Erinevus lehekülje "8. Eesti Laskurkorpus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
 
28. juunil 1945 reorganiseeriti 8. ELK [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat|NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi]] käskkirjaga [[41. Kaardiväe Tallinna Laskurkorpus]]eks (''41-й гвардейский эстонский стрелковый Таллиннский корпус'') ning ka korpuse koosseisu kuulunud 7. ELD – 118. KvD, 249. ELD – 122. KvD.
{{Sisukord paremale}}
 
==Korpuse juhtkond==
;Korpuse komandör:
8. Eesti Laskurkorpus koosnes [[1941]]. aastal [[Eesti]]s sunniviisiliselt mobiliseeritud ja [[Venemaa]]le viidud eestlastest, [[Eesti]]s formeeritud [[hävituspataljonid]]e liikmeist, [[Eestlased Venemaal|NSV Liidus enne Teist maailmasõda elanud eestlastest]]<ref name="Dx6Ac" /> ja endistest [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] ja Punaarmee ohvitseridest.
 
Lisaks NSV Liidust mobiliseeritud 5000 Venemaa eestlase ja 30 000 Eesti kodanikust mehe kuulus sellesse ka 900 Eesti endist kaitseväelast territoriaalkorpuse[[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|territoriaalkorpus]]e ridadest (500 rindelt kõrvaldatut pluss tervenenud haavatut), kuid seoses [[lahingus langenu]]te suure arvu, eestlaste nappusega ning hoidmaks ära rahvusliku vaimuga väeosa tekkimist hakati järgnevate lahingute jooksul korpusesse järjest rohkem üle viima ka venelasi. Septembris 1944 kuulus umbes 40% korpuse koosseisust [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Kommunistlikku Parteisse]] ning [[Korpus (sõjandus)|korpuses]], [[diviis]]ides, [[polk]]udes ja [[rood]]udes moodustati [[parteikomitee]]d.
 
Korpuse sõjamehed said üle 20 000 ordeni ja medali <ref name="LjZ6j" /> ning lahinguis langes üle 8000 ja sai haavata 20 000 sõjaväelast.
=== 7. laskurdiviisi loomine ===
{{vaata|7. Eesti Laskurdiviis}}
7. novembril 1942 anti 8. Eesti Laskurkorpus [[Punaarmee]] tegevarmee koosseisu. 10. detsembril 1942 oli korpuse nimekirjas 32 463 meest, sealhulgas korpusele allutatud 19. kaardiväediviis ja 85. suurtükipolk, kus ei olnud eestlasi. Korpus allutati Kalinini rindele ja saadeti [[3. Löögiarmee (NSV Liit)|3. Löögiarmee]] koosseisus [[Velikije Luki]] all rindele. Sel ajal oli korpuse komandör [[kindralmajor]] [[Lembit Pärn]], [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülem polkovnik [[August Vassil]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem [[polkovnik]] [[Artur Saueselg]].
7. novembril 1942 anti 8. Eesti Laskurkorpus [[Punaarmee]] tegevarmee koosseisu.
10. detsembril 1942 oli korpuse nimekirjas 32 463 meest, sealhulgas korpusele allutatud 19. kaardiväediviis ja 85. suurtükipolk, kus ei olnud eestlasi. Korpus allutati Kalinini rindele ja saadeti [[3. Löögiarmee (NSV Liit)|3. Löögiarmee]] koosseisus [[Velikije Luki]] all rindele. Sel ajal oli korpuse komandör [[kindralmajor]] [[Lembit Pärn]], [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülem polkovnik [[August Vassil]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem [[polkovnik]] [[Artur Saueselg]].
 
=== 249. laskurdiviisi loomine ===
 
=== Velikije Luki operatsioon, 1942–1943 ===
Esimesed lahingud, kus osalesid laskurkorpuse väeosad olid [[Punaarmee]] tagalas rindejoone taga asuvas [[Velikije Luki]] piirkonnas piiramisrõngasse võetud saksa vägede vastu, mida on nimetatud ka [[Velikije Luki operatsioon]]iks, võitles Eesti Laskurkorpus 9. detsembrist 1942 kuni 16. jaanuarini 1943. Korpus kandis raskeid kaotusi: korpuse enda andmetel langenutena 2247, haavatutena 6220 ja teadmata kadunutena 2020{{lisa viide}}. Enamik teadmata kadunutest olid Saksa poolele üle läinud mehed (900 neist andsid end seejuures vangi piiramisrõngasse võetud Saksa vägedele), kes saadeti Polotski sõjavangilaagri kaudu [[Viljandi sõjavangilaager|Viljandi sõjavangilaagrisse]], kus nad vabastati ja lubati kuuks ajaks koju kohustusega pärast seda Saksa sõjaväkke astuda. Eestlastel õnnestus võtta vangi 1554 sakslast (sealhulgas Saksa garnisoni ülem [[ooberstleitnant]] [[parun]] [[Eduard von Sass]]). Pärast Velikije Luki lahingut tagandati mõlemad diviisiülemad, kes olid endised Eesti sõjaväe ohvitserid, ja asendati Venemaa eestlastega: [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülemaks määrati [[Karl Allikas]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülemaks [[Johan Lombak]].
 
Kuni [[1943]]. aasta oktoobrini oli korpus [[Kalinini rinderinne|Kalinini rin]]de reservis ja arvati seejärel [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] koosseisu. Ka siin korpust eesliinile ei saadetud, välja arvatud korpuse suurtükivägi, mis oli lahingus [[Novosokolniki]] piirkonnas [[Pihkva]] taga [[Nevel]]is ja hiljem [[Narva]] rindel.
 
===Lahingud Eestis, 1944 ===
1944. aastal anti korpus [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] koosseisu, [[Narva jõgi|Narva jõe]] lähedale [[Kingissepp]]a, kus see oli [[Igor Fedjuninski]] poolt juhitava [[2. löögiarmee]] tagalas kaitsetöödel. 1944. aasta veebruaris-mais asus 8. ELK staap [[Aleksejevka]] küla piirkonnas, [[249. Eesti Laskurdiviis|249. ld]] [[VoinossolovoVojnosolovo]] küla ja [[7. Eesti Laskurdiviis|7. ld]] [[Kerstovo]] küla piirkonnas, [[Kotlõ]]-[[Veimarn]]i raudteeharu joonel. 1944. aasta juulis asusid 8. ELK 249. ld [[917. Laskurpolk|917.]], [[925. Laskurpolk|925.]] ja [[921. Laskurpolk|921. lp]] [[Võsselki]] ja [[Kurõvitsõ]] piirkonnas, [[Luga jõgi|Luga jõe]] joonel. [[779. suurtükipolk|779. srtkp]] asus 2. LA, 131. ld ja [[23. suurtükipolk|23. srtkp]] 2. LA 191. ld idasuunal, nende [[Tõrvala]] ja [[Popovka]] vahelisel rindelõigul Narva jõe idakaldal. 8. ELK [[85. suurtükipolk|85. srtkp]] asus nende taga [[Luga jõestjõgi|Luga jõ]]est läänes, [[Kostino]] ja [[Mannovka]] piirkonnas.
 
==== Lahingud Narvas, 1944 ====
59 135

muudatust