Innsbruck: erinevus redaktsioonide vahel

}}

 

 

 

 

Innsbruck on rahvusvaheliselt tuntud talispordikeskus ning võõrustas [[1964. aasta taliolümpiamängud|1964.]] ja [[1976. aasta taliolümpiamängud|1976. aasta taliolümpiamänge]], samuti [[1984. aasta taliparaolümpiamängud|1984.]] ja [[1988. aasta taliparaolümpiamängud|1988. aasta taliparaolümpiamänge]]. Innsbruck võõrustas 2012. aastal ka esimesi [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|noorte taliolümpiamänge]]. Nimi tähendab "Inni silda".

Innsbrucki esmamainimine pärineb nimest ''Oeni Pontum'' või ''Oeni Pons'', mis on [[ladina keel]]es sild (pons) üle Inni (Oenus), mis oli oluline ületuskoht üle Inni jõe. [[Andechsi krahvkond|Andechsi krahvid]] omandasid linna 1180. aastal. 1248. aastal läks linn [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahvide]] kätte. Linna vapil on kujutatud linnulennult vaadet Inni sillale, nagu see oli aastal 1267. Tee üle Brenneri kuru oli toona suur transpordi- ja sideühendus põhja ja lõuna vahel, ja kergeim tee üle [[Alpid]]e. Transiitjaamast teenitud tulud võimaldasid linnal õitseda.

 

 

Innsbruckist sai kogu Tirooli pealinn 1429. aastal ning 15. sajandil sai linnast Euroopa poliitika ja kultuuri keskus, kui keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] 1490. aastatel samuti Innsbruckis resideeris. Linn sai keisri kohalolekust kasu, nagu seda võib näha näiteks [[Hofkirche (Innsbruck)|Hofkirche]] näol. Siin kavandati ja püstitati tema järeltulijate poolt osaliselt Maximiliani hauamonument. Ansambel Habsburgist keisri tegelike ja müütiliste esivanemate kenotaafi ja pronkskujudega on üks Innsbrucki peamistest kunstimälestistest. Regulaarne postiteenistus Innsbrucki ja [[Mechelen]]i vahel loodi aastal 1490 [[Thurn-und-Taxis-Post]]i poolt.

 

 

1564. aastal hakkas ertshertsog [[Ferdinand II (Tirol)|Ferdinand II]] valitsema [[Saksa Tirool|Tirooli]] ja muu [[Kaugem Austria|Kaugema Austria]] valduste üle, mida hallati Innsbruckist 18. sajandini. Ta ehitas [[Ambrasi loss]]i ja korraldas seal oma ainulaadse renessansskunstikogu, tänapäeval peamiselt Viini ''[[Kunsthistorisches Museum]]i'' osa. 1665. aastani valitsesid Innsbruckis omaette õukonnaga Habsburgide dünastia võsud. 1620. aastatel kerkis Innsbruckis esimene ooperimaja Alpidest põhja pool (Dogana).

1669. aastal asutati ülikool. Samuti hüvitisena õukonnale, kuna keiser [[Leopold I]] valitses taas Viinist ja Habsburgide dünastia Tirooli võsud hääbusid aastal 1665.

 

 

[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal loovutati Tirool [[Baieri]]le, Prantsusmaa liitlasele. [[Andreas Hofer]] juhtis Tirooli talupoegade armee [[Bergiseli lahingud|Bergiseli lahingutes]] Baieri ja Prantsuse ühendvägede vastu võiduni ja tegi siis Innsbrucki oma administratsiooni keskuseks. Ühendarmee võitis hiljem Tirooli [[miilits]]aarmeed ja aastani 1814 oli Innsbruck Baieri osa. Pärast [[Viini kongress]]i Austria võim taastati. Aastani 1918 oli linn (üks neljast autonoomsest linnast Tiroolis) osa [[Habsburgide monarhia]]st (pärast [[Austria-Ungari kompromiss]]i selle Austria poolest), samanimelise ringkonna keskus, üks 21-st ''Bezirkshauptmannschaften''<nowiki/>'ist [[Tirooli krahvkond|Tirooli]] provintsis.

Innsbruckis on [[niiske mandriline kliima]] ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]: ''Dfb''), kuna seal on aastaringselt suuremad temperatuurierinevused, kui enamikus Kesk-Euroopas, tänu asukohale mandri keskosas ja mägedes. Talved on sageli väga külmad (külmemad kui enamikus suuremates Euroopa linnades) ja lumised, kuigi [[föön]] toob mõnikord suure sula.

 

 

 

 

=== Linnaosad ja statistilised üksused ===

 

 

Innsbruck jaguneb 9 linnaosaks (katastriüksuseks), mis on moodustatud varem iseseisvatest valdadest või küladest. Need 9 linnaosa jagunevad edasi 20 kvartaliks (katastriringkonnaks). Kõik kvartalid on ühe linnaosa sees, väljaarvatud Hungerburg (Ülem-Innsbruck), mis jaguneb kahe vahel. Statistilistel eesmärkidel jaguneb Innsbruck edasi 42 statistiliseks üksuseks (''Statistischer Bezirk'') ja 178 nummerdatud plokiks (''Zählsprengel'').

==== Ehitised ja monumendid ====

 

 

* Vana Inni sild (''Alte Innbrücke'')

==== Muuseumid ====

 

 

* [[Alpiklubi muuseum]]

==== Kirikud ====

 

 

* [[Hofkirche (Innsbruck)|Õukonnakirik]] (''Hofkirche'')

Pilt:Innsbruck-Basilique de Wilten.jpg|Wilteni basiilika

</gallery>

{{Clear}}

 

== Valitsus ja poliitika ==

 

 

2012. aasta kohalike valimiste tulemused:

=== Sport ===

 

 

Oma asukoha tõttu kõrgete mägede vahel pakub Innsbruck ideaalset kohta talviti [[suusatamine|suusatamiseks]] ning suviti [[suusahüpped|suusahüpeteks]] ja [[alpinism]]iks. Ümber Innsbrucki on mitu [[suusakeskus]]t, põhjaahelikku teenindab köisraudtee ja lisaks istetõstukid veelgi kõrgemale. Teised suusakeskused naabruses on [[Axamer Lizum]], [[Muttereralmbahn|Muttereralm]], [[Patscherkofel]], Igls, [[Seefeld]], [[Tulfes]] ja [[Stubaital]]. Liustikega maastik viimases teeb suusatamise võimalikuks isegi suvekuudel.

== Majandus ja taristu ==

 

 

Innsbruckis on 86 186 töötajat ja umbes 12 038 tööandjat. 7598 inimest on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ligikaudu 35 000 inimest sõidab iga päev Innsbrucki ümbritsevatest valdadest. Töötuse tase oli 2012. aastal 4,2%.

Riiklik statistikaamet [[Statistik Austria]] ei esita majandusandmeid üksi Innsbrucki linnale, vaid koos [[Innsbrucki ringkond|Innsbrucki ringkonnaga]], mis on kokku võetud NUTS 3-piirkonnaks Innsbruckis. 2013. aastal oli SKP elaniku kohta NUTS 3-piirkonnas Innsbruckis 41 400 eurot, mis on umbes 60% üle Euroopa Liidu keskmise.

 

 

Elamukinnisvara on rahvuslike standardite järgi väga kulukas. Keskmine ruutmeetri hind Innsbruckis on 4430 eurot (2015), mis on suuruselt teine Austria linnade hulgas, jäädes maha vaid Salzburgist (4823 eurot), kuid edestades Viini (3980 eurot).

=== Transport ===

 

 

Innsbruck paikneb piki A12/A13 kiirteekoridori, pakkudes ligipääsu [[Verona]]le Itaalias ja [[München]]ile Saksamaal. A12 ja A13 kohtuvad Innsbrucki lähedal, kus A13 lõpeb.

[[Innsbruck Hauptbahnhof]], kõige olulisem raudteejaam Innsbruckis ja Tiroolis, on üks aktiivsemaid raudteejaamu Austrias. Seda teenindavad [[Unterinntalbahn]] Saksamaale ja Ida-Austriasse, [[Arlbergi raudtee]] läände ning [[Brenneri raudtee]], mis ühendab Põhja-Itaalia [[Brenneri mäekuru]] kaudu Lõuna-Saksamaaga. Detsembrist 2007 teenindab linnalähireise [[S-Bahn Tirol]].

 

 

 

Kohalikku ühistransporti pakub [[Innsbrucker Verkehrsbetriebe]] (IVB), bussi- ja [[tramm]]iteede võrgustikku haldav avalik-õiguslik asutus. Meetrise rööpmelaiusega [[Trammid Innsbruckis|trammivõrk]] koosneb kahest linnaliinist, 1 ja 3, ning kahest linnaümbrust teenindavast liinist: liin 6, [[Innsbrucker Mittelgebirgsbahn]] Iglsi, ja liin STB, [[Stubaitalbahn]] [[Stubaital]]i kaudu [[Fulpmes]]ini. Võrgustikku on kavas tulevastel aastatel laiendada, et jõuda [[Hall in Tirol]]isse idas ja [[Völs (Tirool)|Völsi]] läänes (taastades seega endise trammiliini [suletud 1960. aastate lõpul] Innsbruckist Solbad Halli, nagu Hall in Tirol siis tuntud oli). Arvukad bussiliinid teenindavad siselinna ja ühendavad selle linnalähiümbrusega. 2007. aastani kuulus bussivõrku kaks [[trollibuss]]iliini, kuid need kaotati trammivõrgu kavandatud laiendamise ettevalmistamisel.

== Tuntud inimesi ==

 

 

 

=== Varajane aeg kuni 1600 ===

 

* [[Freiburg]] [[Baden-Württemberg]]is Saksamaal <small>''(aastast 1963)''</small>

* [[Sarajevo]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s <small>''(aastast 1980)''</small>

* [[Ålborg]] Taanis <small>''(aastast 1982)''</small>

* [http://www.provinnsbruck.at www.provinnsbruck.at]

* [http://www.all-inn.at www.all-inn.at]

 

[[Kategooria:Austria linnad]]