev.
88. rida:
[[1911]] lõpetas Tallinna kaubanduskooli
 
[[1913]] alustas teatritegevust [[Estonia (teater)|Estonia]]s inspitsiendi ja näitlejana
 
Võttis [[lipnik]]una osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]
 
[[1916]]–[[1918]]–1918 mängis [[Novgorod|Novgorodi]]i teatris
 
[[1918]]–1918–[[1926]] Estonia draamajuht
 
[[1926]]–1926–[[1927]] [[Endla (teater)|Endla]] lavastaja ja näitleja
 
[[1927]]–[[1941]]1927–1941 Estonia draamajuht
 
[[1941]] Mobiliseeriti reservohvitserina [[Punaarmee]]sse
 
[[1942]] osales [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite]] asutamises
106. rida:
[[1944]] juhtis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite draamatruppi
 
[[1944]]–[[1949]]1944–1949 Estonia peanäitejuht
 
[[1949]] [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatri]] peanäitejuht
 
[[1950]]–[[1951]]–1951 näitleja Draamateatris
 
[[1951]]–[[1958]]1951–1958 [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] näitleja ja lavastaja
 
[[1953]]–[[1955]] Vanemuise kunstiline juht
 
[[1958]]–[[1959]]1958–1959 Estonia direktor
 
[[1960]]–[[1962]]1960–1962 Estonia kunstiline konsultant
 
[[1938]]–[[1941]]–1941 [[Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikool]]i õppejõud
 
[[1946]]–[[1950]]–1950 [[Eesti Riiklik Teatriinstituut|Eesti Riikliku Teatriinstituudi]] lavapraktikaõppejõud (aastast [[1947]] professor, tagandati ebaseaduslikult [[1950]])
 
[[1945]]–[[1950]]–1950 ja [[1969]]–[[1973]]–1973 [[Eesti NSV Teatriühing]]u juhatuse esimees.
 
==Isiklikku==
Oli abielus [[1917]]–1917–[[1925]] [[Maria Merjanskaja]]ga (kelle isa oli näitleja [[Nil Merjanski]]), [[1928]]–[[1949]]1928–1949 [[Erna Villmer]]iga ja 1949. aastast [[Heli Viisimaa]]ga.<ref name="Eesti teatri biograafiline leksikon" />
 
==Lavastused ja rollid ==
154. rida:
 
'''1918'''
*Piibeleht ([[Eduard Vilde]] "Pisuhänd") 4. IX.
*Cleaver ([[John Galsworthy]] "Justiits") 17. IX.
*Neznamov (Aleksandr Ostrovski "Süüta süüdlased") 8. X.
213. rida:
*Harry Marsland ([[Gustav Moser]] "Raamatukoguhoidja") 10. V.
*Arnold Melchthal ([[Friedrich Schiller]] "Wilhelm Tell") 8. IX.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 16. IX.
*Figaro ([[Pierre Beaumarchais]] "Figaro pulm") 27. IX.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid") 11. X.
235. rida:
*Pierre Marechal ([[Pierre Frondaie]] "Montmartre") 2. V.
*Emil Gross ([[Franz von Schönthan]] ja [[Paul von Schönthan]] "Sabiini naiste röövimine") 14. V.
*Ants ([[August Kitzberg]]iKitzbergi "Enne kukke ja koitu") 12. IX.
*Jägala ([[Joosep Heinrich Teinman|J. H. Talomaa]] "Igavene elu") 5. X.
*Kassander ([[Ludwig Fulda]] "Eesli vari") 26. X.
256. rida:
*Orest ([[Hugo von Hofmannsthal]] "Elektra") 24. IV.
*Marc-Arron ([[Sophus Michaëlis]] "Revolutsiooni pulm") 6. V.
*Heinrich ([[August Kitzberg]]iKitzbergi "Neetud talu") 21. VIII.
*Hamlet ([[William Shakespeare]]'i "[[Hamlet]]") 7. IX.
 
287. rida:
*Harry Domin ([[Karel Čapek]] "R. U. R.") 17. II.
*Simo Affleck (Hurt) ([[Eino Leino]] "Simo Hurt") 26. II.
*Leo Saalep ([[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]") 10. III.
*Dr. Max Barren ([[Sydney Garrick]] "Daam lahutuspõhjusega") 31. III. (mänginud suvel külalisena ka [[Kuressaare Teater|Kuressaare teatris]].)
*Balthasar ("Tuvikene pihus"), herra Tittori ("Koer ajus") – [[Carl Goetz]]i "Menagerie" 28. IV.
295. rida:
*Rahvasaadik. Mees. ([[Ferenc Molnar]] "Punane veski") 27. X.
*Hans ([[Lydia Koidula]] "[[Saaremaa onupoeg]]") 20. XI.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 22. XI.
*Maurice, lavakirjanik ([[August Strindberg]] "Patt") 15. XII.
 
'''Lavastused'''
368. rida:
*Andre Saligelle ([[Jacques Deval]] "Oma naiivses puhtuses"), 18. V.
*Peer ([[Henrik Ibsen]] "Peer Gynt") 7. IX.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 11. IX.
*William ([[William Somerset Maugham]] "Viktooria") 25. X.
 
'''Lavastused:'''
*[[Eduard Vilde]] "[[Pisuhänd]]" 25. IX.
*[[Franz Grillparzer]] "[[Sappho]]" 29. XI.
 
'''1928'''
*Vernon Wethrelle ([[Jerome Klapka Jerome]] "Fanny ja ta teenijaid") 10. I.
*Tammaru peremees ([[August Kitzberg]] "Libahunt") 31. I.
*Oliver ([[William Shakespeare]] "Armu-ja narrimäng" ("Nagu teile meeldib")) 6. III.
*Prof. Waldemat Weber ([[Franz Arnold]] ja [[Ernst Bach]] "Hurraa-poiss") 4. V.
406. rida:
*Mackie (Machath) ([[Bertolt Brecht]], [[Kurt Weill]] "Kolmekrossiooper") 10. I.
*Universaalpanga direktor Thomas ([[Ladislaus Fodor]] "Vaene kui kirikurott") 4. II.
*Jalaka Jaan ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 24. II.
*Stanhope ([[Robert Cedric Sherriff]], [[Vernon Bartlet]] "Teekonna lõpp") 4. III.
*Jason ([[Franz Grillprazer]]i "Medea") 27. IV.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid", B. Kuuskemaa lahkumisetendus) 11. V.
*Julius ([[August Kitzberg]] "Neetud talu") 12. IX.
*Patrik Abel ([[Anne Nichols]] "Iiri roos") 2. X.
*Bernard Joyce ([[William Somerset Maugham]] "Kiri") 31. X.
433. rida:
*"Tuli".
*"Neli kuningat".
*[[Eduard Vilde]] "[[Pisuhänd]]" 2. XI.
 
'''1932'''
466. rida:
*Ferdys Pistora ([[Frantisek Langer]] "Puhastustuli") 5. I.
*Köster ([[August Tammann]] "Pilveristi") 8. IV.
*Jalaka Jaan ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 28. V.
*Lucien Garraud ([[Octave Mirbeau]] "Äri on äri") 5. X.
*Vabakunstnik ([[Arthur Adson]] "Elav kapital") 11. XI.
501. rida:
*[[Jacques Deval]] "Preili" 29. III.
*[[William Somerset Maugham]] "Peavõtt" 16. X.
*[[August Kitzberg]] "Püve Talus" 2. II Valga teatris "Säde".
 
'''1937'''
*Vinnal ([[Hugo Raudsepp]] "Lipud tormis") 24. II.
*Graziano ([[William Shakespeare]] "Veneetsia kaupmees") 9. IV.
*Kaarel ([[August Kitzberg]] "[[Tuulte pöörises]]") 12. IX.
*Theseus ([[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]") 17. IX.
 
525. rida:
*"Andres ja Pearu".
*"Esimene kevadpäev".
*[[Eduard Vilde]] "Pisuhänd" 11. IX.
*[[Wlodzimierz Perzyński]] "Kergemeelne õde" 18. XII.
 
541. rida:
 
'''1940'''
*Hans Ilves ([[Eduard Vilde]] "Side") 14. IX.
*Härra Topaze ([[Marcel Pagnol]] "Eluaabits") 3. XI.
*Vincentio ([[William Shakespeare]] "Tõrksa taltsutus") 22. XII.
547. rida:
'''1941'''
*Andrei Nahhodka ([[Maksim Gorki]] "Ema") 23. II.
*Tammaru peremees ([[August Kitzberg]] "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]") 4. IV.
*Cotillard ([[René Fauchois]] "Ettevaatust! Värske värv!" 23. V.
 
609. rida:
'''1950'''
*Sergei Aleksandrovitš Trubnikov ([[Konstantin Simonov]] "Võõras vari") 12. II.
*Paralepp ([[A. H. Tammsaare]]-[[Andres Särev]] "Pankrot") 12. XI.
 
'''Lavastus'''
651. rida:
*Anton Antonovitš Skvoznik-Dmuhhanovski, Linnapealik ([[Nikolai Gogol]] "Revident") 8. V.
*Gustav Räni ([[August Jakobson]] "Vana tamm") 28. VI.
*Küüslauk ([[August Kitzberg]] "Laurits") 26. XII.
 
'''Lavastused'''
662. rida:
*Harald Lauer ([[Aadu Hint]] "Peibutuslaul") 15. IX.
*Rittmeister ([[Aleksandr Fredro]] "Daamid ja husaarid") 30. IX.
*Organist Heinmann ([[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]").
 
'''Lavastus'''
684. rida:
 
'''Lavastus'''
*[[August Kitzberg]] "Neetud talu"- diplomilavastus ETÜ lavakunsti stuudios V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri juures 25. IV.
 
'''1966'''
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Lauter"