Balti erikord: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud mittetöötav välislink
3 Löwi (arutelu | kaastöö)
P see kirjatükk vajab veel tugevat sisulist tööd, mitte keeletoimetamist
3. rida:
[[Pilt:Governorate of Livonia 1820.jpg|pisi|[[Liivimaa kubermang]]]]
[[File:1820 Курляндская Губерния.jpg|pisi|[[Kuramaa kubermang]]]]
'''Balti erikord''' oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[aadel|aadli]] seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem [[Läänemeri|Läänemere]]-äärsetes provintsides [[Eestimaa]]l, [[Liivimaa]]l, [[Saaremaa]]l ja [[Kuramaa]]l.
 
Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.–1630. aastatel. Senine [[Balti maariik]] ehk [[Landesstaat]] tähendas kohaliku aadli ja linnade autonoomiat. Kõrgema võimu kandjaiks olid aadli privilegeeritud organisatsioonid – [[rüütelkond|rüütelkonnad]], mille täieõiguslikuks liikmeks said olla vaid maaomanikud. Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ning oma [[kubermang]]ude valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasidkontrollisid endaleluteri kiriku. Rüütelkondade tegevust. Rüütelkondi juhtisid [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]], [[maanõunike kolleegium]] ja [[maamarssal]].
 
Balti erikord kinnistus Vene võimu ajal. Pärast [[Balti provintsid]]e vallutamist [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririi]]gi poolt kinnitas [[Peeter I]] 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning pärast [[Põhjasõda|Põhjasõ]]ja lõppu kehtestati ''Balti erikord''. Kuna elukorraldus Balti provintsides erines ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast, tuli uuel võimul kohalike aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu.