16. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P sortimisvõti
P pisitoimetamine
1. rida:
'''16. sajand Eestis''' oli periood Eesti ajaloos, osa [[Eesti keskaeg|Eesti keskajast]].
[[FilePilt:Europe about 1560.jpg|thumbpisi|300px|Euroopa poliitiline kaart, ca [[1560]]. aastal]]
[[Pilt:Vana-Liivimaa (Eesti keeles).PNG|thumbpisi|300px|Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534).]]
 
==Alade poliitiline jaotus==
8. rida:
Lõplikult omandas Liivi ordu Põhja-Eesti [[1525]]. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.
 
Alates [[1420. aastad|1420. aastatest]] olid kohalikud riigid koondunud veidi tihedamalt tänu [[Liivimaa maapäev|maapäevadele]]; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates [[19. sajand]]ist nimetatud ka Liivimaa [[konföderatsioon]]iks, ehkki viimased uurimused on näidanud selle [[anakronism|anakronistlikkust]], sest Liivimaa territooriumid olid omavahel liialt lõdvalt seotud, et seda saaks pidada poliitiliste üksuste (riikide) liiduks<ref>[[Pärtel Piirimäe]], Maaisandad, seisused ja maapäev: Vana-Liivimaa riiklusest Wolter von Plettenbergi perioodil (1494–1535). Magistritöö. Tartu, [[1998]], lk 102 ja 108.</ref>.
 
[[FilePilt:Dorpat im Jahre 1553.png|pisi|Tartu aastal 1553]]
Liivi ordu valdused jagunesid [[komtuurkond|komtuur-]] ja [[foogtkond]]adeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka [[käsknik]]el ehk [[komtuur]]idel ja [[foogt]]idel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid [[Viljandi komtuur]], [[Tallinna komtuur]], [[Järva foogt]], [[Pärnu komtuur]] ja [[Narva foogt]]. [[16. sajand]]il oli osa Eesti aladest, endine [[Karksi foogtkond]], ka ordumeistri otsealluvuses.
 
17. rida:
Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: [[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: [[Viljandi]], [[Paide]], [[Haapsalu]], [[Vana-Pärnu]], [[Uus-Pärnu]], [[Narva]] ja [[Rakvere]]. Omavalitsuslik staatus oli ka [[Toompea]]l, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. [[Kuressaare]] ja [[Valga]] olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt [[1563]]. ja [[1584]]. aastal. Teised kaubaalevid olid veel [[Keila]], [[Viru-Nigula]], [[Helme]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]], [[Vastseliina]], [[Koluvere]], [[Kirumpää]], [[Pirita]], [[Laiuse]], [[Vana-Kastre]] ja Uus-[[Kastre]].<ref>Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg, 2012, lk 181.</ref> Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka [[Hansa Liit]]u, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel.
 
Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka vasallid, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba [[14. sajand]]il kuulus enamik maast. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni ehk [[Harju-Viru rüütelkond|rüütelkonda]] kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba [[1284]]. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka [[1253]]. aastasse või veelgi kaugemale. Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks [[15. sajand]]isajandi jooksul, väljaspool Põhja-Eestit olevatel ordu aladel ei kujunenud rüütelkonda kui poliitilist tegurit aga kuni keskaja lõpuni välja.
 
Talupojad ei mänginud Liivimaa poliitikas rolli, sest nad ei saanud osaleda poliitiliste seisuste kogunemistel ning suurem osa neist oli allutatud kas vasallile või maaisanda mõisavalitsejale. Samas oli Eestis siiski ka vabatalupoegi, kõige rohkem oli neid Järvamaal. Talupoegade olukord halvenes keskaja lõpu poole, kui kujunes välja [[sunnismaisus]].
 
==Liivimaa-Moskva sõda==
[[FilePilt:Russo–Lithuanian Wars-1500 campaign-rus0.2.svg|thumbpisi|[[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|Moskva-Leedu sõjategevuspiirkonnad]]]]
{{Vaata|Liivimaa-Moskva sõda}}
[[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il pidasid Vana-Liivimaa naaberriigid [[Moskva suurvürstiriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] omavahelisi sõdu slaavlastega asustatud alade pärast (tänapäeva Venemaa ja [[Valgevene]] territooriumil) (Vt. [[Moskva-Leedu sõjad]])
 
Aastatel [[1500]]–[[1503]] toimunud [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|Moskva-Leedu sõjas]] sõlmisid ordumeister ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandras]] sõjalise liiduleppe, millega nad kavatsesid asutud Moskva vastu ühiselt. 21. juunil [[1501]] astus Leedu, Vene ja Žemaitija poolel sõtta Vana-Liivimaa. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel Vene vägesid [[Seritsa lahing]]us ja 8. septembril võtsid [[Ostrov]]i. Siiski pidid nad alanud epideemia tõttu taganema.
56. rida:
Aastatel [[1556]]–[[1557]] toimus viimane suurem sisekonflikt [[Vana-Liivimaa]]l, [[Riia peapiiskop]]i ja [[Liivi ordu]] vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechti]], [[Mecklenburgi hertsog]]i [[Johann Albrecht I]] ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i huvid, [[Christoph von Mecklenburg]]i [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]iks määramisel.
 
1557. aastal jõuti Poola kuninga Zygmunt II sõjalaagris Posvolis (tänapäeva [[Pasvalys]]) nii kaugele, et Saksa-Rooma riigi saadikute vahendusel esitati liivimaalastele kaks rahulepingut: esimene taastas peapiiskopi ja Christophi positsioonid ja varad, kuigi keelas neil maad sekulariseerimast, teisega sõlmiti aga Zygmunt II ja Liivimaa vahel rahuleping, lahendades nende pikaajalise piiritüli ja kaubandusvastuolud. 14. septembril, kui ordumeister Fürstenberg lepinguid kinnitama tuli, sõlmiti kuninga ja tema vahel ka kolmas, salajane leping, liit Venemaa vastu. See ei rakendunud aga enne ellu kui mõlema rahuleping Venemaaga oli lõppenud, seega sai see realiseeruda mitte varem kui alles viie aasta pärast. Seega oli liidu tähendus suhteliselt tühine, ent see aitas Liivimaad tihedamalt siduda Zygmunt II poliitikaga. Hoolimata kõigest ei saanud Liivimaast Posvoli lepingute järel Zygmunt II sõltlast. 7. oktoobril, kui hertsog Christoph pidulikult koadjuutoriks valiti, oli ka koadjuutorivaenus lõplikult läbi.
 
Traditsioonilise arusaama järgi näitas koadjuutorivaenus naaberriikidele selgelt, et Vana-Liivimaa sisekorraldus on nõrk ning selle osariigid ei suuda enam kuidagi vastu seista välissurvele. On ka arvatud, et see kiirendas [[Ivan IV]] otsust alustada [[Vene-Liivi sõda]].
==Liivimaa sõda==
[[Pilt:Gotthard Kettler.jpg|pisi|leftvasakul|Viimane [[Liivi ordu maameister]] [[Gotthard Kettler]], umbes 1565. aastal]]
[[FilePilt:Iioan4.jpg|thumbpisi|[[Ivan Julm]]a kujutis 1672. aastast]]
 
{{vaata|Liivimaa sõda}}, ''1558–1583''
{{vaata|Vene-Liivi sõda}}, ''1558–1561''
[[FilePilt:Livland1560-85.gif|pisi|Vana-Liivimaa alad eri valitsejate kontrolli all aastatel 1560-1585]]
Pärast [[1557]]. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari [[Ivan IV]] ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise [[Kaasani khaan]]i [[Šig-Alei]] juhtimisel [[1558]]. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ja vallutas mais [[Narva]], juunis [[Vastseliina]] ja juulis [[Tartu]]. Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat [[Rõngu linnus]]e vallutamisest ei suudetud korda saata.
 
[[1559]]. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus]]ele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. [[1559]]. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret.
 
[[1560]]. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ja vallutasid [[Aluliina]]. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut [[Härgmäe lahing]]us ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus [[Viljandi]]. [[Paide]]t ei õnnestunud venelastel aga vallutada.
 
[[1561]]. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end [[Rootsi]] kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale.
 
[[1562]]. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. [[1564]]. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, [[Maasilinna foogtkond]] Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla.
79. rida:
 
==1561–1564==
1561. aasta sügisel vallutasid Rootsi väed ordule kuulunud [[Padise klooster|Padise kloostri]] ja [[1562]]. aasta [[Pärnu]] ja [[Paide]] linna.
 
1561. aastal püüdis [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV]] lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimase meessoost liikme [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i õega. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta 1561. aasta sügisel ja Liivimaal algas uuesti sõjategevus. 1561. aasta septembris vallutasid Poola väed Mikołaj Radziwiłłi juhtimisel pärast viiepäevast piiramist [[Tarvastu ordulinnus]]e, vastupealetungil Poola vägedele purustasid vürstid [[Vassili Glinski]] ja [[Pjotr Serebrjanõi]] aga Radziwilli väed Pärnu lähedal ning purustasid lõplikult Tarvastu ordulinnuse. 1562. aastal toimus sõjategevus Pihkva- ja Valgevenemaal: leedulased [[Opotška]] lähedal ja Moskva väed [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigis]], [[Vitebsk]]i, [[Orša]] juures.
85. rida:
1561. aastal sõlmisid Rootsi kuningas ja Moskva tsaar vaherahu 2 aastaks, mida 1563. aastal pikendati veel 7 aastaks.
 
[[1562]]. aastal abiellus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik XIV]] vend [[Soome hertsog]] [[Johan III]], [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]]ga. Poola kuningas [[Zygmunt II August]] kinkis õele kaasavaraks hertsog Johanile, Liivimaal asuvad lossid: Paide (mis oli juba selle ajal rootslaste valduses), [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Karksi ordulinnus|Karski]], [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]] ja [[Härgmäe ordulinnus]]ed.
 
Erikule Johani iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ning anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l toimunud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus Vene vägede kätte. Johan keeldus, käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult, pärast Rootsi vägede poolset Abo piiramist, Johan III koos oma naisega [[Katarzyna Jagiellonka]]ga vahistati ja toimetati [[Stockholm]]i. 1563. aastal andis kuningas Erik XIV korralduse hõivata Johani linnused Eestimaal ning Rootsi väed hõivasid [[Karksi ordulinnus]]e.
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|leftvasakul|150px|[[Rootsi kuningas]] (1560–1568) [[Erik XIV]]]]
==Eestimaa uued valitsejad==
[[FilePilt:Reval im Jahre 1561.png|pisi|Tallinn aastal 1561]]
[[Pilt:Narva castle 2008.JPG|300px|thumbpisi|Narva Hermanni linnus [[Jaanilinna linnus]]e juurest vaadatuna]]
===Rootsi kuningriik===
1560. aasta lõpuks oli selge, et kohalikud Liivimaa riigid enam iseseisvalt püsima ei jää. Et end Vene ohu käest päästa, hakati nüüd selgelt otsima uusi [[maaisand]]aid. Ordumeister Kettler pooldas Poola suunda, ent palju oli ka Taani-meelseid, kes oleks end meelsasti Magnuse võimu alla andnud. Põhja-Eestis kasvas aga toetus [[Rootsi]]le, kellelt loodeti efektiivsemat toetust Vene vägede vastu. Esialgu käisid läbirääkimised Soome hertsogi [[Johan III|Johaniga]], ent kuni Rootsi troonil oli [[Gustav I Vasa]], polnud Rootsile alistumine mõeldav. Olukord muutus täielikult Gustav I Vasa surma järel, [[Erik XIV]] troonile tõustes, kes soovis Rootsi võimu Läänemere-ruumis tunduvalt kasvatada.
98. rida:
{{Vaata|Rootsi aeg}}
===Leedu ja Poola===
[[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG|pisi|leftvasakul|150px|[[Zygmunt II August]]]]
[[1562]]. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]. [[1569]]. aastal moodustasid need seni personaaluniooni alusel valitsevat riiki [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]] riigi ning Liivimaa hertsogkond kuulus seejärel [[Poola kroonimaad]]e hulka. 1570. aastal sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel kolmeks aastaks [[vaherahu]].
 
106. rida:
[[1564]]. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Maasilinna foogtkond]] Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla, mille valitsejaks nimetati [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Christian III]] poolt poeg hertsog [[Magnus]]. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond eksisteeris ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles [[1573]]. aastast lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.
===Moskva tsaaririik===
[[FilePilt:Magnus 1563 VS.jpg|pisi|leftvasakul|[[Liivimaa kuningas]] [[Hertsog Magnus|Magnus]] 1563. aastal]]
[[FilePilt:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Moskva tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad ning [[Liivimaa kuningriik]] aastatel 1570–1577]]
Moskva tsaaririigi valduses olid 1561. aastaks, [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] vägede poolt [[1558]]. aastal vallutatud [[Tartu piiramine (1558)|Tartu linn]], [[Tartu piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning osa endise Liivi ordu territooriumist: [[Narva ordulinnus]] (1558–1581) ja [[Pärnu]] (1575–1582), [[Haapsalu]] (1576–1581), [[Karksi ordulinnus]] (1579–1582), [[Kirumpää piiskopilinnus]] (1558–1579), [[Laiuse ordulinnus]] (1558–1582), [[Lihula linnus]] (1576–1581), [[Koluvere loss]] (1576–1581), [[Vasknarva ordulinnus]] (1558–1582), [[Padise klooster]] (1576–1580), [[Tarvastu ordulinnus]] (1570–1582) ja [[Toolse ordulinnus]] (1558–1581) ja ümberkaudsed alad, mille Rootsi väed vallutasid tagasi 1581. aastaks [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastane sõja]] käigus.
 
====Liivimaa kuningriik ====
119. rida:
Rootsi vägede Koluvere piiramise ajal tegid Poola kuninga vasalli, [[Kuramaa hertsog]]i Kettleri väed üllatusrünnaku Haapsalu piiskopilossile ning hõivased selle. Kettleri kutsel tulid hertsog Magnuse põgenenud vasallid Saaremaalt tagasi Haapsallu. Rootsi väed kogusid ennast ja vallutasid uuesti Haapsalu. Haapsallu kogunenud ülikud vangistati ja saadeti Stockholmi vangistusse.
 
1563. aasta septembris tegid Rootsiga sõjas olecvad Lübecki vabalinna kaupmehed kaubareisi Narva, kuid tagasiteel peeti osa neist [[Suursaar]]e juures Rootsi sõjalaevade poolt kinni ja konfiskeeriti.
 
1564. aastal määrati Rootsi vägede juhatajaks [[Henrik Klasson Horn]], kes 1564. aasta talvel piiras taas [[Koluvere linnus]]t ja vallutas selle.
[[FilePilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|[[Flaamimaa|Flaami]] kartograafi [[Johannes Portantius]]e poolt 1573. aastal koostatud kaart, mis ilmus esmakordselt [[Abraham Ortelius]]e poolt väljaantud atlases [[Theatrum Orbis Terrarum]]. Kaardil on kujutatud [[Vana-Liivimaa]] tema ajaloolistes piirides, poliitiline jaotus kaardil kujutab Liivi sõja eelset seisu]]
 
===Vene-Poola sõda, 1562–1582===
131. rida:
 
[[1575]]. aastal valiti uueks Poola kuningaks [[Stefan Batory]], kes abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre Annaga. [[1575]] tegutses [[Rzeczpospolita]] Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]], kes oli abielus Poola kuninga |Zygmunt I Vana teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga.
[[ImagePilt:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumbpisi|250px|leftvasakul|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s, 1580. aastal. ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]]
[[1577]] vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud [[Vana-Liivimaa]] ala. Rzeczpospolita-Rootsi jõud osutusid lõpuks siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre.
 
[[FilePilt:Truce of Jam Zapolski 1582.PNG|pisi|[[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] ja [[Rzeczpospolita]] vahel sõlmitud 1582. aasta [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga määratud territooriumid]]
===Kahekümneviieaastane sõda===
{{Vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}
140. rida:
 
[[1577]]. aastal toimus suur Moskva tsaaririigi ja [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[Magnus]]e vägede poolt [[Tallinna piiramine (1577)|Tallinna piiramine]] ja samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda [[Kuramaa piiskopkond]]a. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] lähedal. Samal aastal vallutasid Rzeczpospolita väed [[Pihkva]] ning Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]].
[[FilePilt:Livland1585-1710.gif|pisi|Liivimaa alad aastatel 1585-1710]]
[[Pilt:GDL-1586.jpg|pisi|Rootsi [[Läänemereprovintsid|Eestimaa provintsi]] ja Rzeczpospolita [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] ning [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] piirialad 1586]]
[[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ja [[10. august]]il [[1583]] Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Rzeczpospolitale.
Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus [[Läänemereprovintsid|Eesti-]] ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles 1917. aastal ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodustamisega.
[[FilePilt:Atlas Cosmographicae (Mercator) 098.jpg|pisi|Liivimaa, [[Gerardus Mercator]]i Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura kaardil 1596]]
 
===Sõda Sigismundiga ===
150. rida:
 
== Kronoloogia ==
[[Pilt:Plettenberg.JPG|thumbpisi|Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus]]
*[[1494]] – [[Moskva suurvürst]] sulges [[Hansa]] kaubakontori, Liivimaal hakati kartma sõda Moskvaga.
*[[1498]] – Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu.
161. rida:
*[[1521]] – [[reformatsioon]] jõudis Liivimaale.
*[[1522]] – [[Maapäev (keskaeg)|Maapäeval]] püüdsid piiskopid [[Martin Luther|Luther]]i õpetust [[ketser]]likuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu.
[[FilePilt:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|thumbpisi|300px|Eesti alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']]
*[[1523]] – [[reformatsioon]] jõudis Tallinna ja Tartusse.
*[[1524]] – Tallinnas toimus [[Püha Katariina klooster|dominiiklaste kloostris]], [[Pühavaimu kirik|Pühavaimu]] ja [[Oleviste kirik]]utesse ning lõhkus [[pildirüüste|pühapilte, altareid ja muud kirikuinventarikirikus]], Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja [[Melchior Hoffmann]].
175. rida:
*1557 – [[Moskva tsaar]] keelas Pihkva kaupmeestel kaubelda läbi Liivimaa linnade ning andis käsu kaubelda kõigi välismaa kaupmeestega läbi [[Ivangorod]]i, milleks käskis ehitada Narva jõe äärde kaid ja linnuse; vene kaupmehed võisid kaubelda välismaa kaupmeestega ka teistes Vene linnades.
*[[1557]] – [[Posvoli rahu]], mille järel Moskva tsaar süüdistas Liivimaad vaherahutingimuste rikkumises ja Tartu maksu maksmatajätmises.
 
*[[1558]]–[[1561]] – [[Vene-Liivimaa sõda]].
**[[1558]] – jaanuari lõpul tungis Moskva tsaari sõjavägi tatarlase [[Šig-Alei]] juhtimisel Tartu piiskopkonda. Rüüsteretked toimusid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka venelaste abiväed Viļaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Venelased jõudsid ka Järvamaale, laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa ja Jõhvi külad. Seejärel korraldasid liivimaalased vasturetki Narva jõe idakaldale ja Pihkvamaale.