Balti erikord: erinevus redaktsioonide vahel

'''Balti erikord''' oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[aadel|aadli]] seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem [[Läänemeri|Läänemere]]-äärsetes provintsides [[Eestimaa]]l, [[Liivimaa]]l, [[Saaremaa]]l ja [[Kuramaa]]l.

Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.–1630. aastatel. Senine [[Balti maariik]] ehk [[Landesstaat]] tähendas kohaliku aadli ja linnade autonoomiat. Kõrgema võimu kandjaiks olid aadli privilegeeritud organisatsioonid – [[rüütelkond|rüütelkonnad]], mille täieõiguslikuks liikmeks said olla vaid maaomanikud. Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ning oma [[kubermang]]ude valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasidkontrollisid endaleluteri kiriku. Rüütelkondade tegevust. Rüütelkondi juhtisid [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]], [[maanõunike kolleegium]] ja [[maamarssal]].